Obsah (5)

§ 24§ 20§ 241§ 29§ 26

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Iko Nõmm ja Imbi Sidok Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2010. a

) § 241 lõikest 1, sest korteriühistuseaduses (KÜS) puudub otsuse tühisust reguleeriv erisäte. KÜS § 13 lg. 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole pöörduda kolme kuu jooksul, arvates otsuse teadasaamise päevast. Oma sisult vastab mõiste „tühistamine “

§ 24

lõikes 1 sätestatud otsuse kehtetuks tunnistamisele.

§ 20lõigete 1 ja 2 järgi kutsub üldkoosoleku kokku juhatus.

Juhatus peab koosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjas ettenähtud juhtudel, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. Selle kaitsenormi eesmärk on üldkoosolekute kokkukutsumisel tagada teatud õiguskindlus ja vältida olukordi, kus erinevad isikud või organid kutsuvad kokku üldkoosolekuid ning seeläbi tekib olukord, kus erinevate isikute poolt kokkukutsutud üldkoosolekud teevad vastakaid otsuseid. Hageja poolt viidatud protseduurireeglite rikkumine on oluline eelkõige juhul, kui kutsutakse kokku erakorralisi üldkoosolekuid, sest korralise üldkoosoleku kokkukutsumise kohustus tuleneb ühistu põhikirjast (kostja põhikirja p.

1. 3). Vaidlusaluse üldkoosoleku protokollist kohaselt oli üldkoosolek korraline. Oma olemuselt on kvooruminõude rikkumine otsuse kehtetuse, mitte tühisuse võimalik alus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 järgi menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui selleks on seaduses sätestatud korras hagi või muu avaldus esitatud. TsMS § 139 lg. 2 p. 1 kohaselt tuleb hagilt tasuda riigilõivu. TsMS § 363 lg. 1 alusel tuleb hagis esitada selgelt väljendatud nõue. Nõude läbivaatamiseks ei piisa, et hageja juhatuse otsuse kehtetusele või tühisusele hagis viitab. Kui hagis soovitakse mitmete otsuste kehtetust või tühisust tuvastada, tuleb iga otsuse osas eraldi nõue esitada ning sellelt vastav riigilõiv tasuda. Asjaolu, et otsuse tühisus mõne eelneva otsuse tühisusest või kehtetusest sõltub, olukorda ei muuda. Eeltoodule on kohus hageja tähelepanu juhtinud ning võimaldanud ajaliselt juhatuse otsust seaduses sätestatud korras hageda. Vaatamata sellele ei ole hageja selleks ettenähtud viisil nõuet esitanud ning sellelt riigilõivu tasunud. Juhatuse otsuse tühisus, mille hageja tugineb, ei ole selleks ettenähtud korras tuvastatav. Järelikult puudub alus tuvastada, et
2. juunil
3. a. toimunud üldkoosoleku otsuse tühisust tuvastada, ning hagi jääb rahuldamata. Ebausaldusväärseid tõendeid asjas ei olnud, põhilises osas oli vaidlus õiguslik. Tõendid, mida otsuses ei mainita, seonduvat hageja nõuetega, mille kohus jättis läbi vaatamata. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud, on ebaõigesti hinnanud asjas esitatud tõendeid ja rikkunud menetlusõigusenorme. Maakohus on kitsalt tõlgendanud

§ 241lõiget 1, leides, et 19.

juuni 2008. a. üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks peaks kõigepealt esitama hagi üldkoosoleku kokkukutsumise aluseks olnud juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kuid vastav tähtaeg, kolm kuud, tulenevalt

§-st 24, on möödunud. Hageja on esitanud tuvastushagi, seega ei kehti nõudele KÜS §-s 133 sätestatud kolmekuuline tähtaeg üldkoosoleku otsuse tühistamiseks. Kui siduda üldkoosoleku tühisuse tuvastamise nõue esmalt juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega, mis on vastavalt

§-le 24 kolm kuud, siis tekiks absurdne olukord, kus

§ 241lg.

1 kaotaks oma mõtte, sest kui kolmekuuline tähtaeg mööda lasta, ei ole võimalust kolme aasta sees ka üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist taotleda. Seadus ei anna otseselt ka 4 võimalust tuvastada korteriühistu juhatuse otsuste tühisust,

ja KÜS annavad otseselt võimaluse juhatuse otsust vaid kehtetuks tunnistada, seega, kui juhatuse otsuse tühisust ei saa eraldi tuvastada, peaks juhatuse otsuse tühisuse tuvastamine just olema seotud üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudega, s. o. kohus peaks võtma seisukoha, kas üldkoosoleku kokkukutsumise aluseks olev juhatuse otsus on tühine või mitte. Maakohus pole selles osas oma seisukohta kujundanud. Kohus on viidanud sellele, nagu ei oleks hageja esitanud korrektset nõuet ja tasunud riigilõivu juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks. Juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamist ei oleks saanud apellant hageda aegumise tõttu ning juhatuse otsuse tühisus ei ole seaduse järgi eraldi tuvastatav, seega oleks pidanud kohus võtma selles küsimuses seisukoha esitatud hagi lahendamisel. Pealegi oli hageja juhatuse otsuse tühisusele pidevalt viidanud ning kui kohus oleks leidnud, et juhatuse otsuse tühisus on eraldi tuvastatav, oleks ta pidanud tegema määruse, millega kohustanud hagejat riigilõivu juurde tasuma. Seega rikkus kohus ka menetlusõiguse norme, kuna ei ole teinud puuduste kõrvaldamise määrust.

§ 29

kohaselt võib juhatus vastu võtta otsuseid, kui koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud juhatuse koosolekul osalenud liikmete häälteenamus. Otsusele peavad alla kirjutama kõik koosolekust osa võtnud juhatuse liikmed. Vastav kord on kehtestatud ka KÜ Võistluse 4 enda põhikirjas. Hageja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtub, et juhatuse koosoleku protokollile on alla kirjutanud vaid üks juhatuse liige, seega ei olnud juhatusel õigust otsuseid vastu võtta ja üldkoosolekut ei ole seaduse järgselt kokku kutsutud ning üldkoosoleku otsus on tühine. Hageja väitis, et 2. juuni 2008. a. juhatuse otsust ei ole olemas, kuna juhatus ei olnud õigustatud otsuseid vastu võtma, või see otsus on oma olemuselt tühine. Maakohus selles osas seisukohta ei võtnud. Aluse üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks annab

§ 241lg.

1. Tõendatud on, et juhatus ei olnud õigustatud otsuseid vastu võtma, seega ei olnud üldkoosolekut seaduse järgi kokku kutsutud ning üldkoosoleku otsus on tühine. Maakohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks üldse asjas esitatud tõenditega tutvunud ja neid otsuse tegemisel arvestanud. Väidete, asjaolude ning tõendite terviklik analüüs otsusest puudub. Otsuses ei ole mainitud poolte poolt esitatud tõendite vastuolusid ega neid analüüsitud. Kohtuotsus on rajatult puhtalt

-i ja KÜS-i kitsale tõlgendamisele ning jäetud kõik asjas esitatud tõendid tähelepanuta. Pooled vaidlesid selle üle, kas juhatuse otsus oli tõene. Hageja esitas kohtule juhatuse koosoleku protokollid

1. maist
2. a. ja
3. juunist
4. a., kus oli vaid ühe juhatuse liikme allkiri, kostja esitas samu kuupäevi kandvad protokollid, kus olid kõigi juhatuse liikmete allkirjad. Hageja soovis esitada hagi lisadena esitatud dokumentide originaalid, kohus neid aga vastu ei võtnud ja isegi ei vaadanud. Kohus oleks pidanud andma tõenditele omapoolse hinnangu ka siis, kui leidis, et alus üldkoosoleku otsuse tühistamiseks puudub. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Asjaolu, et apellant peab juhatuse koosoleku otsust tühiseks, ei ole piisav põhjendus üldkoosoleku otsuse tühistamiseks. Üldkoosoleku ja juhatuse koosoleku otsuste tühisust või kehtetust saab tuvastada üksnes kohus. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsuse lõppjäreldus on õige ja selle tühistamiseks ei anna apellatsioonkaebus alust, küll tuleb otsuse põhjendust kooskõlas TsMS § 657 lg. 1 punktiga 21 muuta. Hagi on esitatud korteriühistu
5. juuni
6. a. üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks põhjendusel, et koosoleku kokkukutsumisel on rikutud selleks ettenähtud korda, kusjuures korra rikkumine seisnes selles, et juhatuse
7. juuni
8. a. otsus 5 üldkoosoleku kokkukutsumise kohta on tühine. Muudele rikkumistele koosoleku kokkukutsumisel hageja ei tuginenud. Maakohus leidis õigesti, et kuna KÜS-s ei reguleerita üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist, siis on nõudenormiks

§ 241lg.

1 lause 1 (kuni

1. juulini
2. a. kehtinud redaktsioonis), milles sätestatu kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine muuhulgas siis, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda.

§ 241lg.

4 kohaselt kohaldatakse otsuse tühisuse tuvastamise kohtumenetluses vastavalt sama seaduse § 24 lõikeid 5 – 7.

§ 24lg.

7 kohaselt võib sama paragrahvi lõigetes 1 – 6 sätestatud korras nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Osundatud sätet otsuse väidetava tühisuse olukorrale vastavalt kohaldades järeldub sättest, et lisaks mittetulundusühingu üldkoosoleku otsustele võib hagiga nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite, sealhulgas juhatuse otsuste tühisuse tuvastamist. Samas on

§ 241

lõikes 2 sätestatud, et otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Kolleegium leiab, et seda sätet tuleb tõlgendada viisil, mille kohaselt juhul, kui mittetulundusühingu ühe organi (üldkoosoleku) otsuse tühisus tuletatakse teise organi (juhatuse) otsuse tühisusest, siis tuleb kohtul kontrollida ka selle otsuse kehtivust, mille tühisusele hagi alusena on tuginetud. Taoliseks järelduseks annab alust asjaolu, et kostjalt ei nõuta viidatud normis organi otsuse tühisusele tuginemiseks hagi esitamist, seega ei ole aga ka hagejal vajalik otsuse tühisusele tuginemiseks iseseisva haginõude esitamine, vaid piisab hagi alusena sellele tuginemisest. Nii ei pidanud hageja esitama iseseisvat haginõuet kostja juhatuse 2. juuni 2008. a. otsuse tühisuse tuvastamiseks. Siiski ei anna see asjaolu alust jõuda vaidluse lõpptulemuse suhtes maakohtust erinevale seisukohale. Ka kostja juhatuse otsuse tühisuse tuvastamise nõudenormiks on

§ 241

lõikest 4 ja § 24 lõikest 7 tulenevalt

§ 241lg.

1 (kuni

1. juulini
2. a. kehtinud redaktsioonis), mille kohaselt otsus on tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele; otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Osundatud normis märgitud seaduses sätestatud muu juhuna on käsitletav TsÜS § 38 lg. 2 lauses 1 sätestatud juhtum, mil otsuse vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Hageja on juhatuse
3. juuni
4. a. otsuse tühisust põhjendades väitnud, et kuna sellele otsusele on alla kirjutanud vaid üks juhatuse liige Raimo Laus ja protokollist ei nähtu, et koosolekust oleks osa võtnud rohkem kui üks juhatuse liige, siis on otsuse teinud nimetatu ainuisikuliselt ja otsus on juba ainuüksi sellest tulenevalt tühine. Kolleegium hagejaga ei nõustu.

§ 20lg.

1 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus, sama paragrahvi lõigetes 2 – 4 on sätestatud alused, mil juhatus on kohustatud üldkoosoleku kokku kutsuma; lõikes 4 on sätestatud ka isikud, kellel erandkorras on õigus üldkoosolekut kokku kutsuda. Seega on iseenesest võimalik üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine seeläbi, et üldkoosoleku kokkukutsujaks on isik, kelle pädevusse see ei kuulu. Juhatuse otsus võib iseenesest olla tühine ka sellest tulenevalt, et otsuse tegemisel on rikutud seaduses ettenähtud korda. Hageja ei ole aga põhjendanud ega tõendanud, et tegemist oleks niisuguse olukorraga: nõustuda ei saa hageja väitega, nagu ei oleks 19. juuni 2008. a. üldkoosoleku kokkukutsumiseks olnud ühistu juhatuse otsust.

§ 29lg.

1 kohaselt võib juhatus vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt, kui juhatus koosneb mitmest liikmest, on juhatuse otsuse vastuvõtmiseks nõutav juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamust nõuet.

§ 26lg.

1 lause 2 kohaselt nähakse juhatuse liikmete minimaalne arv ette põhikirjas, kostja põhikirja p.

1. 1 lause 3 kohaselt on juhatus vähemalt kolmeliikmeline ja maksimaalselt 6 viieliikmeline. Avalikku registrisse oli juhatuse vaidlusaluse otsuse tegemise ajal
2. juunil
3. a. kostja juhatuse liikmetena kantud kolm isikut: Raimo Laus, Mait Metsaalt ja Kadi Viljak. Asjaolu üle, et nimetatud isikud kostja juhatuse liikmed olid, ei ole vaidlust tõstatatud. Hageja on juhatuse otsuse tühisust järeldanud üksnes sellest, et tema käsutuses oleval juhatuse koosoleku protokollil (tl. 12 – 13) on vaid juhatuse esimehe Raimo Lausi allkiri. Kolleegium leiab, et ainuüksi see asjaolu ei anna alust pidada juhatuse otsust tühiseks. Kostja väitel osalesid juhatuse
4. juuni
5. a. koosolekul kõik juhatuse liikmed. Ka hageja enda poolt esitatud juhatuse
6. juuni
7. a. koosoleku protokollis (tl. 12 – 13) on märgitud, et koosolekust võtsid osa juhatuse liikmed Raimo Laus, Mait Metsaalt ja Kadi Viljak, et Raimo Laus valiti koosolekut juhatama ja protokollima ning et kõik otsused võeti vastu ühehäälselt. Asjaolu, et sellel hageja esitatud protokollil on üksnes Raimo Lausi allkiri, ei võimalda ka protokolli õigsust eeldades veel järeldada, et teised juhatuse liikmed koosolekul ei osalenud ja hääletamisest osa ei võtnud ning et otsus oleks tühine. Nii ei sisalda

§ 29

vastupidiselt hagiavalduses ja apellatsioonkaebuses väidetule nõuet selle kohta, nagu peaksid juhatuse otsusele alla kirjutama kõik juhatuse koosolekust osa võtnud juhatuse liikmed. Taolist nõuet sisaldab küll kostja põhikirja p. 6. 12 lause 4 ja osa juhatuse liikmete allkirjade puudumist otsusel saab pidada mitmepoolse tehingu (juhatuse otsuse) kokkulepitud vormi järgimata jätmiseks. TsÜS § 83 lg. 2 kohaselt on kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Kolleegium leiab, et vaidlusalusel juhul tuleneb

§ 241

lõikest 1 teisiti, sest selle sätte eesmärgiks on tuua otsuse tühisus kaasa üksnes oluliste ja osundatud sättes loetletud asjaoludel asetleidnud rikkumistega võrreldavate seaduserikkumiste korral. Olukord, mil juhatuse muidu nõuetekohaselt tehtud otsusel puudub mõne juhatuse liikme allkiri, ei ole võrreldav viidatud õigusnormis loetletud rikkumistega. Taolist tõlgendust toetab ka

§ 241lg.

1 alates

1. juulist
2. a. kehtiv redaktsioon, milles on sõnaselgelt sätestatud juhtum, mil organi otsus vorminõuete rikkumise tõttu on tühine, ja selleks on üksnes olukord, mil üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud. Osundatud redaktsioon ei ole küll vaidlusalusele juhtumile kohaldatav, kuid eespool on kolleegium vaidlusalusel ajal kehtinud õigusnormidele tuginedes põhjendanud, et enne viidatud õigusnormi selliselt sõnastamist pidas seadusandja silmas sama eesmärki, mida taotles seaduse muudatusega. Seega ei saaks kostja juhatuse
3. juuni
4. a. otsuse tühisust kaasa tuua ainuüksi osa juhatuse liikmete allkirjade puudumine otsusel. Peale selle on aga kostja esitanud kohtule juhatuse
5. juuni
6. a. otsuse, mis on muidu identne hageja poolt esitatud otsusega, kuid millele on kõik kolm juhatuse liiget alla kirjutanud (tl. 81 – 82). Võltsituse väidet ei ole vaidluses esitatud. Hageja ei ole kohtu ette toonud ka faktilisi asjaolusid, mis võimaldaksid teha järeldusi selle kohta, mis asjaoludel sattus tema kätte juhatuse otsus, mille ta kohtule esitas. Siiski on juhatuse liikmed kostja poolt kohtule esitatud otsusele alla kirjutades kinnitanud selles märgitud andmete õigsust ja isegi kui eeldada, et seda ei tehtud üheaegselt koosoleku toimumisega (kuigi hageja ei ole taolistele asjaoludele tuginenud) ei annaks see veel alust kahelda otsuse õigsuses. Muudele väidetele, millest nähtuks juhatuse otsuse vastuvõtmise korra rikkumine, ei ole hageja tuginenud. Et juhatuse otsuse tühisuse tuvastamiseks puudub alus, üldkoosoleku otsuse tühisuse põhjendamisel on hageja aga tuginenud üksnes üldkoosoleku kokkukutsumise kohta tehtud juhatuse otsuse tühisusele, siis ei ole alust hagi rahuldada. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad vastavalt TsMS § 171 lõikele 1 hageja kanda. Iko Nõmm Imbi Sidok Malle Seppik