lg 4 kohaselt ei saa menetleja ise karistust määrata, aga käesoleval juhul distsiplinaarkaristuse määraja on sama isik, kes viis läbi ka distsiplinaarmenetluse. Kaebaja leiab, et seetõttu on rikutud tema õigusi. Vastustaja vastuväited Vastustaja leiab, et kaebajale J. Reinomäg`ile distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki
Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebaja on saanud anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud inspektor-kontaktisik Tiia Tõnismäe ettekandega nr 4414, millest selgub, et 03.11.2009 kell 09.00 sisenes inspektor-kontaktisiku kabinetti J. Reinomägi. Inspektor-kontaktisik hakkas kaebajale tutvustama teatist distsiplinaarmenetluse alustamise kohta, mille peale muutus kaebaja agressiivseks ning tõstis ametniku peale häält. Inspektor-kontaktisik andis kaebajale korduvalt korralduse karjumise lõpetamiseks ja kabinetist väljumiseks, kuid kaebaja korraldusele ei allunud ning inspektorkontaktisik kutsus abi. Kuna vanglaametnikud reageerisid abikutsungile, oli häiritud vanglaametnike töö. 2 Rikkumise osas viis distsiplinaarmenetluse läbi peaspetsialist-üksuse juht Kadi Veervald. Kaebajat teavitati 04.11.2009 menetluse alustamisest ning anti võimalus selgituste andmiseks. Menetleja kogus asjas olulised tõendid ja koostas kõiki olulisi asjaolusid arvestades 16.11.2009 distsiplinaarmenetluse protokolli. Kaebajat tutvustati distsiplinaarmenetluse protokolliga 16.11.2009. Karistuse määramisel on arvestatud nii rikkumise raskusega, kaebaja varasema karistatusega, kui ka eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma.
-st ei tulene keeldu, et distsiplinaarkaristuse määramise õigust omav ametnik ei või ka ise distsiplinaarmenetlust läbi viia.
E § 15 kohaselt on üksuse juhi pädevuses
Seega ei ole kaebaja õigusi rikutud, kui karistuse määramist omav isik s.o peaspetsialist-üksuse juht K. Veervald ka ise distsiplinaarmenetluse läbi viis. Kaebaja väiteid asetleidnud sündmuse kohta distsiplinaarmenetluse käigus kontrolliti. Kaebaja väide, et inspektor-kontaktisik jättis täitmata tema teabenõuded, on alusetu. Kaebaja on omakäeliselt teabenõuetele märkinud, et sai soovitu kätte. Samuti ei leidnud menetluse käigus kinnitust, et inspektor-kontaktisik oleks keeldunud kaebaja taotlusi vastu võtmast või mõjutanud kaebajat üldse mitte kirjutama. Kui kaebajal jäigi inspektor-kontaktisikule mõni taotlus esitamata, siis oli see tingitud kaebaja enda agressiivsest käitumisest, mitte sellest, et inspektor-kontaktisik oleks keeldunud taotluste vastu võtmisest. Kaebaja väide, et kontaktisik avaldab survet taotluste mitteesitamiseks on alusetu. Inspektorkontaktisik on vastu võtnud erinevaid kaebaja pöördumisi ning on põhjendamatu, miks oleks pidanud inspektor-kontaktisik 03.11.2009 keelduma kaebaja pöördumiste vastu võtmisest. Kaebaja agressiivne käitumine on tõendatud inspektor-kontaktisik T. Tõnismäe ettekandega. Ettekandest selgub ka asjaolu, et inspektor-kontaktisik tundis reaalset ohtu, mistõttu ta oli sunnitud kutsuma abi. T. Tõnismäe on teenistusülesandeid täitev ametnik, kellel puudub igasugune vajadus ja motiiv kajastada ettekannetes tegelikkusest erinevaid fakte. Seega on alusetu kaebaja väide, et tema agressiivne käitumine on väljamõeldis. Kaebaja tutvus distsiplinaarmenetluse protokolliga 16.11.2009, seega oli kaebajale antud mõistlik aeg täiendavate seletuste ja vastuväidete esitamiseks. Kaebaja aga seda võimalust ei kasutanud, mistõttu on käskkirjas õigesti märgitud, et kuna kaebaja ei ole midagi esitanud, siis ei soovigi kaebaja täiendavalt seletusi anda. Kohtu põhjendused ja otsus Vaidlustatud Viru Vangla peaspetsialist-üksuse juhi K.Veervaldi käskkirjaga on Jaak Reinomäge karistatud
p 1, 2 ja Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 19 päevaks. Kaebajat on süüdistatud selles, et ta 03.11.2009 ei allunud vanglateenistuja korduvatele korraldustele lõpetada karjumine ning väljuda kabinetist. Kuna kinnipeetav oli jätkuvalt agressiivne, kutsus ametnik isikukaitsejaama kaudu abi, mistõttu oli häiritud vanglatöö.
p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud vanglas julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele.
p 2 kohaselt on kinnipeetav isik kohustatud mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 järgi on kinni 3 peetav isik kohustatud täitma
, VSkE, Kodukorra ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike j a- teenistujate seaduslikele korraldustele. Kohus leiab, et J.Reinomägi kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kaebuse esitaja distsiplinaarüleastumine on tõendatud. Distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks on olnud inspektor-kontaktisiku T.Tõnismäe ettekanne, mille kohaselt muutus J.Reinomägi peale seda, kui ta tutvustas J.Reinomäele distsiplinaarmenetluse algatamise teatist, agressiivseks, tõstes ametniku peale häält. Inspektor-kontaktisik oli andnud korduvalt korralduse karjumine lõpetada ja kabinetist väljuda, millele kaebaja ei reageerinud vaid esitas ähvardusi. Inspektor-kontaktisiku ettekandes on märgitud samuti, et selline J.Reinomäe käitumine tekitas temas ohutunde, mistõttu kutsus ta abi. Kaebuse esitaja 03.11.2009 antud seletuskirjas kaebuse esitaja tunnistab, et kontaktisik andis talle korralduse kabinetist väljuda, kuna ta segavat tööd, kuid kaebaja keeldus väljumast enne, kui tema õigused saavad kontaktisiku poolt täidetud. Kaebaja seletuse järgi tekkis konflikt seetõttu, et kontaktisik ei väljastanud talle vastuseid teabenõuetele kahes eksemplaris ja keeldus koopiate tegemisest. Sama selgituse on kaebuse esitaja andnud ka kohtule esitatud kaebuses. Kohus on seisukohal, et sõltumata sellest, kas kontaktisik keeldus koopiate tegemisest või teabenõuete vastuvõtmisest, puudus kinnipeetaval õigus esitada vanglateenistuse ametniku suhtes nõudeid ja ähvardusi ega karjuda ametniku peale. Kui vanglateenistuse ametnik annab korralduse kabinetist väljuda, siis tuleb see korraldus täita. Riigikohtu halduskolleegium on 01.03.2007 otsuses nr 3-3-1-103-06 märkinud, et kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Tühine haldusakt on HMS § 63 lg 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Kolleegium märkis samuti, et kui ka hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud
Seega tuleb vanglaametniku korraldus täita ka olukorras, kui kinnipeetav ise ei pea talle antud korraldust õigeks või see ei meeldi talle. Antud juhtumil oli kontaktisiku korraldus seaduslik ning kaebaja poolt arusaadav ja täidetav. Nähtuvalt kaebaja enda 03.11.2009 antud seletusest, keeldus ta kabinetist väljumast, hoiatades, et ta ei välju enne kui tema õigused saavad täidetud. Kabinetist lahkumise korralduse mittetäitmise näol oli tegemist vanglaametniku korralduse mittetäitmisega, mis on distsiplinaarkorras karistatav. Sellisest käitumisest ilmneb selgelt kaebuse esitaja allumatus ametniku seaduslikule korraldusele, kusjuures on kaebaja esitanud hoopis omapoolsed hoiatavad nõuded. Kohtul puudub ka alus kahelda kontaktisiku kui ametniku seletuses, et J.Reinomägi tõstis tema peale häält ning karjus, mis tekitas ametnikus reaalse ohutunde. Samas tuleb märkida, et kaebuse esitaja on ise teabenõude taotlusele 05.11.2009 märkinud, et sai 30.10.2009 vormistatud kahele teabenõudele 03.11.2009 soovitud teabe kätte. Seega 4 puudus kaebajal ka tema enda seletusest lähtudes põhjus nõudeid esitada või kontaktisiku korraldust mitte täita. Distsiplinaarmenetluse läbiviimise osas märgib kohus, et distsiplinaarkaristuse määramine J.Reinomäele on olnud õiguspärane , karistuse määramisel on järgitud
Kaebajat on 04.11.2009 teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, kaebaja on andnud seletused 03.11.2009 ja 04.11.2009.a Distsiplinaarmenetluse protokolli on kaebajale tutvustatud 16.11.2009.a (tlk.32 pöördel). Käskkiri on vastu võetud 23.11.2009, seega oli kaebuse esitajal soovi korral piisavalt aega vastuväidete esitamiseks. Käskkirjas on välja toodud kõik kaebaja seletused ja seisukohad, mis tähendab, et ebaõige on tema seisukoht, et arvestati ainult vanglapoolse olukorra kirjeldusega. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et vangistusseadusest ei tulene keeldu, et distsiplinaarkaristuse määramise õigust omav isik ei või ka ise distsiplinaarmenetlust läbi viia.
lg 1 sätestab, et distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt määrab distsiplinaarkaristuse vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Seega
kohaselt viib nii distsiplinaarmenetluse läbi kui määrab distsiplinaarkaristuse vanglateenistus.
lg 2 järgi kuuluvad vanglateenistusse Justiitsministeeriumi koosseisus vanglateenistuse ülesannete täitmiseks ettenähtud ametikohad ja vanglad. VSkE § 15 kohaselt on üksuse juhi otsustuspädevuses teha otsuseid
Oluline on seejuures ka asjaolu, et kuni 24.07.2009 kehtinud
lg 1 ja lg 4 redaktsiooni kohaselt oli vangla direktoril õigus üheaegselt nii distsiplinaarmenetlust läbi viia kui ka distsiplinaarkaristust määrata. Ka
uus redaktsioon ei sätesta, et distsiplinaarmenetluse läbiviinud vanglateenistuse ametnikul puudub õigus distsiplinaarkaristust määrata. Seega võis peaspetsialist-üksuse juht K.Veervald läbi viia vaidlusalusel juhul nii distsiplinaarmenetluse kui määrata ka karistuse. J.Reinomägi on taotlenud ka kontaktisiku toimingu õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja on märkinud, et ametiseisundit kasutades piiras kontaktisik 03.11.2009 tal kasutada õigust taotluste/teabenõuete edastamiseks, samuti ei väljastanud eelnevaid teabevastuseid kahes eksemplaris ehk keeldus tegemast neist koopiaid. Koopiate saamise kohta on kaebuse esitaja andnud 05.11.2009 allkirja ja kirjutanud omakäeliselt, et sai soovitu 03.11.2009 kätte (tlk.44). Seega on kaebaja väited ebaõiged. Kaebaja ei ole ise kaebuses täpsustanud ega tõendanud, millised teabenõuded jäid tal 03.11.2009 tekkinud konflikti tõttu üle andmata. Kuna kaebuse esitaja ei soovinud kohtuistungist osa võtta, ei olnud ka kohtul võimalik temalt täiendavaid selgitusi saada. Samas on vastustaja esitanud kaebaja poolt 30.10.2009 vormistatud teabenõude, mis on registreeritud Viru Vanglas 05.11.2009 ning millele on kaebaja märkinud, et sai 05.11.2009 soovitu kätte. Seega ei ole vastustaja teinud takistusi kaebajale teabenõuete andmiseks ega pole tema õigusi rikutud. Teabenõude esitamine ja vastuse saamine soovitust päev hiljem ei saa millegagi kaebaja õigusi rikkuda. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Eda Muts kohtunik 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.