Lõpetada menetlus haldusasjas 3-10-
lg 1 p 4 alusel, kuna vastustaja on Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 16.12.2009.a. maksuotsuse nr 12.2-3/7021-25 tühistanud. Samas esitas kaebaja taotluse kohtukulude väljamõistmiseks tulenevalt
lg 5 kokku summas 21 150.- krooni ning
Vastustaja tutvunud taotlusega leiab, et esitatud taotlus kohtukulude väljamõistmise osas on põhjendamatu. Vastustaja sai teada, et OÜ U on kohtule edastanud kaebuse, kui kaebaja lepinguline esindaja Rene Varul edastas 19.02.2010 maksuhaldurile elektrooniliselt väidetava kohtu kaebuse, mida võis käsitleda soovina, et maksuhaldur kiirendaks 27.01.2010 taotluse läbi vaatamist. Kohtukulude nimekirja kohaselt anti kokku õigusabi 11,75 tundi, mis kvalifitseerus nelja lehekülje pikkuseks kaebuseks, millest esimene lehekülg sisaldab kaebuse rekvisiite ja asjaolusid ning neljas lehekülg ainult kaebuse allkirjastaja andmeid. Seega ei ole ka kaebuse mahust tulenevalt põhjendatud kohtukulude väljamõistmine taotluses toodud summas. Vastustaja on seisukohal, et käesolevas asjas oli kaebuse esitamine ennatlik ning tegemist oli põhjendamatu nõudega. MKS § 93 lg 1 kohaselt juhul, kui maksuasjas ei ole läbi viidud revisjoni, võib maksuhaldur määrata maksusumma tingimusega, et täiendava kontrollimise tulemusel või täiendavate tõendite esitamise korral võib maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et vaidlustatud maksuotsuses on maksusumma määratud muutva tingimusega. Järelikult andis maksuhaldur maksuotsuse muutva tingimusega, st reserveeris kaebuse esitajale võimaluse esitada tingimuse kehtivusajal koos täiendavate tõenditega taotlus maksuotsuse muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks lihtsustatud korras. Maksuotsuses on märgitud, et juhindudes maksuhalduri poolt määratud muutva tingimuse kehtivusajast ning MKS § 95 lg 5, kuulub otsusega määratud maksusumma tasumisele 30 kalendripäeva jooksul muutva tingimuse kehtivusaja lõppemisest. Samuti on viidatud MKS § 93 lõikele 4, mille kohaselt on maksukohustuslasel õigus esitada muutva tingimuse kehtivusajal koos täiendavate tõenditega maksuhaldurile taotlus maksuotsuse muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Vastustaja leiab, et muutev tingimus on käsitletav haldusakti kõrvaltingimusena. Muutva tingimuse kehtivusajal ei ole tingimuslik maksuotsus tervikuna käsitletav jõustunud haldusaktina, seega ei mõjuta tingimuslik maksuotsus tervikuna sel ajal adressaadi õigusi ja kohustusi. Juhul, kui maksuotsuse adressaat esitab muutva tingimuse kehtivusajal nõutud tõendid, ei jõustu põhiregulatsioon ehk maksumääramine koheselt pärast tingimuse tähtaja möödumist, vaid alles pärast uutele tõenditele hinnangu andmist. Sealhulgas tähendab see seda, et maksuhaldur ei hakka enne uutele tõenditele hinnangu andmist maksusummat aktiivselt sisse nõudma. Juhul, kui isik esitab tingimuse kehtivusajal tõendid (nagu käesoleval juhul), teeb maksuhaldur tingimuse kehtivusaja möödumisel mõistliku aja jooksul otsuse maksuotsuse kehtetuks tunnistamise (muutmise) või kehtetuks tunnistamata (muutmata) jätmise kohta. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et Lääne maksu- ja tollikeskuse 31.03.2010 otsusega 2 3-10-143 nr 12.2-3/7021-31 rahuldati OÜ U 27.01.2010 esitatud taotlus 16.12.2009 maksuotsuse nr 12.2-3/7021-25 kehtetuks tunnistamise kohta. Vastustaja märgib, et muutva tingimuse kehtivuse ajal maksuotsuse vaidlustamisel on kohus leidnud, et muutva tingimusega haldusakti saab tingimuse kehtivuse ajal halduskohtus vaidlustada alustel, mis välistaksid vormiliselt haldusakti andmise - aegumine, ebapiisav tingimuse tähtaeg, pädevuseta ametiisik, menetlusviga jne.1 Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et 27.01.2010 esitas OÜ U lepinguline esindaja Rene Varul maksuhaldurile taotluse muutva tingimusega maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks ning dokumentaalsed tõendid (ligikaudu 110 lehel), mis olid maksukohustuslase poolt maksuhaldurile postitatud 27.01.2010 ning maksuhaldur sai need kätte 29.01.2010. Vastustaja märgib, et 27.01.2010 taotlusest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud Kohtule halduskaebuse maksuotsuse tühistamise nõudes. 27.01.2010 taotluses kaebaja märgib, et “Esitame käesolevaga maksuasja juurde täiendavaid tõendeid (mh kütuse vastavussertifikaadid ja saatelehed T), samuti OÜ U seisukohad, mis loodetavasti annavad MTA le aluse rakendada maksuotsuse muutvat tingimust”. Eeltoodust saab järeldada, et kaebaja on asunud ka ise seisukohale, et tegemist oli üksikjuhtumi kontrolliga, mitte aga maksurevisjoniga nagu on väidetud kohtule esitatud kaebuses ning kaebaja on ise loobunud selles osas vaidlemisest ning juba seetõttu ei ole põhjendatud kohtukulude (mis oma olemuselt kvalifitseeruvad maksuhaldurile taotluse koostamise kuludeks) väljamõistmine vastustajalt. Ülaltoodut tulenevalt on asjakohatu kaebaja poolt kaebuses toodud viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-82-04, mille kohaselt, kui vaidlustada muutva tingimusega haldusakt kohtus, siis kaotab haldusakti kõrvaltingimus iseseisva tähenduse. Seda olukorras, kus kaebaja on ise asunud kõrvaltingimust täitma. KOHTU PÕHJENDUSED 19.01.2010 esitas OÜ U kaebuse Maksu-ja Tolliameti Lääne maksu-ja tollikeskuse 16.12.09 maksuotsuse nr 12.2-3/7021-25 tühistamiseks. Maksuotsusega määrati kaebajale täiendavalt riigieelarvesse tasumiseks käibemaksu 8 018 620 krooni. Nimetatud maksusumma määrati MKS § 93 lg 1 ja 2 järgi muutva tingimusega, mille kohaselt oli kaebajal võimalus esitada 40 kalendripäeva jooksul alates maksuotsuse saamisest maksuhaldurile tõendeid, mille tulemusel maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks, vastasel juhul kuulub maksuotsuses määratud maksusumma MKS § 95 lg 5 alusel tasumisele 30 kalendripäeva jooksul alates eelnimetatud tingimuse tähtaja saabumisele järgnevast päevast arvates. 27.01.2010 esitas OÜ U esindaja maksuhaldurile taotluse muutva tingimusega maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks dokumentaalsed tõendid. Lääne maksu- ja tollikeskuse 31.03.2010 otsusega nr 12.2-3/7021-31 rahuldati OÜ U 27.01.2010 esitatud taotlus 16.12.2009 maksuotsuse nr 12.2-3/7021-25 kehtetuks tunnistamiseks. Kaebuse esitaja esitas taotluse lõpetada kohtuasja menetlus
lg 1 p 4 alusel ning lähtudes
Taotluse kohaselt on vastustaja kaevatava maksuotsuse ise kehtetuks tunnistanud. Vastustaja leidis oma seisukohtades, et kaevatav maksuotsus on välja antud muutva tingimusega, mis on käsitletav haldusakti kõrvaltingimusena. Muutva tingimuse kehtivusajal ei ole tingimuslik maksuotsus tervikuna käsitletav jõustunud haldusaktina, seega ei mõjuta tingimuslik maksuotsus tervikuna sel ajal adressaadi õigusi ja kohustusi. Kohus eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Kaevatava maksuotsuse punkti 5 (tl 27) kohaselt on kaebajale määratud maksekohustus, mille mittetäitmisel algatatakse sundtäitmine. Samuti on 3 3-10-143 maksuotsuses välja toodud vaidlustamisviide, mille järgi on menetlusosalisel õigus maksuotsus vaidlustada, mida käesoleval juhul kaebaja ka kasutas.
lg 1 p 4 sätestab, et halduskohus lõpetab asjas menetluse kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Seega on halduskohtul kohustus lõpetada asja menetlus, kui kohustamiskaebuse esemeks olev toiming on sooritatud, välja arvatud juhul, kui kaebajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Käesoleval juhul kaebaja huvi asja läbivaatamiseks puudub. Tulenevalt eeltoodust on põhjendatud haldusasjas nr 3-10-143 menetluse lõpetamine. Kaebaja on taotlenud
lg 4 p 4 kohaselt riigilõivu tagastamist ning vastustajalt õigusabikulude väljamõistmist summas 21 150.- krooni.
lg 5 kohaselt kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse
Asjas esitatud tõendite kohaselt tühistati kaevatav maksuotsus peale kaebuse esitamist, kuid enne kaebuse menetlusse võtmist.
- s ei ole reguleeritud olukorda, millisest menetluse läbiviimise staadiumist arvates mõistetakse kohtukulud kaebaja kasuks välja.
lg 1 järgi halduskohus juhindub käesoleva seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilasjade hagimenetlusele kohaldatavatest sätetest, kui seadusega ei ole ette nähtud hagita menetluse sätete kohaldamine. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Seega tuleb TsMS § 168 lg 5 alusel välja mõista kohtukulud kaebaja kasuks vaatamata olukorrale, et kaebuses esitatud taotlused lahendati enne kohtu poolt kaebuse menetlusse võtmist.
lg 5 annab kohtule õiguse välja mõista üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Käesolev kaebus on koostatud 4 lehel. Asjaolu, et tegemist on kaebaja hinnangul keerulise maksuasjaga, ei kajastu antud haldusasjas, kuna maksuotsuse muutmiseks vajalikud täiendavad tõendid koguti maksumenetluse raames, mis ei puutu käesolevasse haldusasja. Seega mõistlikuks ja põhjendatud kuluks on kohtu hinnangul 4 tundi, kogusummas 4 x 1800= 7200.-krooni.
lg 4 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse menetluse lõpetamisel kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Käesoleval juhul on kaebaja tasunud 22.02.2010 Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 summas 15 000.-, mis kuulub tagastamisele. Lähtudes
lg 2 kohus selgitab, et isik ei saa menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. Annika Vendik kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.