TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2363 Otsuse kuupäev 16. veebruar 2011 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Vjatšeslav Julini (Julin) kaebus Tartu Vangla

) §-dele 75, 76 ja 78 ning väidab, et vangla poolt 10.08.2010 ja 16.08.2010 kirjades polnud juttugi puuduste kõrvaldamisest seoses

§-ga 76. Kaebuse esitaja väidab, et vanglal ei olnud õigust paluda kõrvaldada muud peale

§-s 78 sätestatu. Vaatamata sellele kõrvaldas kaebuse esitaja enda väitel puudused 10.08.2010 ja 18.08.

1. Kaebaja väidab, et vangla 24.08.2010 otsus E5 328 vaie tagastada ei tugine tegelikele asjaoludele ega seaduslikule alusele. Kaebaja leiab, et vangla on rikkunud haldusmenetlust, ajades asi keeruliseks kavatsusega sellest vabaneda. Kaebaja palub kohtul tuvastada Tartu Vangla ametnike tegevuse õigusvastasus vaidemenetluse läbiviimisel ning teha Tartu Vanglale ettekirjutus kaebaja vaide uueks läbivaatamiseks. Põhjendatud huvina toob kaebaja kaebuses välja preventiivse huvi. Vastustaja vastuväited
2. Vastustaja palub Tartu Halduskohtul jätta Vjatšeslav Julini kaebus rahuldamata.

§ 71

lg 1, § 72 lg 2 ja § 85 kohaselt on isikul õigus vaidega vaidlustada konkreetset haldusakti või toimingut, mida ta peab enda õigusi rikkuvaks. Vaideõiguse tuvastamisel tuleb välja selgitada, kas vaidlustatud haldusakt või toiming võib endaga kaasa tuua selliseid tagajärgi, mis võivad rikkuda vaide esitaja õigusi või piirata tema vabadusi. Taotluse, avalduse, kaebuse, pöördumise või muu tahteavalduse vaideks kvalifitseerimisel tuleb uurimisprintsiibist lähtudes arvestada isiku tegeliku tahtega ja vajaduse korral peab haldusorgan kasutama

§-st 78 tulenevat võimalust lasta isikul oma taotlust konkretiseerida. 3 Kaebuse esitaja on algusest peale taotlenud Tartu Vanglalt toimingu sooritamist: tema väitel on kadunud tema poolt 16.04.2010 vanglateenistuse ametnikule üle antud EIK-le adresseeritud kiri ja ta nõudis, et vangla viiks läbi juurdluse ja teeks kindlaks, kuhu see kadus. Tartu Vangla on korduvalt kaebuse esitajale selgitanud, et kui dokumendihaldusprogrammis Amphora ei ole kirja registreeritud, ei tähenda see veel seda, et kirja üldse välja saadetud ei ole. Amphoras registreeritakse ainult need kirjad, mis saadetakse välja vangla kulul. Teisi kinnipeetavate poolt väljasaadetavaid kirju vangla üldosakond ei registreeri. Need registreerib vanglateenistus justiitsministri 30.11.2000.a määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ §-s 48 ettenähtud korras kinnipeetava kirjavahetuse registreerimise kaardil. Edasi toimetab vanglateenistus kirjad üldosakonda Eesti Posti postikotti, mis antakse üle vahetult Eesti Postile, kes toimetab need adressaadini. Kiri jääb Eesti Posti poolt adressaadini toimetamata juhtudel, kui ümbrikul puudub aadress või see on loetamatu või kui sellele ei ole lisatud piisavalt postmarke või kasutatakse postimaksevahendeid, mis on käibelt kõrvaldatud, kasutusel olnud, määrdunud, vigastatud või kustutatud, samuti ei ole postiteenuste eest tasumisel kehtivad teiste välisriikide margid. Sellisel juhul tagastatakse kirjad saatjale eeldusel, et ümbrikul on loetavalt märgitud saatja aadress. Tartu Vanglal puudub käesoleva ajani vähimgi põhjus arvata, et V. Julini 16.04.2010 EIKle adresseeritud kiri ei ole adressaadini jõudnud: samal kuupäeval on ta esitanud ka kirja Lõuna Ringkonnaprokuratuurile saatmiseks ja kuna see saadetakse vanglast välja käsipostiga, siis on see kiri ka Amphoras registreeritud. V. Julini teine kiri on Eesti Posti postikotis üle antud Eesti Postile. Käesolevale vastusele lisatud kirjavahetusest nähtub, et vastustaja on mitmel korral teinud kaebuse esitajale ettepaneku esitada tõendid, mis tema kirja kadumist kinnitavad. Seda kaebuse esitaja teinud ei ole. Vastustajal puudus põhjus hakata otsima midagi, mis kadunud ei ole. Vastustajal ei ole võimalik teha päringuid ka omaalgatuslikult: Eesti Post ei registreeri lihtkirju ja seetõttu saab otsida ainult registersaadetisi - tähtkirjad, väärtkirjad, postipakid, kullerpakid. Otsimiseks saab avalduse esitada ainult kas kirja saatja või saaja. Vastustaja märgib, et isegi juhul, kui kõnealune kiri on tõepoolest kadunud, ei olnud vaide menetlemiseks ja rahuldamiseks samuti alust, kuna igale keskmiselt mõistlikule inimesele on arusaadav, et postiteenuse osutamise käigus kaotsi läinud lihtkirja asukoha kindlakstegemise ettekirjutust ei ole vanglal võimalik objektiivsel põhjusel täita. V. Julin teatas Tartu Vanglale 18.08.2010 puuduste kõrvaldamise avalduses, et temale sai 4. mail 2010 teatavaks, et tema EIK-le adresseeritud kirja ei ole ära saadetud. Seega oleks tulnud kirja välja saatmata jätmise peale esitada vaie ja taotleda ettekirjutuse tegemist kirja tagaotsimise kui toimingu sooritamiseks hiljemalt 3. juunil 2010. Vaide esitas V. Julin aga alles 26. juulil 2010, ületades sellega

§-s 75 sätestatud vaide esitamise tähtaega ligi kahe kuu võrra.

§ 79

lg 1 p-de 2 ja 3 kohaselt tagastatakse vaie selle esitajale, kui vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud ning mööda on lastud vaide esitamise tähtaeg ja seda ei ennistata. Arvestades V. Julini kogemusi nii vaide- kui kohtumenetluses, samuti kirja kadumise teemal esitatud avalduste koguarvu ei esinenud ühtki sellist asjaolu, mille tõttu oli V. Julinil võimatu vaide esitamise tähtajast kinni pidada. 4 Kohtu põhjendused ja otsus

1. Halduskohus on seisukohal, et tuvastamis- ja kohustamiskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Nähtuvalt asjas kogutud tõenditest on kaebaja ja vastustaja vahel vaidlusaluseks küsimuseks vangla kohustused seonduvalt kinnipeetava poolt Euroopa Inimõiguste Kohtule saadetavate kirjade edastamise ja registreerimisega. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et märkega kinnipeetav V. Julini kirjavahetuse registreerimise kaardil (tlk 49) on tõendatud, et kaebaja on andnud 16.04.2010.a vanglateenistuse ametnikule üle kirja Euroopa Inimõiguste Kohtule edastamiseks. VskE § 47 kohaselt saadetakse kinnipeetava kirjad kinnipeetava kulul, kohtule adresseeritud kirjad saadetakse reeglina vangla kulul. Halduskohus on seisukohal, et kaebajal puudus subjektiivne õigus, mida vaidemenetluses kaitsta. Kaebaja ei ole vaidemenetluses, kaebuses ja kohtule esitatud dokumentides väitnud, et ta taotles vanglalt EIK-le kirja edastamist vangla kulul. Asjakohaseid rahalisi kulutusi tõendavaid dokumente, mis tõendaksid, et vastustaja on seonduvalt kirja edastamisega kulutusi kandnud, ei ole kohtule esitanud ka vastustaja. Kaebaja väidab kaebuses (kaebuse tõlge, tlk 15), et tal on olemas 27.04.
2. a postiasutuse vastus järelepärimise kohta ja kiri Euroopa Inimõiguste Kohtult selle kohta, et tema 16.04.
3. a EIK-le adresseeritud kiri ei ole kohtuni jõudnud. Asjakohaseid tõendeid ei ole kaebaja kaebuse põhistamiseks aga kohtule esitanud. Kohtuistungil keeldus kaebaja esimese astme halduskohtuga suhtlemisest ja soovis istungilt menetlusosalisena seletust andmata lahkuda (tlk 81). Seega puuduvad esimese astme halduskohtul võimalused kontrollida kaebuses esitatud väidete paikapidavust selle kohta, et AS Eesti Post ja Euroopa Inimõiguste Kohus on kaebajale väljastanud tõendid, mille kohaselt ei ole kaebaja 16.04.
4. a kiri EIK-le adressaadini jõudnud. HKMS § 16 lõike 2 kohaselt on menetlusosaline kohustatud tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Kohtu ettepanekust tõendada kohtuistungil kaebuse väiteid kaebaja keeldus. Seega loeb kohus tõendatuks, et kaebaja ei ole tõendanud kaebuse põhiväidet, et vastustaja on jätnud õigusvastaselt edastamata kaebaja 16.04.
5. a EIK-le adresseeritud kirja. Kirja registreerimata jätmine dokumendihaldusprogrammis Amphora ei tõenda kirja adressaadile edastamata jätmise fakti. Samuti ei saa kirja dokumendihaldusprogrammis registreerimata jätmine iseseisvalt rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, sest dokumendihaldusprogrammi vanglates kasutamise alusdokumentidest ei tulene kinnipeetavatele subjektiivseid õigusi. VangS § 29 lõike 4 kohaselt on vanglal keelatud kontrollida kinnipeetava kirju kohtule, sh EIK-le (vt erialakirjandusest näit L. Madise jt. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 79 tehtud viidet Sootak / Pikamäe. Kriminaaltäitevõigusele.). Käesolevas asjas ei ole vastustaja seda keeldu rikkunud. VskE §-st 48 ei tulene vanglale seonduvalt kinnipeetavate poolt kohtule saadetavate kirjadega muid kohustusi peale kirja kirjavahetuse kaardil registreerimise kohustuse ja kirja postiasutusele üle andmise kohustuse. Seega on kohus seisukohal, et kuna tõendatud ei ole, et vastustaja oleks kaebaja kirja EIK-le jätnud AS-le Eesti Post üle andmata, siis ei saanud vangla ka rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi vaidemenetluses, mille kaebaja on käesolevas kaebuses halduskohtus 5 vaidlustanud. Halduskohus on seisukohal, et vastustaja ei ole rikkunud kaebaja õigusi ka kaebaja mitmetele avaldustele vastamisel seonduvalt EIK-le adresseeritud kirjaga, kuna vastustaja vastused on asjakohased ja kooskõlas kehtiva õigusega.
6. 29.07.
7. a V. Julin Tartu Vanglale esitatud vaidena pealkirjastatud taotlusega (tlk 5960) on tõendatud, et vaide esitaja leidis, et tema 16.04.
8. a kirja ei ole vangla poolt EIK-le edastatud ja taotles, et vangla vaataks asja uuesti läbi ja selgitaks välja, kuhu kadus EIK-le adresseeritud kiri. Tartu Vangla 10.08.
9. a kirjaga nr E5 328-1 (tlk 61) on tõendatud, et Tartu Vangla määras V. Julinile tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks, kuna vaidest ei selgunud vaide esitaja tegelik eesmärk ja tahe (kas sooviti esitada vaie või taotleti haldusmenetluse uuendamist), millist konkreetset vangla toimingut või haldusakti vaidlustada sooviti, millist vaide esitaja õigust vaidlustatav toiming või haldusakt rikub ning millistele õigusnormidele vaide esitaja tugineb. Kohus on seisukohal, et vastustaja on andnud vaides esinenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja seaduslikult. Vastav õigus ja alus tuleneb

§-dest 78, 76 ja

1. V. Julini poolt 19.08.
2. a Tartu Vanglale esitatud vaidega (tlk 70-72) on tõendatud, et kaebaja vaidlustab vaidemenetluse toimingut.

§ 72

kohaselt ei saa vaidemenetluses haldusorgani poolt teostatud menetlustoimingut aga eraldi vaidega vaidlustada. Tartu Vangla 24.08.2010 kirjaga nr E5 328 (tlk 73) on tõendatud, et kaebaja vaie tagastati määratud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise ja vaide esitamise tähtaja möödalaskmise tõttu. Vastustaja otsustus on kooskõlas

§-ga 75 ja vastustaja ei ole eiranud selles otsustuses

§-s 76 ja 78 sätestatut nagu väidab alusetult kaebaja. Vastustaja poolt kaebajalt taotletud täpsustused on asjakohased ja kooskõlas vastustaja poolt kohaldatud materiaalõigusega.

1. HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel tuleb kaebus neil faktilistel ja õiguslikel alustel rahuldamata jätta, sest puudub õiguslik alus vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine vaidementluses ei ole tõendamist leidnud, mille tõttu puudub alus ka kaebaja poolt taotletava konstateeringu tegemiseks.
2. Poolte kohtukulud jäävad nende enda kanda (HKMS § 92 lõige 1). Roby Koik kohtunik 6