TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1821 Otsuse kuupäev 09.02.2011.a Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi A V kaebus Haridus- ja Teadusministeeriumi 06.07.10 riigieksamite apellatsioonikomisjoni otsuse nr B11 peale Menetlusvorm Kohtuistung 06.10.2010 Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja A V Vastustaja Haridus- ja Teadusministeerium, esindaja I K Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so arvates 09.02.2011.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED A V sooritas 24.mail 2010 bioloogia riigieksami, mida hinnati 19 punktiga. A V esitas Haridus- ja Teadusministeeriumi apellatsioonikomisjonile avalduse, milles vaidlustas riigieksami tulemuse. Haridus- ja Teadusministeeriumi riigieksamite apellatsioonikomisjoni 06.07.2010 otsusega B11 jäeti riigieksami tulemus muutmata. 14.07.2010 esitas A V kaebuse Tartu Halduskohtule Haridus- ja Teadusministeeriumi 06.07.2010 riigieksamite apellatsioonikomisjoni otsuse nr B11 peale. Kaebaja märgib kaebuses, et ta on kindel, et tema eksami tulemus peab olema vähemalt 20 punkti, mitte 19 punkti. Kaebaja arvab, et ta on väärt rohkem kui 19 punkti. Kaebaja väidab, et tal ei ole eriti hea käekiri ning seetõttu ei saanud komisjon tema tööst aru. Sisuliselt soovib kaebaja Haridus- ja Teadusministeeriumi apellatsioonikomisjoni otsuse nr B11 tühistamist. 06.07.2010 riigieksamite 06.10.2010 toimunud kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse juurde ning taotles kohtult, et vastustaja esitaks kohtule vaidlusaluse bioloogia riigieksami töö, mille üle käib vaidlus. Ta on nõus edaspidi kirjaliku menetlusega. Pärast eksamitööga tutvumist lubas kaebaja hiljemalt 5.11.2010 teatada kohtule kaebuse edasise staatuse. 09.01.2011 teatas A V kohtule, et teda tuleks riigilõivu tasumisest vabastada, kuna elab ema kulul. Kaebaja ei ole oma kaebuses ega ka hiljem esitanud ühtegi väidet, mis alusel tuleks tühistada Haridus- ja Teadusministeeriumi 06.07.2010 riigieksamite apellatsioonikomisjoni otsus nr B
- Vastustaja Haridus- ja Teadusministeerium jäi kohtule esitatud kirjalike vastuväidete juurde. Vastustaja esindaja märkis, et vastutus töö loetavuse üle jääb kaebajale endale. Kaebaja ise ei ole käinud oma tööga tutvumas, vaid esitas kohe apellatsioonkaebuse. Kaebaja oleks saanud oma tööd kontrollida ja viidata, millest komisjon ei ole aru saanud. Siiani ei ole kaebaja pöördunud Haridus- ja Teadusministeeriumi poole. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlus asjas käib selle üle, kas A V bioloogia riigieksamit on hinnatud õigesti. Selle kontrollimiseks on halduskohus välja nõudnud vaidlusaluse bioloogia riigieksami töö, mille üle käib vaidlus. Halduskohus märgib, et tulenevalt sellel ajahetkel kehtinud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest (§ 29 lg 8) võis lõpueksami tulemuste peale esitada vaide Haridus- ja Teadusministeeriumile. Haridus- ja teadusminister on vastava komisjoni moodustanud oma
- mai 2010.a käskkirjaga nr 458 „
- aasta riigieksami tulemuste kohta esitatud vaiete läbivaatamiseks apellatsioonikomisjoni moodustamine ja selle koosseisu kinnitamine.“ Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 29 lõikele 91 teeb apellatsioonikomisjon vaidlustatud tulemusega riigieksamitöö kohta kümne päeva jooksul vaide esitamisest arvates ühe järgmistest otsustest: 1) jätta riigieksami tulemuse muutmata; 2) tõstab riigieksami tulemust ja 3) langetab riigieksami tulemust. Haridus- ja Teadusministeerium kaasab apellatsioonikomisjoni töösse aineeksperdid, kes vastavalt haridus- ja teadusministri 3.juuni 2003.a määrusele nr 35 „Apellatsioonikomisjoni töökord“ (määrus on kehtetu alates
- septembrist 2010.a seoses uue „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse“ vastuvõtmisega) kontrollivad riigieksamitöö hindamise vastavalt hindamisjuhendile (vt § 1 lg 4 ja § 3 lg 1). Töö läbivaatamise tulemusena tehakse otsus, kas eksamitöö tulemust tõsta, langetada või jätte muutmata. Sisuliselt hinnatakse tööd teist korda üle. Kui eksperdid täheldavad töö läbivaatamisel hindamisjuhendile mittevastava hindamise, tehakse otsus hindepallide muutmiseks. Apellatsioonikomisjon kaasab praktikas iga apellatsiooni lahendamisel eksperdid, kuna apellatsioonikomisjoni liikmed ise ei ole vastava aine spetsialistid, ega ole läbinud ka vastavat hindamiskoolitust. Kuna erinevaid õppeaineid, milles eksameid sooritatakse on kokku 14, siis ei ole ka mõeldav, et ainespetsialistid hakkaksid ka tulevikus apellatsioonikomisjoni kooseisu kuuluma. Varemnimetatud haridus- ja teadusministri määruse kohaselt kuuluvad komisjoni Haridus- ja Teadusministeeriumi järelevalveosakonna juhataja, järelevalveosakonna teenistuja (käesolevaks ajaks on järelevalveosakond muudetud välishindamisosakonnaks) ning üldharidusosakonna teenistuja ning varemnimetatud haridus-ja teadusministri käskkiri nimetab ka nimeliselt vastavad spetsialistid ära. 2 Eksperdid on konkreetse õppeaine spetsialistid, kes on läbinud vastava hindamiskoolituse. Ekspert ei tohi olla apelleeritavat eksamitööd varem hinnanud. Bioloogia riigieksamitöö koosneb ühest osast. Ülesannete hulgas on nii subjektiivselt kui objektiivselt hinnatavaid ülesandeid. Subjektiivselt hinnatavate ülesannete puhul on see, mida vastuseks oodatakse täpselt ülesandes kirjeldatud. Vastus võib oma sisult olla tõene, aga kui tegemist ei ole vastusega konkreetsele küsimusele, siis antud ülesande eest punkte ei saa. Sel ajahetkel kehtinud haridus- ja teadusministri
- novembri 2006.a määrusega nr 40 kehtestatud „Õpitulemuste välishindamise põhimõtete, riigieksamitööde, põhikooli lõpueksamitööde ja üleriigiliste tasemetööde koostamise, hindamise ja nende tulemuste analüüsimise tingimuste ja korra ning üleriigiliste tasemetööde korraldamise tingimuste ja korra“ § 15 lõike1 kohaselt hinnatakse riigieksamitöid vastava õppeaine riigieksamitöö hindamisjuhendi alusel. Eksperdid on asunud seisukohale, et kaebaja A. V bioloogia riigieksamitöö on hinnatud vastavalt
- aasta bioloogia riigieksami hindamisjuhendile. Seega on eksperdid apellatsioonikomisjonis üheselt mõistetavalt leidnud, et kaebaja riigieksamit on hinnatud õigesti. Haldusasja materjalide järgi otsustas apellatsioonikomisjon A V bioloogia riigieksamitöö osas jätta riigieksamitulemuse (19 punkti) muutmata, kuna apellatsioonikomisjon tuvastas, et riigieksamitöö hindajad on A V riigieksamitöö hindamisel lähtunud hindamisjuhendist. Halduskohtul pole alust eksperdi seisukohast erinevale seisukohale asumiseks. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja A. V pole kasutanud haridus- ja teadusministri 3.detsembri 2008.a määruses nr 70 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord“ § 27 lg 2 sätestatud võimalust pärast Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse riigieksamitunnistuse kättesaadavaks tegemist või väljastamist eksaminandil endal tema kirjaliku avalduse alusel tutvuda tema riigieksamitööga avalduse registreerimisele järgnevast päevast alates viie tööpäeva jooksul. Kaebaja ei ole seda võimalust kasutanud ei enne apellatsioonikomisjonile avalduse esitamist ega ka enne Tartu Halduskohtule kaebuse esitamist. Kaebaja oleks olnud võimalik oma tööd kontrollida ja viidata, kus kohas komisjon ei ole asjast aru saanud. See, et kaebaja A. V loeb oma teadmisi bioloogias kõrgemaks kui 19 hindepalli ning viitab halvale käekirjale, ei saa olla põhjuseks eksamitöö vaidlustamiseks ja väitmiseks, et eksamitööd on hinnatud ebaõigelt. Kirjeldatu alusel leiab kohus, et HTM riigieksamite apellatsioonikomisjon tegutses kaebaja avalduse hindamisel kooskõlas kehtiva õigusega. Menetluskulu jätta menetlusosaliste endi kanda. Ülle Polluks /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 3