Obsah (5)

§ 86§ 107§ 95§ 109§ 6

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ulvi Loonurm, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 16.02.2011, Tallinn

) § 86 alusel alates 16.10.2009, põhjendades seda töösuhte jätkamise võimatusega. Töötaja on seisukohal, et tegelikkuses oli lepingu lõpetamise aluseks koondamine, ka koheldi teda võrreldes teiste töötajatega ebavõrdselt. Kostja vastuväited

1. Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt teatati töötajale töösuhte lõppemisest katseaja jooksul. Põhjuseks olid asjaolud, et töötaja oli korduvalt rikkunud oma töökohustusi ega sobinud sellele ametikohale käitumisprobleemide tõttu. Tal esines tööle hilinemisi ja lodevat käitumist tööruumides. Ihukaitsjana oli hageja kui valvesubjekti saatja kohustatud olema valves subjekti kõrval tööaja piires, saatma valvesubjekti kõikidesse sihtpunktidesse ning kaitsma tema elu ja tervist. Füüsilise isiku ihukaitsja (mitte aga turvatöötaja) isikuomadused ja võimed peavad olema tipptasemel. Tööülesannete edukaks täitmiseks peab ihukaitsja olema vastutusvõimeline, usaldusväärne, kohusetundlik, täpne, korrektne, kõrge enesedistsipliiniga. Töösuhete algusest saadik ei olnud hageja teadlik, et ihukaitsja käitumisreeglid ei ole sarnased valveobjekti turvatöötaja käitumisreeglitega. Hagejal oli pidevalt probleeme ja raskusi ihukaitsja tööülesannete täitmisega ning käitumisega oma valvesubjekti suhtes. Hageja unustas korduvalt subjekti sihtpunkti saata, hilines tööle, lubas endale töökohal magamist, käitus ebaviisakalt, istudes töökohal valvesubjekti juures jalad laua peal. Seega, vaatamata sellele, et hagejal oli turvatöötaja tunnistus, ihukaitsja ametikohale ta ei sobinud.
2. Tööle asudes hageja valetas, et teda ei ole kriminaalkorras karistatud. Hageja karistatuse kohta sai juhuslikult teada kostja töötaja G. K.
3. aasta septembrikuus 3 ja koheselt teavitas kostja seaduslikku esindajat ehk hageja valvesubjekti sellest, et hagejat on 02.10.2003 karistatud KrK § 139 lg 3 p 1 – 17 lg 6 järgi 3 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega ja et töösuhte kestel ei olnud veel kriminaalkaristus kustunud. Lähtudes eeltoodust otsustas kostja, et hageja ei sobi ihukaitsjaks, kuna tal puuduvad ihukaitsja töö tegemiseks vajalikud oskused ja võimed ning tema isikuomadused ei ole vastaval tasemel. Esimese astme kohtu otsus
4. 13.10.2010 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt. Kohus tunnistas tühiseks töölepingu ülesütlemise

§ 86

lg 1 alusel ning luges lepingu lõppenuks alates 16.10.2009

§ 107lg 2 alusel.

Samuti mõistis hageja kasuks välja hüvitise ühe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 9783 krooni. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. 6. Otsuse põhjenduste kohaselt sätestab

§ 86

lg 1, et tööandja ja töötaja võivad tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates.

§ 95lg 2 kohaselt peab tööandja ülesütlemist põhjendama.

Seega peab tööandja töölepingu ülesütlemist katseajal põhjendama ehk nimetama põhjused, miks töötaja ei sobi tegema kokkulepitud tööd. Hinnangu andmisel selgitab tööandja, miks töötaja ei vasta tehtavale tööle tervise, teadmiste, oskuste, võimete või isikuomaduste poolest. Tööandja võib tähtajatu ja tähtajalise töölepingu üles öelda üksnes erakorraliselt ja seda tuleb alati põhjendada. Töövaidluskomisjonile esitatud töölepingu ülesütlemise teatisest nähtub, et tööandja ei ole ülesütlemist põhjendanud. Töövaidluskomisjon leidis, et ülesütlemisavaldusest ei nähtu põhjused, mis tingisid tööandja hinnangu katseaja ebarahuldavate tulemuste osas. Seega kostja hilisemad põhjendused, miks hageja ei sobinud antud ametikohal töötama, ei ole asjakohased, sealhulgas ka tunnistaja ütlused. 7. Eeltoodust tulenevalt ütles tööandja töölepingu üles seaduse nõuetele mittevastavalt.

§ 107

lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lg-s 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Seega tuleb tööleping lõpetada

§ 107lg 2 alusel.

8.

§ 109

lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Arvestades, et hageja töötas kostja juures 3,5 kuud, siis peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt hüvitise ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja keskmine palk oli 9783 krooni kuus (bruto). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 9783 krooni. 9. Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, jättis maakohus kummagi poole menetluskulud vastava poole enda kanda. Apellatsioonkaebus 10. OÜ P. G. palub tühistada maakohtu otsuse ning jätta uue otsusega hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. 11. Kaebuse põhjenduste kohaselt võib vastavalt

§ 95

lg-le 1 töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega, lg 2 kohaselt peab 4 tööandja ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tulenevalt

§ 95

lg-st 3 sama sätte lg-s 2 nimetatud kohustuse rikkumine (see tähendab ülesütlemise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendamata jätmine) ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Seega, töösuhete lõpetamise põhjuse märkimata jätmine ülesütlemisavalduses ei muuda automaatselt ülesütlemisavaldust tühiseks. 12.

§ 107

lg 1 ja lg 2 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud; käesoleva paragrahvi lg-s 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Pooled ei ole esitanud

§ 107

lg-s 2 sätestatud taotlust, seega

§ 107lg 2 kohaldamine ei ole antud juhul põhjendatud.

1. Töölepingu ülesütlemise kehtivuse või tühistuse tuvastamisel peab töövaidlust läbivaatav organ selgitama välja sisuliselt, kas tegelikult oli töölepingu ülesütlemise põhjendatud, vaatamata sellele, kas ülesütlemise põhjus on ülesütlemisavalduses väljatoodud või mitte. Apellant soovis tõendada vastustaja mittesobivust ihukaitsja ametikohale tunnistaja ütlustega. G. K. andis asjas olulist tähtsust omavaid ütlusi, muuhulgas, et vastustajal oli probleeme töödistsipliiniga, et vastustaja tihti puudus töökohalt, segas teisi töötajad tööülesannete täitmisel, käitus ebaviisakalt ja temaga oli raske koos töötada. Samuti kinnitas tunnistaja, et
2. aasta septembris avastas just tema ja teatas apellandile, et vastustaja oli 02.10.2003 karistatud KrK § 139 lg 3 p 1 – 17 lg 6 järgi 3 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. Töösuhte kestel ei olnud veel kriminaalkaristus kustunud.
3. Tunnistaja ütluste ja muude dokumentaalsete tõendite hindamata jätmine tõi kaasa ebaõige kohtuotsuse, kuna kohus ei tuvastanud, kas töölepingu ülesütlemiseks oli põhjus või mitte. Oma otsuse rajas maakohus töövaidluskomisjoni otsuse järeldusele.
4. Käesolevas asjas puuduvad sellised asjaolud, mis võiksid tingida menetluskulude võrdelise jaotamise üldreeglist kõrvalekaldumist. Menetluskulude õige jaotamise tagamiseks tuleb välja selgitada, millises osas hagi rahuldati ja millises jäeti rahuldamata, samuti millised menetluskulud milliste nõuetega on seotud. Hageja esitas kostja vastu rahalise nõude üldsummas 29 340 krooni, seega tasus hageja riigilõivu 6000 krooni. Kuna kohus rahuldas hagi vaid 1/3 ulatuses, siis puudub apellandi arvates mistahes põhjus jätta kohtu poolt osaliselt rahuldamata jäetud rahalisest nõudest tasutud riigilõivu teatavas osas kostja enda kanda. Kostja poolt tasutud riigilõivust 2/3, see tähendab 4000 krooni ja õigusabikuludest tuleb välja mõista hagejalt. Vastustaja seisukoht
5. V. P. palub jätta kaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
6. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus rikkus vaidlustatud otsuse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme, mistõttu on otsus seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendamata ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Maakohtu otsus tuleb tühistada ja tsiviilasi saata apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata uueks arutamiseks esimese astme kohtule TsMS § 646 ja § 656 lg 1 p 5 alusel. 5
7. Maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et olukorras, kus töötaja on vaidlustanud temaga katseajal töölepingu ülesütlemise, ei ole tööandjal võimalik vaidluse käigus tõendada ülesütlemise materiaalsete aluste esinemist.

§ 95

lg 1 kohaselt on tühine vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus. Puudub vaidlus, et 01.10.2009 teatis (tvk t lk 14) on seaduslikus (kirjalikus) vormis. Sama sätte lg 2 ja lg 3 kohaselt peab tööandja ülesütlemist põhjendama, kuid selle kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust. Seega kui hoolimata põhjendamise kohustuse rikkumisest ehk ülesütlemise põhjuseid teadmata töötaja vaidlustab töövaidluskomisjonis või kohtus ülesütlemise, on tööandjal õigus oma väiteid tõendada vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses (ITVS) või TsMSs sätestatud korras. 19. Katseajal töölepingu ülesütlemine ei tohi olla vastuolus katseaja eesmärgiga (

§ 86lg 4).

Katseaja eesmärk on sätestatud

§ 6

lg-s 1 – hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse konkreetse töö tegemisel. Seega käesolevas vaidluses on kostjal õigus tõendada, et töölepingu ülesütlemine hagejaga oli kooskõlas katseaja eesmärgiga. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et menetluse käigus maakohus tegelikkuses aktsepteeris kostja tõendamisõigust (võttis vaikimisi vastu kostja esitatud kohtuotsuse kriminaalasjas (t lk 40-44), kuulas kostja taotlusel tunnistajana üle G. K. (t lk 55)), kuid lahendis asus üllatuslikult vastupidisele seisukohale ja tõendeid ei analüüsinud ega hinnanud.

1. Ringkonnakohtul ei ole võimalik ise maakohtus esitatud tõendeid analüüsida ja hinnata, sest see rikuks poolte õigust kohtu järelduste peale edasi kaevata. TsMS § 688 lg 4 kohaselt on Riigikohus seotud apellatsioonikohtu tuvastatud faktiliste asjaoludega. Sama sätte lg 5 kohaselt ei uuri Riigikohus uuesti madalama astme kohtutes uuritud ja hinnatud tõendeid.
2. Kolleegium peab vajalikuks juhtida maakohtu tähelepanu ka asjaolule, et vaidlustatud lahendis on täiesti käsitlemata jäänud hageja nõude alused. Maakohus menetles hagiavaldusena avaldust, mille hageja esitas 29.10.2009 töövaidluskomisjonile (tvk t lk 5-7). Sellest nähtub, et avaldaja vaidlustas ülesütlemise mitte põhjendamise nõude rikkumise alusel, vaid põhjusel, et suuliselt olevat tööandja teatanud lepingu lõpetamise põhjuseks tööjõukulude säästmise vajaduse ehk koondamise. Sellest tulenevalt on avaldaja seisukohal, et ülesütlemine ei olnud kooskõlas katseaja eesmärgiga. Alternatiivselt on avaldaja lisaks seisukohal, et isegi kui ülesütlemine on kehtiv, oli tööandja tegevus vastuolus hea usu põhimõttega, kuna avaldajat koheldi võrreldes teiste töötajatega ebaõiglaselt, ebavõrdselt.
3. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maakohus hageja nõudega üldse ei tegelenud, muuhulgas ei kohustanud teda hagiavaldust täiendama hagi aluseks olevate faktiliste asjaoludega (TsMS § 363 lg 1 p 2) ega selgitatud, et ka temal lasub tõendamiskoormus vastavalt TsMS § 230 lg-le
4. Nimetatud sätte kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Töölepingu ülesütlemise vaidlustamisele

teistsugust tõendamiskoormist ei kehtesta. 23. Vastustaja poolt apellatsioonkaebuse vastusele lisatud 29.06.2010 väljavõtte karistusregistrist vastuvõtmise tõendina otsustab maakohus tsiviilasja uuel läbivaatamisel. Menetluskulud jaotatakse samuti asja uuel läbivaatamisel maakohtus. Ulvi Loonurm Malle Seppik Imbi Sidok