lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi seaduse § 15 lg 5 kohaselt määratakse riigi õigusabi andmise määruses kindlaks riigi õigusabi andmise viis, riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt §-le 16. Taotluse kohaselt taotleb M. J. riigi õigusabi , et kohtu kaudu viimaselt tööandjalt välja nõuda talle kutsehaigusest tingitud väljaarvutatud hüvise ja tervisekahjustusest tingitud lisakulutuste hüvitamine. Krediidipanga ja Sampo Panga teatiste kohaselt laekus M. J. arvetele viimase poole aasta perioodi kestel Eesti Töötukassa töötuskindlustushüvitis, Sotsiaalkindlustusameti pension ja peretoetus. Veel on tehtud väljamaksed Rahandusministeeriumi poolt 2010 aasta detsembris (PRIA toetused summas 20747,23 krooni) , kuid nimetatud summadest ei piisa, et tasuda kvalifitseeritud õigusabi eest. M. J. kasvatada on kaks last , tütar 14- aastane ja poeg 18-aastane, kes õpivad . Taotleja ja temaga koos elavate pereliikmete vältimatud püsikulusid kuus on 300 euro ulatuses ja sellele lisandub auto liisingmakse 170 eurot (kuni 2011 aasta detsembri kuuni). Krediidipangas oleva arvelduskonto jääk 21.02.2011 seisuga on 521,50 eurot ja Sampo Panga oleva arvelduskonto jääk 24.02.2011 seisuga on 42,81 eurot. Sampo Pangas oleva kasvuhoiuse jääk on 558,43 eurot. Kohtunikuabi, vaadanud kirjalikus menetluses läbi kohtule esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks, riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise, Krediidipanga teatise 21.02.2011, Sampo Panga teatise 25.02.2011, kinnistusraamatu ja äriregistri andmete andmebaasid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid M. J. poolt tuleb hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 50 % ulatuses kahe aasta jooksul võrdsete summadena üks kord kvartalis alates kohtulahendi jõustumisest, millega on kindlaks määratud õigusabi suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus, sest taotleja ei ole täiesti varatu, vaid ta omab ka teatud säästusid. Eeltoodust nähtub, et riigi õigusabi taotleja M. J. majanduslik seisund ei võimalda tal koheselt ja täies ulatuses õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest, leiab kohtunikuabi, et M. J. le tuleb määrata õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 50 % ulatuses kahe aasta jooksul võrdsete summadena üks kord kvartalis alates kohtulahendi jõustumisest.
lg 1 kohaselt riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks
lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt määratud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist.
lg 3 kohaselt võib kohus riigi õigusabi saaja majandusliku seisundi või maksevõime olulise muutumise korral riigi õigusabi saaja või Rahandusministeeriumi või tema valitsemisalas oleva valitsusasutuse taotlusel riigi õigusabi seaduse § 14 lõigetes 1–3 nimetatud asjaolusid arvestades muuta enne õigusteenuse osutamist kindlaksmääratud riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse ulatust või hüvitamise korda.
lg 1 kohaselt nimetab advokatuur kohtu taotlusel riigi õigusabi osutava advokaadi. Kohus esitab eelnimetatud taotluse advokatuurile justiitsministri määrusega kehtestatud korras. Advokatuuri nimetatud advokaat kohustub asuma riigi õigusabi osutama ja korraldama oma tegevuse selliselt, et tal oleks võimalik õigeaegselt osaleda menetlustoimingutes.
lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamisel tõendab advokaadi volitust riigi õigusabi saaja esindamiseks advokaadi kinnitus, et teda on määratud riigi õigusabi osutama. Kahtluse korral võib nõuda advokaadi nimetamise kohta kinnitust advokatuurilt. Hele Olli Kohtunikuabi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.