lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul vara praktiliselt puudub, kohustusi on kogutud andmete kohaselt vähemalt 242 775 krooni. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 01.11.2010 määrusega BCIOÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul BCIOÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.
lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt
lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning 3 ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 19,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 17 550 krooni ja halduri kantud kulutuste katteks koos käibemaksuga 274,80 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu suurus ja kulutused on põhjendatud. Võlgniku esindaja pankrotihalduri töötasu osas vastuväiteid ei esitanud. TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult välja mõistmisele ajutise halduri tasu summas 17 550 krooni (millele lisandub sotsiaalmaks 5 792 krooni) ning hüvitis tehtud vajalikeks kulutuste katteks summas 274,80 krooni (sisaldab käibemaksu 20%), kokku 17 824,80 krooni (millele lisandub sotsiaalmaks 5 792 krooni). Hüvitis kulutuste katteks tuleb vastavalt halduri taotlusele välja mõista OÜ Autente kasuks, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule IKile. Tiia Mõtsnik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.