← Eesti

2-10-38376/14

Obsah (11)§ 187§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 176§ 1741§ 139§ 133§ 144

2-10-38376 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 26.jaanuar 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetl

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 49-52), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 14.detsembril 2010 (tl 56). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab

§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja esindaja ja kostja 15.11.2008 kostja võlgnevuse hageja ees ajatamiseks kokkuleppe, mille lahutamatuks lisaks olevale maksegraafikule vastavalt kohustus kostja tegema hagejale alates 17.12.2008 kuni 17.05.2011 igakuiselt makseid summas 1062, 13 krooni. Kostja rikkus kokkulepet, jättes maksegraafikujärgsed maksed tegemata. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale kokkuleppest tulenevalt põhisumma 21 329, 45 krooni. Kostja on kokkuleppele alla kirjutades tunnistanud viiviseid seisuga 15.11.2008 summas 1 392, 15 krooni. Kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta eelnevalt nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu OÜ Incure Inkasso Agentuuriga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 1 066, 47 krooni, mis seisneb OÜ Incure Inkasso Agentuurile makstud teenustasus. Kostja on kokkuleppele alla kirjutades nimetatud kahjuhüvitist tunnistanud. Vastavalt kokkuleppe p 4 on hagejal õigus nõuda kostjalt maksegraafiku mittetäitmise eest leppetrahvi summas 9 000 krooni. Hageja palub kohtul leppetrahvist kostjalt välja mõista 2 604, 08 krooni. Neil asjaoludel nõuab Time Finans AB hagis M. R. vastu välja kostjalt 26 392, 15 krooni. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirjad 15.11.2008 kokkuleppest ja kokkuleppe lisast nr 1. 2

(4)Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 3; 8 lg 2; 76 lg 1, 3 ; 101 lg 1 p 6; 127 lg 1, 128 lg 3; 115 lg 1, millede kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS §127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tulenevalt VÕS § 128 lg 3 võib hüvitamisele kuuluvaks otseseks varaliseks kahjuks olla mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist.

Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 26 392, 15 krooni, so 1 686, 77 eurot.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt

§ 174

1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176

lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks

§ 1741sätestatud korras.

Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna mõista riigilõiv hagiavalduse esitamisel summas 5000 krooni ja hageja esindaja õigusabikulud summas 3 129, 32 krooni (ilma käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et nimetatud menetluskulu on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga.

§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

§ 139

lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel arvestades

§ 133lg 1, 2 sätestatut tasutud riigilõiv 5 000 krooni, so 319, 56 eurot.

Vastavalt

§ 144p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohus leiab, et hageja õigusabi kulu 3 129, 32 krooni, so 200 eurot on põhjendatud ja vajalik ning jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 3

(4)Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades

§ 174

1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kostja ei ole menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjalt M. R. välja mõista Time Finans AB kasuks menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel 319, 56 eurot ja hageja esindaja kulu summas 200 eurot, kokku seega menetluskulu 519, 56 eurot. Kohtunik: 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.