lg 6 ja § 442 lg 6) HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE Hagiavalduse kohaselt sündis IM`i ja PA`i abielust XXX.a tütar RA. Kostja lapse ülalpidamiskohustust ei täida, perioodil 01.07.2009.a. kuni 02.07.2010.a ei ole kostja elatist tasunud. RA igakuised ülalpidamiskulud moodustavad 4 950 krooni. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista elatise summas 2995 krooni kuus, sealhulgas ka tagasiulatuvalt ühe aasta eest s.o. 21.07.2009.a. KOSTJA VASTUVÄITED Kirjalike vastuväidete kohaselt kostja hagi ei tunnista. Peale vanemate abielu lõppemist jäi laps RA elama emaga. Kuna lapse ema piiras kostja võimalust lapsega suhelda taotles kostja lapsega suhtlemise korraldamist Mustamäe linnaosa abiga. Mustamäe linnaosa vanema korraldusega määratigi lapsega suhtlemise kord nii, et laps oli kolm korda kuus koos ööbimisega isa juures. Poolte vahel oli kokkulepe lapsega seotud ülalpidamiskulutuste kandmisega seoses. Tütar veetis kostjaga rohkem, kui korralduses märgitud. Suved veetis laps kostjaga suvilas. Selle aja jooksul kandis kostja kõik lapsele tehtavad kulud. Kuna laps elab praktiliselt poole aja kostjaga ja teeb lapse ülalpidamiseks kulutusi 3 900,50 krooni, siis annab see asjaolu kohtule võimaluse vähendada nõutavat elatist või jätta see üldse välja mõistmata. Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika järgi moodustavad 2009.a põhjendatud tarbimiskulud 2009.a 2 971,67 krooni kuus. Kokkuvõtteks soovib kostja märkida, et tema ei taha jätta oma last elatiseta, kuid leiab, et selle suurus peab olema õiglane ning arvestada tuleb ka neid kulutusi, mida kostja teeb vabatahtlikult. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hagi on esitatud 21.07.2010.a, seega tuleb elatisenõue lahendada alates 01.07.2010.a kehtiva perekonnaseaduse järgi. Alates 01.07.2010.a kehtiva perekonnaseaduse § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma ka täisealine esimese astme üleneja sugulane. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Seega tuleb juhindudes §-st 97 lg 1 lugeda hagejaks RA ning IM tema seaduslikuks esindajaks. Asja materjalidele lisatud sünnitunnistusest nähtub, et I A (käesoleval ajal perekonnanimega M ) ja PA sündis XXX.a tütar RA (tlk 9). Lapse vanemate vahel puudub vaidlus selles, et laps elab emaga. Asjas on vaidlus selles kas kostja on täitnud ülalpidamiskohustust. Lapse vanemate vahel puudub vaidlus selles, et kuni augustini 2010.a kostja hageja emale ülalpidamiseks elatist ei tasunud. Kostja on asjas tuginenud sellele, et kuna laps on olulise aja viibinud tema juures, siis sellega on lapse ülalpidamiskohustus kostja poolt täidetud. Asja materjalidest nähtuvalt lahendati Mustamäe linnaosa vanema korraldusega (tlk 45) 2003.a lapse vanemate vaheline vaidlus lapse ja isa suhtlemise korra kohta. Asjas puudub vaidlus selles, et kostja on lapsega pidevalt suhelnud. Lapse vanemate vaheline vaidlus isa ja lapse suhtlemise korra osas kerkis päevakorrale jälle peale seda kui elatisehagi esitati kohtusse. Lapse vanemate vaheline vaidlus lapsega suhtlemise korra osas lahendati 27.12.2010.a määrusega (tlk 137-138). Asja materjalidest 2 nähtuvalt on kostja nõus tasuma elatist summas 2175 krooni (tlk 101). Poolte vahel puudub vaidlus, et alates septembrist 2010.a on kostja tasunud elatist 2200 krooni. Hagis on esile toodud, et lapse kulud igakuiselt moodustavad 4950 krooni kuus. Mõlema vanema panus lapse ülalpidamiseks peaks olema seega 2 475 krooni. Arvestades esitatud kulude loetelu erinevate liikide lõikes on kohus seisukohal, et lapsele tehtavad kulutused on ülepaisutatud tervishoiukulude, hügieeni- ja kosmeetikatarvetele tehtavate kulude osas. Isegi kui arvestada tervishoiukulude hulka hiljem menetluse käigus esiletoodud astmaravimite ostmise vajadus, tuleb arvestada sellega, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et terve aasta jooksul 12 -l kuul on laps haigestunud viirushaigustesse, samuti tuleb kohtu arvates arvestada sellega, et astmaravimid soetatakse mitme kuu jaoks, kuivõrd nende ravimite igapäevane tarvitamine ei ole käesoleval ajal näidustatud. Põhjendatud ja tõendatud ei ole ka väide, et laps käib iga kuu juukseid lõikamas 300 krooni eest. Arvestades lapse ja isa vahelist suhtlemise korda, asjaolu, et suvisel perioodil on laps isa ülalpidamisel olulise osa, kostja vabatahtlikult tehtud kulutusi lapsele ning põhjendatud kulusid lapse ülalpidamiseks on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb välja mõista elatis 139,01 EUR (2175 krooni). Hagis on elatisele juurde arvestatud ka tulumaks. Kuivõrd alates 01.01.2011.a tulumaksuseaduse § 19 lg 3 p 11 järgi elatist tulumaksuga ei maksustata, ei ole tulumaksu arvestamine elatisele põhjendatud. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidmiseks ühetaoliselt. Asjaolu, et kostjaga öeldi tööleping alates 07.02.2011.a üles (tlk 164) ei ole kohtu arvates aluseks elatise vähendamiseks alla 139,01 EUR (2175 krooni), kuivõrd kostjal on töökoht (tlk 47), kus makstavast töötasust saab ta tasuda elatist. Hagi esitati 21.07.2010.a, hagis palutakse elatis välja mõista tagasiulatuvalt 1 aasta, kostja hakkas hageja emale elatist tasuma alates septembrist 2010.a. Kostja väidete kohaselt viibis laps suurema osa suvest kostja ülalpidamisel. Lapse vanemate vahel puudub vaidlus selles, et laps viibis kostja isa e oma vanaisa juures suvilas, vaidlus on selles millise aja suvepuhkusest ta seal veetis. Kohus on seisukohal, et tunnistaja Alla Matrossova ütlustega on veenvalt tõendamist leidnud, et hageja veetis suurema osa 2009 ja 2010.a suvest oma vanaisa juures. Tunnistaja IH ütlustest nähtub, et tema arvates oli suvel laps isaga umbes 1 nädal kuus. Arvestades tunnistajate poolt väljendatut on kohus seisukohal, et veenvamad on tunnistja Alla Matrossova ütlused, kes hageja olemasolu suvilas nägi igapäevaselt, kuivõrd tunnistaja lapselaps ja hageja mängisid koos. Tunnistaja IH kirjeldas küll hageja ja tema emaga koos rannas ja erinevatel üritustel käimist, kuid nendest kirjeldustest ei nähtu, et see toimus igapäevaselt. Tunnistajate ütlused ei ole seega vastuolus osas, et hageja viibis suvel perioodiliselt linnas, see asjaolu on kooskõlas ka esitatud fotodega. Kuivõrd hageja viibis suurema osa ajast kostja isa suvilas, ei olnud sel ajal seega hageja ema ülalpidamisel, siis leiab kohus, et suveperioodi eest tagasiulatuvalt ei ole hageja õigustatud elatist nõudma. Asjaolu, et ülejäänud aastast on laps isa juures olnud nädalavahetustel on elatise väljamõistmisel arvesse võetud. 3 PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmisec tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb elatis summas 139,01 EUR (2175 krooni) välja mõista alates 01.09.2009-31.05.2010 ning kuivõrd septembrist 2010.a on kostja elatist tasunud vabatahtlikult, siis alates 01.01.2011 kuni lapse täisealiseks saamiseni 139,01 EUR (2175 krooni). Arvestades eelpooltoodud põhjendusi, asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning võttes arvesse hagi rahuldatud ja rahuldamata osade suurust ning vaidluse asjaolusid, siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 50 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Krista Kirspuu Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.