Obsah (11)

§ 187§ 407§ 444§ 367§ 468§ 162§ 174§ 176§ 1741§ 144§ 483

2-10-31511 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 20.detsember 2010 Võru kohtumaja, kirjalik eelmene

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 48-51), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 12.novembril 2010. Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab

§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19.03.2008 järelmaksuga müügilepingu, mille esemeks oli sõiduauto BMW

1. Lepingu üldtingimuste kohaselt oli kostjal kohutus tasuda hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Poolte vahel oli sõlmitud ka lepingu teenuste lisa, millega lepiti kokku Statoili kütuse krediitkaardi kasutamises. Kostja poolt on hagejale tasumata kostjale esitatud arved kokku summas 15 048, 35 krooni. Tuginedes lepingu üldtingimuste p 7.1.
2. ütles hageja lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles. Seoses lepingu ennetähtaegse lõpetamisega kohustus kostja tulenevalt lepingu üldtingimuste p 7.5 andma hagejale üle lepingu esemeks olema vara valdus. Kuna kostja vara ei tagastanud, oli hageja sunnitud pöörduma vara tagastamiseks tagastusteenust pakkuva koostööpartneri OÜ Reeborn poole. Vara valdus taastati 08.03.
3. Saksa Auto AS-il õnnestus vara võõrandada hinnaga 38 950 krooni ( käibemaksuta). OÜ Reeborn ja Saksa Auto AS esitasid hagejale osutatud teenuste eest arved kokku summas 10 426, 61 krooni (käibemaksuta), mis on hageja poolt tasutud. Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet kostja vastu. Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu oli 81 579, 44 krooni, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 56 104, 48 krooni, debitoorsest võlgnevusest ja Statoili kasutamise võlgnevusest summas 15 048, 35 krooni ning vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludest kokku summas 10 426, 61 krooni. Vara realiseeriti hinnaga 38 950 krooni. Juhindudes eeltoodust on kostjal kohustus hüvitada hagejale 42 629, 44 krooni. Neil asjaoludel taotleb AS Swedbank Liising hagis T. T. vastu välja mõista liisingulepingust tulenev võlgnevus 42 629, 44 krooni ja viivis protsendina põhinõudelt (so EKP intress+ 7% aastas summalt 42 629, 44 krooni) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 76 lg 1; 101 lg 1 p 6, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Tulenevalt VÕS § 367 lg 1, 4 peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista liisingulepingust tulenev võlgnevus 42 629, 44 krooni ning arvestades

§ 367

sätestatut viivis protsendina põhinõudelt, so 42 629, 44 kroonilt alates hagi esitamisest, so 01.juulist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas).

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt

§ 174

1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176

lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks

§ 1741sätestatud korras.

Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 7 500 krooni ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 278, 88 krooni. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 8, 43) .

§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt

§ 144

p 7 on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata

§ 483

lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast kiirmenetluse lõppu. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades

§ 174

1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt T. T. välja mõista AS Swedbank Liising kasuks menetluskulu kokku 8 778, 88 krooni. Kohtunik: