lg 1, sest ka lepingu p 2.2 järgi muutus kogu hageja põhivõlgnevuse ja intresside tasumise nõue sissenõutavaks 12.06.2009.a. ning kuulub sissenõudmisele. Viiviseid pidi kostja tasuma vastavalt laenulepingu p 4.12 hagejale, kui ta ei tasu graafikujärgset kuumakset või tasub selle mittetäielikult ja ei teata enne uut saabuvat maksetähtaega või tähtajal uuest temale sobivamast maksetähtajast, 0,5 % päevas, kuid mitte vähem kui 100 krooni päeva kohta. Asja materjalidest nähtuvalt sattus kostja maksmisega viivitusse, arvestades vahepealset maksepuhkust, alates 13.jaanuarist 2009.a.ja oli hagi esitamise ajal 26.mail 2009.a. viivituses olnud 134 päeva, mistõttu lepingu järgi arvutatud viiviste summa oleks olnud 13 400 krooni, millest lepingu p 3.6 alusel arvestas hageja kostja 10.veebruaril 2009 3
kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohus leiab, et poolte vahel 16.oktoobril 2008 sõlmitud laenuleping on tarbijakrediidileping
Hageja andis laenu oma majandustegevuse raames, kostja on tarbija võlaõigusseaduse tähenduses. Vastavalt
§-dele 76 lg 1; 82 lg 1; 100 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt
lg 1 p 1, 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Tulenevalt
lg 1 tuleb majandusvõi kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
sätestab, et tarbijakrediidilepingus on seaduses sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Riigikohus on 14.jaanuari 2009.a. kohtuotsuses nr 3-2-1-120-08 selgitanud tarbijakrediidilepingu rikkumise tagajärgi, osundades otsuse p 15, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, kuna
lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue kostjalt leppetrahvi 1 011 krooni väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Neil asjaoludel kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 10 110 krooni, intressivõlgnevus 4 429 krooni ja viivised 1923 krooni, so. kokku 16 462 krooni. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.