Asjaolude kirjeldus Tartu Halduskohtule on laekunud J.R. kaebus Viru Vangla vastu (haldusasi nr 3-101967). Kaebaja on märkinud, et 19.07.2010 on esitanud Viru Vanglas Viru Vangla direktori vahendusel prokuratuuri edastamiseks taotluse kriminaalmenetluse algatamiseks vangla teenistujate toimingu peale. Viru Vangla on 27.07.2010 otsustusega nr. 6.-10/26918-1“Taotluse rahuldamata jätmine“ kaebajale selgitanud Kriminaalmenetluse seadustiku sätteid kriminaalmenetluse alustamise võimalustest ning selgitatud, et kaebaja poolt viidatud intsidendist ei nähtu KrMS § 194 lg 1 tulenevat kriminaalmenetluse ajendit, milleks on kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave ning nimetatud õigusakti § 194 lg 2 ei kajastu ka kriminaalmenetluse alust. Kaebaja on märkinud, et Kriminaalmenetluse seadustik ei anna alust vanglale otsustamaks kriminaalmenetluse algatamise või mittealgatamise üle, selleks on teised 1 organid. Samas ei ole vangla üksusejuht pädev hindama kuriteoteates väljatoodud asjaolusid. Väidetavalt on Viru Vangla selgitamist vajavatel põhjustel rikkunud kaebaja õigust vastavalt kriminaalmenetlusele ning kaebaja taotleb tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus. Kaebaja on märkinud, et vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamine aitab kaasa kaebaja õiguste kaitsele ning tegevusetusega tekitatud kahju nõudele vanglalt. Viru Vangla on vastanud, et kinnipeetav J.R. ei ole 27.07.2010 vastuskirjaga nr. 610/26918-1 „Taotluse rahuldamata jätmine“ osas esitanud vaiet ega ei ole nõudnud sellega seoses vanglale ettekirjutuse tegemist. Kohtu seisukoht Halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 31 p 5 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohus asub seisukohale, et antud asjas puudub kaebajal põhjendatud huvi esitada õigusvastasuse tuvastamise nõue vangla tegevusele seonduvalt sellega, et Viru Vangla administratsioon ei ole prokuratuuri edastanud kaebaja taotlust kriminaalmenetluse algatamiseks vanglaametnike toimingute peale. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei vii õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine kaebajat eesmärgini. Kaebajal tuleks esitada vanglale vaie vangla otsustuse „Taotluse rahuldamata jätmine“ peale ning esitama selgelt väljendatud taotlus vanglale. Kohus on seisukohal, et õigusvastasuse tuvastamise nõude on esitatud kaebuses kaebaja välja toonud sel motiivil, et see välistab vaide esitamise vanglale enne kohtusse pöördumist. Tuvastamiskaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Antud juhul õigusvastasuse tuvastamise nõue ei vii kaebajat saavutatava eesmärgini ning põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda selles, et toiming on õigusvastane. Kuigi kaebaja on märkinud põhjendatud huvina hilisemat soovi nõuda kahju hüvitamist, asub kohus seisukohale, et sellelt kaebuselt hilisem kahju esitamise nõue on ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu jätab kohus hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse põhjendatud huvina kõrvale.
5 eesmärk on eelkõige kõrvaldada menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk sisutud haldusasjad. Neid kaalutlusi, eelkõige kohtusüsteemi efektiivse toimimise eesmärki silmas pidades, on võimalik perspektiivitu kaebuse suhtes kohaldada
5 sätet. (Riigikohtu halduskolleegiumi kohtumäärus 3-3-1-20-10). Eeltoodust lähtudes kaebuse esitajal ei ole ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust, järelikult kohus tagastab
Mare Priks kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.