← Eesti

3-09-1591/33

Obsah (7)§ 59§ 60§ 84§ 118§ 86§ 160§ 135

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. august 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-15

) § 84 p-dele 2 ja 3, § 85 lg 1 p-le 5 ja §-le 118 distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamine alates 25.06.

  1. Käskkirja kohaselt määrati karistus „seoses teenistuskohustuste täitmata jätmisega ja vääritu teoga, mis seisnes 43 Tallinna Autobussikoondise AS (TAK) töötaja andmete ligi pooleks kuuks andmebaasi sisestamata jätmises, mille tõttu karistati kolmandat isikut väärteomenetluse korras rahatrahviga.“ Käskkirja põhjendused olid järgmised. TTA juhataja 16.05.2008 käskkirjaga kinnitatud peaspetsialist U. K. ametijuhendi p 4.1.9 kohaselt on peaspetsialisti üheks ametikohustuseks piletialaste andmebaaside koostamine ja hooldamine. U. K. kohustuseks on sisestada andmebaasi tasuta sõidu õigus või see lõpetada ajateenijatel ja Tallinna ühistranspordis sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu alusel tegutseva veondusettevõtte töötajatel. Andmed tasuta sõidu õiguse sisestamiseks või lõpetamiseks edastavad peaspetsialistile e-maili teel veofirmade personalitöötajad. U. K. allub ametijuhendi p 1.2 kohaselt ameti peaökonomistile. Vastavalt TTA peaökonomisti poolt TTA juhatajale
  2. juunil 2009 tehtud esildisele helistati esimesele
  3. juunil 2009 TAK-st ja teatati, et TAK töötaja S. A. sai ühistranspordis sõitmise eest trahvi. Helistaja sõnul oli
  4. juunil 2009 TAK-s sotsiaalsele töökohale asunud kahe isiku andmed edastatud e-kirjaga TTA-sse
  5. juunil 2009 ning kolmanda isiku andmed
  6. juunil
  7. Ameti peaökonomist palus saata trahvi saanud isiku andmed e-kirja teel, et andmeid andmebaasis kontrollida. TAK edastas e-kirja
  8. juunil kell 13:28 kolme töötaja isikukoodiga, sest neil oli kahtlus, et ka ülejäänud kahel töötajal on tasuta sõidu õigus sisestamata. TTA peaökonomisti andmebaasis teostatud kontrolli tulemusel selgus, et S. A. ja J. M. puudus tasuta sõidu õigus, mis oleks pidanud olema sisestatud andmebaasi U. K. poolt
  9. juunil
  10. Peaökonomisti esildisest selgub, et U. K. poolt sisestatud või lõpetatud nimekirjad koos sisestuse märgete ning sisestamise kuupäevaga koondatakse kausta „Vedajate nimekirjad“.
  11. juunil 2009 otsis peaökonomist nimetatud kaustast
  12. juunil TAK-st saadud 43 töötaja nimekirja koos isikukoodidega. Kaustast nimekiri puudus. Kaustas olid väiksemad nimekirjad kahe ja viie töötaja isikukoodidega, millele oli märgitud kuupäev
  13. juuni. Kaustas oli olemas ka Trammi- ja Trollibussikoondise AS (TTTK) 39 töötaja nimekiri (koos sisestusmärgetega
  14. juunil). Pärast eelnimetatud kausta kontrolli tekkis peaökonomistil kahtlus, et kõik
  15. juunil 2009 edastatud 43 TAK töötajat on sisestamata ja sõidavad ühistranspordis tasuta sõidu õiguseta. Seetõttu avas ameti peaökonomist
  16. juunil peaspetsialistile edastatud e-kirja töötajate nimekirjaga ning kontrollis kõigi andmeid andmebaasist. Kõigil 43 töötajal oli tasuta sõidu õigus sisestamata, mistõttu sisestas ameti peaökonomist ise kõigile töötajatele
  17. juunil tasuta sõidu õiguse, sest peaspetsialist oli vormistatud õppepuhkusele
  18. juunil.
  19. juunil 2009 palus peaökonomist e-maili teel peaspetsialistilt seletust, miks kõigil 43 töötajal oli tasuta sõit sisestamata. Seletuskirja küsis ta uuesti
  20. juuni hommikul. Kuna U. K. ei vastanud seletuskirjale ka
  21. juuni 2009 hommikuks, saatis peaökonomist
  22. juunil 2009 enne lõunat e-kirja kolmandat korda seletuskirja saamiseks enne U. K. õppepuhkusele jäämist. Peaspetsialist reageeris peale kolmanda seletuskirja küsimist
  23. juuni 2009 lõuna ajal.
  24. juunil 2009 e-kirjaga ameti peaökonomistile saadetud seletuskirjas tunnistas U. K., et ta sai
  25. juunil 2009 ameti peaökonomisti meiliga nii TAK kui TTTK sotsiaalsete töötajate nimekirjad sisestamiseks tasuta sõiduõigusega sõitjate andmebaasi. Ning kinnitas, et sisestas nii TAK kui TTTK nimekir- 2

(12)3-09-1591 jad andmebaasi
  1. juunil. Samuti selgitas U. K. oma seletuskirjas, et TAK nimekiri ei olnud vedajate kaustas, sest ta oli tõstnud selle koos teiste paberitega lahtisesse sahtlisse. Amet tegi järelepärimise ka Sertifitseerimiskeskus AS-le, kes haldab kõnealust andmebaasi, ja palus teavet selle kohta, kas TAK 43 töötaja nimekiri koos isikukoodidega oli sisestatud
  2. või
  3. juunil 2009 andmebaasi. Sertifitseerimiskeskus AS-lt saabus
  4. juunil 2009 e-kiri koos tabeliga
  5. ja
  6. juunil 2009 andmebaasi sisestatud isikute andmetega. Sellest teatest selgus, et TAK 43 töötaja isikukoode esitatud nimekirjas ei olnud. Seega ei sisestanud U. K.
  7. juunil, nagu ta oma seletuskirjas väitis,
  8. juunil TAK-st saadud 43 töötaja nimekirja koos isikukoodidega andme baasi. Ameti peaökonomisti esildisest selgus, et
  9. juunil 2009 oli kausta „Vedajate nimekirjad“ lisandunud eelneva kontrolli ajal (
  10. juuni 2009) sealt puudu olnud 43 TAK töötaja nimekiri nn sisestusmärgete ja
  11. juuni kuupäevaga (varem seda seal ei olnud, sest see olevat peaspetsialisti sõnul olnud lahtises sahtlis). TAK nimekirjad edastatakse Exceli tabelina, millele on seadistatud vorming selliselt, et nimekirja väljaprintimisel jääb lehekülje alumisse vasakusse nurka kuupäev ja kellaaeg. Paraku
  12. juunil 2009 kaustas oleval nimekirjal oli kuupäev kellaajaga puudu. Kõigil varasematel nimekirjadel oli kuupäev olemas. Seega pidi peaspetsialist vormingut ise muutma, et nimekirjale ei ilmuks väljaprintimise kuupäev kellaajaga, et varjata teenistuskohustuste täitmata jätmist. TAK saatis
  13. juunil 2009 käsipostiga ametile ka S. A.
  14. juunil saadud kiirmenetluse otsuse nr 00035728 summas 240 krooni. Kiirmenetluse otsust on võimalik vaidlustada vaid Harju Maakohtus.
  15. juunil esitas S. A. ametile avalduse temale tekitatud kahju ehk trahvi hüvitamiseks summas 240 krooni. Vastavalt

§ 59

lg-le 1 peab teenistuja oma teenistuskohustusi täitma täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. Teenistuskohustused on kindlaks määratud avaliku teenistuse seaduse, muude seaduste, samuti määruste ja ametijuhendite ning muude õigusaktidega. Teenistuskohustuste täitmisel peab teenistuja samuti lähtuma nimetatud seaduse lisas 1 toodud avaliku teenistuse eetikakoodeksist (Eetikakoodeks). Eetikakoodeksi p 18 kohaselt iseloomustab ametnikku vastutustundlikkus ja kohusetunne. U. K. rikkus Eetikakoodeksi seda sätet, jättes vastutustundetult sisestamata 43 TAK töötaja andmed ligi pooleks kuuks, teades, et selle kohustuse täitmata jätmisel võib kaasneda kolmandatele isikutele väärteomenetlus ja rahaline karistus. U. K. vastutus- ja kohusetundetuse tagajärjeks oli TAK ühe töötaja vastutusele võtmine väärteo toimepanemise eest. Rahalise karistuse hüvitab TAK töötajale TTA. Seega jättis U. K. ametijuhendi p-s 4.1.9 määratud teenistuskohustused täitmata, tekitades otsese kahju kolmandale isikule. Lisaks on U. K. määratud ameti juhataja 15.04.2009 käskkirjaga nr 7.-1.1/09/79pk noomitus seoses vääritu teoga. Samuti on U. K. tehtud 15. juunil 2009 hoiatus seoses omavoliliselt töölt puudumisega. 2. U. K. esitas 22.07.2009 halduskohtule kaebuse, nõudes TTA 22.06.2009 käskkirja nr 7-1.1/09/152pk seadusevastaseks tunnistamist, käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristuse tühistamiseks, kaebuse esitaja teenistusse ennistamiseks ning teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks. Põhjendused: 1) 22.06.2009 käskkirja kohaselt on kaebaja teenistusest vabastamise alusena arvestatud, et talle määrati 15.04.2009 käskkirjaga noomitus ja 15.06.2009 tehti väidetavalt hoiatus ning kaebaja 3

(12)3-09-1591 jättis väidetavalt täitmata ametijuhendi p-s 4.1.9 määratud teenistuskohustused. Teenistusest vabastamiseks puudus alus; 2) TTA 15.04.2009 käskkirjaga määratud noomitus on ebaseaduslik ja kaebaja on selle kohtus vaidlustanud. TTA 22.06.2009 käskkirjas hoiatuseks nimetatu näol oli tegemist TTA peaökonomist V. V. e-kirjaga, millel puudub formaalses mõttes igasugune tähendus teenistusest vabastamisel. Ka sisuliselt on e-kirjas tehtud hoiatusele viitamine käskkirjas pahatahtlik, sest e-kirjaga üritas V. V. kaebaja alusetu hoiatamise teel pareerida TTA juhataja minetust. V. V., ajendatuna sellest, et ei suudetud õigeaegselt vormistada kaebaja õppepuhkust, on kaebajat alusetult hoiatanud selle eest, et kaebaja viibimine 11.06.2009 õppepuhkusel ei olnud põhjendatud. See on ebaõige, sest kaebaja oli esitanud avalduse, paludes õppepuhkust 11.-
  1. juuniks 12.,
  2. ja
  3. juunil toimuvate eksamite tõttu, ja esitanud vastava Tartu Ülikooli teatise; 3) Väidetavate teenistuskohustuste täitmata jätmisel on viidatud kaebaja ametijuhendi p-le 4.1.9 ja asjaolule, et kaebaja ei kandnud tasuta sõidu õigusega 43 TAK töötajat andmebaasi. TTA juhataja 16.05.2008 käskkirjaga nr 1.-1/08/77 kinnitatud TTA peaspetsialisti ametijuhendi p 4.1.9 kohaselt oli kaebaja teenistuskohustuseks „piletialaste andmebaaside koostamine ja hooldamine“. Kaebaja teenistuskohustuseks ei ole olnud tasuta sõidu õigusega sõitjate andmebaasi või muu sõiduõiguse alaste kui piletialaste andmebaaside koostamine ja haldamine. Pilet on teatavat liiki sõiduõigust tõendav dokument, nimelt tasulise sõidu õigust tõendav dokument. „Pileti“ ja „sõiduõigust tõendava dokumendi“ mõisted ei ole samastatavad, neid on eristatud muu hulgas ühistranspordiseaduse (ÜTS) §-s 5410, majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.2004 määrusega nr 141 vastu võetud „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja“ § 7 lg 3 p-des 1, 2 ja 6, teede- ja sideministri 21.06.2000 määruse nr 51 „Ühistranspordi töö ja teenuste mahu arvutamise metoodika“ §-des 5 ja 9 ning eelkõige Tallinna Linnavolikogu 11.12.2008 määruse nr 41 „Tallinna Ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ § 3 lg-s 1, § 9 lg 1 p-s 4, lg 2 p-s 8, § 10 lg-s
  4. Tasuta sõidu õigusega sõitjate andmebaasi koostamine ja hooldamine toimub eraldi piletialastest andmebaasidest. 22.06.2009 käskkirjas on neid kohati eristatud, kohati ebaõigesti samastatud. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kaebaja teenistuskohustuseks isikute kandmine tasuta sõidu õigusega sõitjate andmebaasi, seda tegi ta oma teenistusülesannete kõrval ja TTA heakskiidul. Seega ei ole kaebaja rikkunud oma teenistuskohustusi ega pannud toime vääritut tegu. 4) Isegi kui tasuta sõidu õigusega sõitjate andmebaasi koostamine ja hooldamine oleks olnud kaebaja teenistuskohustus, oleks teenistusest vabastamine ebaproportsionaalne võrreldes teiste teenistujate rikkumistele määratud karistuste varasema praktikaga ning süü suurusega, sest isiku te sisestamata jätmine oli kiirustamisest tingitud inimlik eksimus.
  5. TTA palus kaebuse jätta rahuldamata. TTA jäi käskkirjas märgitud seisukohtade juurde, märkides vastuseks kaebaja väidetele täiendavalt järgmist: 1) Peaspetsialisti ametijuhendi p-de 1.2, 1.5 ja 4.1.12 kohaselt oli peaökonomist kohustatud kontrollima peaspetsialisti teenistuskohustuste täitmist ja peaspetsialist pidi alluma peaökonomistile ning järgima tema poolt antud korraldusi ja märkusi. Seega ei saa lugeda peaökonomisti kirjalikku märkust alusetult töölt puudumise kohta pahatahtlikuks tegevuseks, vaid teenistuskohustuste otseseks täitmiseks peaökonomisti poolt, kuna vahetu ülemus vastutab ühtlasi ka tema alluvuses töötavate isikute eest. Vahetu ülemuse reageering omavolilisele töölt puudumisele oli väga leebe ehk siis piirdus vaid kirjaliku märkusega. Tegemist ei olnud esimese ega viimase teenistuskohustuste rikkumisega. Varem on U. K. tehtud mitmeid suulisi ja kirjalikke märkusi ning määratud ka noomitus 15.04.2009 käskkirjaga nr 7.1-l.l/09/79pk seoses vääritu teoga, mis seis4
(12)3-09-1591 nes e-kirjade edastamises lepingupartnerile, milles U. K. naeruvääristas ja halvustas ameti tegevust; 2) Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 8 kohaselt pidi tööandja distsiplinaarkaristuse määramisel arvestama ka töötaja eelneva käitumisega. Seega käskkirjas toodud viide eelnevatele karistustele ja käitumisele (kirjalik hoiatus töölt puudumise kohta) on igati kohane ja omab nii formaalset kui juriidilist tähendust karistuse määramisel. Kuigi U. K. on vaidlustanud temale määratud noomituse, on see kehtiv ja seaduslik senikaua, kuni puudub vastav kohtuotsus, järelikult kaebaja väide noomituse ebaseaduslikkusest on ennatlik; 3) Kaebaja väide, et tema teenistuskohustuseks ei ole olnud tasuta sõidu õigusega sõitjate andmebaasi või muu sõiduõiguse alaste kui piletialaste andmebaaside koostamine ja haldamine, ei vasta tõele. Esiteks, ametil ei olegi rohkem piletialaseid andmebaase kui Sertifitseerimiskeskus AS hallatav andmebaas ning tasuta sõit on üks osa ühtsest piletisüsteemist. Kõnealune andmebaas sisaldabki nii piletite kohta käivaid andmeid kui ka tasuta sõidu õigust omavate isikute andmeid. Samuti ei oma antud juhul mingit tähendust ametijuhendi p-s 4.1.9 nimetatud andmebaasi sõnastus seepärast, et ametil ei ole eraldi andmebaasi tasuta sõidu õiguse kohta. Teiseks on U. K. sellesse andmebaasi andmeid sisestanud alates tema tööle asumisest. Ta on sinna järjepidevalt esitanud tasuta sõidu õigust omavate ajateenijate ja veoettevõtete töötajate andmeid. Seega oli tasuta sõidu õigust omavate isikute andmete sisestamine piletialasesse andmebaasi U. K. ametijuhendist tulenev teenistuskohustus; 4) U. K. käitumine ei vastanud Eetikakoodeksi p-s 18 toodud nõuetele, sest antud juhul oli tegemist vääritu, vastutus- ja kohusetundetu käitumisega. U. K. vastutus- ja kohusetundetuse tagajärjeks oli TAK ühe töötaja vastutusele võtmine väärteo toimepanemise eest. Lisaks tekitas U. K. sellise käitumisega TTA-le rahalise kahju. Käesolevaks ajaks on TTA S. A. tekitatud kahju hüvitanud. Vääritu oli U. K. käitumine ka seetõttu, et ta püüdis varjata oma teenistuskohustuste rikkumist, valetades vahetule ülemusele, et ta sisestas andmed vastavasse andmebaasi, ning püüdis hiljem väljatrükitud dokumendilt andmete kõrvaldamisega luua valetõendeid enda kaitseks. U. K. oli pidevalt probleeme töödistsipliini järgimise ja teenistuskohustuste täitmisega. Kohtuistungil selgitas TTA, et vääritu tegu seisnes ka TTA maine rikkumises – juhul, kui asi oleks jõudnud kohtusse, ajakirjandusse või kohtutäituri juurde, oleks TTA pidanud hakkama andma aru, miks ta ei suuda täita talle pandud kohustusi. 4. Tallinna Halduskohtu 23.12.2009 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1)

§ 59

lg 1 kohaselt peab teenistuja oma teenistuskohustusi täitma täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. Teenistuskohustused on kindlaks määratud avaliku teenistuse seaduse, muude seaduste, samuti määruste ja ametijuhendite ning muude õigusaktidega. Teenistuja on kohustatud täitma teenistusse puutuvaid õigusakte ja korraldusi. Teenistuskohustuste täitmisel peab teenistuja samuti lähtuma seaduse lisaks olevast Eetikakoodeksist ning teistest, ametiasutuse siseselt kehtestatavatest eetikakoodeksitest.

§ 59

lg 2 kohaselt on teenistuja kohustatud täitma teenistusse puutuvaid õigusakte ja korraldusi ning, ootamata erikorraldust, ülesandeid, mis tulenevad tema teenistuskohast, välja arvatud selle seaduse § 62 lg-s 1 ja § 63 lg-s 1 loetletud juhtudel. Vastavalt

§ 60

lg-le 1 on teenistuja kohustatud täitma vahetu ülemuse või ametiasutuse juhi ühekordseid teenistusalaseid korraldusi, mille täitmise kohustus ei tulene tema teenistuskohast. Et viimati nimetatud säte paikneb 4. ptk-s „Teenistuskohustused“, siis on selge, et ka teenistuskohast mittetulenevate ühekordsete teenistusalaste korralduste täitmata jätmist saab käsitada teenistuskohustuste täitmata 5

(12)3-09-1591 jätmisena. Ka oma ametijuhendi p 4.1.12 kohaselt peab peaspetsialist täitma teisi, st ametijuhendist otseselt mittetulenevaid, peaökonomisti poolt antud ühekordseid tööülesandeid. 2) Distsiplinaarsüütegudeks

§ 84

p 1 järgi on teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas teenistuses joobnuna viibimine, p 3 järgi aga vääritu tegu, s.o süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või väljaspool teenistust. Asjaolu, et teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine ja vääritu tegu on sätestatud eri punktides, tähendab, et tegemist on eraldi distsiplinaarsüütegudega. Kuigi Eetikakoodeksi p 18 kohustab ametnikku olema väärikas, vastutus- ja kohusetundlik, ei tulene sellest automaatselt, et kui teenistuja ei ole piisavalt vastutustundlik ja kohusetundlik ning jätab oma teenistuskohustused täitmata, siis on ta ühtlasi pannud toime vääritu teo. Et seadusandja on tahtnud siin teha rangelt vahet, ilmneb selgelt

§ 118

lg-st 2 – kui teenistuskohustuste rikkumise (§ 84 p 1) eest võib vabastada üksnes niisuguse ametniku, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus, siis teenistuskohustuste jämeda rikkumise, usalduse kaotamise (§ 84 p 2) või vääritu teo (§ 84 p 3) eest võib ametniku vabastada ka siis, kui tal ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust. 3) U. K. ametijuhendi p 4.1.9 kohaselt on peaspetsialisti üheks teenistuskohustuseks piletialaste andmebaaside koostamine ja hooldamine. Käskkirjas märgitu järgi tähendab see, et U. K. kohustuseks on sisestada andmebaasi tasuta sõidu õigust või see lõpetada ajateenijatel ja Tallinna ühistranspordis sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu alusel tegutseva veondusettevõtte töötajatel, kusjuures andmed tasuta sõidu õiguse sisestamiseks või lõpetamiseks edastavad peaspetsialistile e-maili teel veofirmade personalitöötajad. 4) Asjas on nii kaebaja enda seletuse (tl 35), kaebuses märgitu, et isikute sisestamata jätmine oli kiirustamisest tingitud inimlik eksimus, kui ka muude asjas kogutud tõenditega leidnud vaieldamatult tõendamist, et 1. juunil TAK-st saadud 43 töötaja nimekirja andmed, mille kohta ametijuhendi p 1.2 kohaselt U. K. vahetu ülemus (ameti peaökonomist V. V.) andis korralduse „Võib sisestada andmebaasi“ (tl 34), jättis kaebaja sisestamata. 5) Seega isegi kui asuda seisukohale, et niisuguste andmete sisestamine ei olnud U. K. ametikohajärgne ülesanne, siis kuulus see täitmisele kui ülemuse ühekordne korraldus. 6) Samas kohus ei nõustu kaebaja poolse tõlgendusega ÜTS-le, muudele õigusaktidele ja oma ametijuhendile. Riigikohus on juba 10.04.2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-13-01 tõdenud, et reeglina pole võimalik konkreetse ametikoha jaoks koostatud ametijuhendis anda ammendavat loetelu kõigist teenistusülesannetest nimetatud ametikohal ja nende täitmiseks vajalikest üksikutest toimingutest, seega ei saa ametnik oma ülesannete täitmisel piirduda ametijuhendis sätestatu järgimisega, vaid peab juhinduma ka muudest õigusaktidest, millega on reguleeritud tema teenistusvaldkond. Teenistuskohustuste määratlemisel tuleb arvesse võtta teenistuskoha olemust ja teenistussuhete laadi. Antud juhul on leidnud kinnitust, et TTA-s muud andmebaasi polegi, st piletialane andmebaas hõlmab tasuta sõiduõigusega isikuid, ning kaebaja on seda andmebaasi täitnud alates oma teenistusse asumisest, ainult tema äraolekul on sama teinud tema otsene ülemus. Seega pole oluline, mis nimetus sellel andmebaasil on, tähtis on see, et just sinna andmebaasi kanti soodusõigusega isikud. Kaebaja ei ole tõendanud, et see oleks olnud kellegi teise ülesanne. Kaebaja seletuse järgi täitis ta neid ülesandeid selle järgi, kui andmed laekusid (tl 76). Järelikult, kui see oli U. K. ülesanne ja ta jättis selle, vaatamata ka ülemuse korraldusele, ligi pooleks kuuks täitmata, siis on õige, et ta on pannud toime

§ 84p 1 järgi kvalifitseeritava distsiplinaarsüüteo – teenistuskohustuste süülise täitmata jätmise. 6

(12)3-09-1591 7) Samuti on leidnud tõendamist, et U. K. vastutus- ja kohusetundetus tõi asjassepuutuvatele isikutele, sh TTA-le kaasa ebameeldivad tagajärjed – TAK töötaja S. A. sai ühistranspordis piletita sõitmise eest trahvi, kuna ta ei saanud tõendada oma tasuta sõidu õigust, ning TTA oli sunnitud talle vastavalt isiku avaldusele hüvitama alusetult määratud trahvi (tl 43-44). Ametiasutusele süüline varalise kahju tekitamine oleks võinud olla antud juhul iseseisvaks distsiplinaarsüüteoks, kuid vastustaja ei ole käskkirjas osundanud

§ 84p-le 2.

Ka oleks võinud vastustaja käsitada kaebaja süütegu, arvestades selle tagajärgi nii TTA-le (maine kahjustamine ja kahju hüvitamise kohustus) kui ka S. A., jämeda rikkumisena, kuid ta ei ole ka seda teinud. 8) Samas kohus ei leia, et U. K. nimetatud süütegu oleks käsitatav samaaegselt vääritu teona. 22.06.2009 käskkirjas pole põhjendatud, milles seisnes kaebaja vääritu tegu. Kohtuistungil TTA esindaja poolt märgitu – TTA maine rikkumine ja kaebaja ebaausus (püüdis varjata oma teenistuskohustuste täitmata jätmist oma vahetu ülemuse ees ja luua enda kaitseks valetõendeid), ei ole arvestatavad, kuna haldusorgan ei saa hakata tagantjärele haldusakti motiveerima. Haldusakti põhjendused peavad sisalduma selles endas või muus kättesaadavas ja aktis viidatud dokumendis. Vääritu teo sisustamist ei nähtu ka käskkirja andmise aluseks olnud V. V. esildisest. 9) Vaatamata eelmärgitule ei pea kohus kaevatud käskkirja õigusvastaseks. 22.06.2009 käskkirja preambulas viidatud

§ 118

lg-st 2 tulenevalt võib teenistuskohustuste rikkumise (§ 84 p 1) eest vabastada ametniku, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus. Kaebajale oli eelnevalt TTA juhataja 15.04.2009 käskkirjaga määratud vääritu teo eest distsiplinaarkaristuseks noomitus. Ehkki U. K. on selle käskkirja vaidlustanud kohtus, on tegemist siiani kehtiva karistusega, seda enam, et esimese astme kohus on jätnud U. K. kaebuse selle karistuse peale rahuldamata. Asjaolu, et kaebaja oli karistuse kohtulikult vaidlustanud, ei takistanud TTA-l kaebajale teise distsiplinaarkaristuse valimisel selle eelmise karistusega arvestamist. 10) Kohus ei nõustu kaebajaga, et talle määratud karistus on ebaproportsionaalne ja vastuolus tollal kehtinud TDVS §-ga 8. Kaebaja väited, et TTA püüab lihtsalt temast kui ebamugavast töö tajast lahti saada ja kohtleb teda karmimalt võrreldes teiste rikkumisi toime pannud töötajatega, on jäänud paljasõnaliseks. U. K. väiteil püütakse teda näidata kui distsiplineerimatut ja ebausal datavat töötajat, samas ilmneb kohtule esitatud tõenditest, et see on paraku leidnud ka kinnita mist. Lisaks juba osundatud 15.04.2009 noomitusele nähtub neist tõenditest, et kaebaja ülemus on pidanud temalt korduvalt nõudma seletust, kuna kaebaja ei ole reageerinud küsimistele (tl 3335), samuti on talle tehtud ülemuse poolt 15.06.2009 hoiatus seoses sellega, et kaebaja ei täitnud oma töökohustusi ja puudus omavoliliselt 11.06.2009 töölt (tl 8, 47). Kaebuse esitaja 17.06.2009 kuupäeva avaldus, kus ta viitab oma 10.06.2009 esitatud avaldusele sooviga kasutada õppepuhkust 11.06.2009-14.06.2009 ja 18.06.2009-19.06.2009 ning millel on otsese ülemuse resolutsioon „palun vormistada“, ei tõenda seda, et põhimõtteliselt oli administratsioon nõus 11.06.2009 vabastusega ja aktsepteerinud äraolekut. 17.06.2009 esitatud avaldusele kirjutatud resolutsioon saab käia vaid 18.06.2009-19.06.2009 õppepuhkuse kohta. Seda kinnitab omakorda U. K. 10.06.2009 avaldusele V. V. poolt antud korraldus “palun vormistada õppepuhkuseks 12.06.2009 ja 19.06.2009 lähtuvalt esitatud eksamigraafikule“ (tl 71). Seega avalduse esitamine ei tähenda, et see täpselt sel kujul ka rahuldatakse. Kui ametnik lähtub oma taotluses esitatust ja mitte sellest, milleks teda lubati, siis on ta eiranud teenistuskohustusi. Iseenesest oleks võidud kaebajat ka selle eest distsiplinaarkorras karistada. Et seda ei tehtud, vaid piirduti vaid tähelepa nu juhtimise ja hoiatusega, siis see lükkab ümber kaebaja väited TTA poolsest „temast lahtisaamise“ soovist. Ekslik on U. K. väide, et hoiatuseks nimetatu näol oli tegemist peaökonomisti ekirjaga, millel puudub formaalses mõttes igasugune tähendus teenistusest vabastamisel. Seda hoiatust sai ja tuligi kui töötaja eelnevat käitumist TDVS § 8 lg 1 järgi arvestada karistuse mää ramisel. Kaebaja viimase atesteerimise tulemuste järgi rubriigis „Võimed ja tööalane käitumine“ on märgitud, et ta täidab oma töökohustusi ühistranspordi piletitulu andmete kogumise, aruand7

(12)3-09-1591 luse ja analüüsi osas kohusetundlikult, kuid töös on esinenud ebakorrektsust andmete vormistamisel ja edastamisel (tl 70). Seega on kaebajal esinenud käesoleva rikkumisega sarnaseid probleeme ka varem. 11) 22.06.2009 käskkiri vastab põhimõtteliselt ka

§-s 132 ja TDVS §-s 11 sätestatud nõuetele, samuti haldusmenetluse seaduse kohaselt haldusaktile üldiselt esitatavatele vorminõuetele. Käskkirja on piisavalt õiguslikult ja faktiliselt motiveeritud, sh on toodud kaalutlused, millest lähtudes on valitud karistuseks just ametniku teenistusest vabastamine, st kõige rangem karistus. Et käskkirjas puudub vaidlustamisviide ning kaebaja väidetav vääritu tegu on jäänud lahti seletamata, ei saa tuua kaasa käskkirja ja sellega määratud karistuse tühistamist, kuna need puudused ei saanud mõjutada lõpptulemust.

ega TDVS ei sätesta formaalset distsiplinaarmenetluse läbiviimise korda nagu see on eriseadustega sätestatud teatud kategooria avalikel teenistujatel (politseiametnikud, kaitseväelased jt) – kohustus algatada menetlus eraldi dokumendiga, koostada menetluse kokkuvõte jms. Seega puudub alus rääkida ka menetlusnõuete rikkumisest. Kaebajalt on küsitud seletust, temaga on vestelnud nii TTA juhataja kui ka otsene ülemus, seega oli kaebaja teadlik, mida talle ette heidetakse, ja tal oli võimalik anda omapoolsed selgitused. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. U. K. apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Põhjendused: 1) Kaebaja ametijuhendist ei tulene teenistuskohustust, mille mittetäitmist temale ette heidetakse. Ametijuhendi p 4.1.9 kohaselt oli kaebaja teenistuskohustuseks piletialaste andmebaaside koostamine ja hooldamine. Alusetu ja ebaõige on kohtu seisukoht, et TTA piletialane andmebaas hõlmab tasuta sõiduõigusega isikuid ja sinna andmebaasi kanti soodusõigusega isikud. Kohus ei ole viidanud ühelegi tõendile, rikkudes HKMS § 25 lg 2 ja lg 3, ning on kriitikata suhtunud vastustaja esindaja poolt kohtuistungil suuliselt ja paljasõnaliselt väidetusse. Vastustaja väide ei põhine infotehnoloogilistel teadmistel ega asjas esitatud tõenditel. Väidet oleks pidanud tõendama vastustaja, kaebajal puudub selle ümberlükkamiseks võimalus; 2) Nagu vaidlusalusest käskkirjast, nii ei selgu ka kohtuotsusest, millisel alusel saab lugeda tasuta sõiduõigusega isikute andmete sisestamise kaebaja teenistuskohustuseks. Kaebaja sisestas andmeid missioonitundest peaökonomisti heakskiidul. Vastustaja pole suutnud näidata, et kõnealune ülesanne oleks olnud kaebaja teenistuskohustus. Asjakohatu ja vastuolus menetlusnormidega on kohtu seisukoht, et kaebaja ei ole tõendanud, et tasuta sõiduõigusega isikute sissekandmine oleks olnud kellegi teise ülesanne. Kaebaja ei pea tõendama vastustaja väiteid, neid peab tõendama vastustaja. Kohus on jaotanud tõendamiskoormise seadusvastaselt (TsMS § 16 lg 2 rikkumine), antud juhul pannes selle kaebajale. Kaebaja poolt vabatahtlikult võetud ülesande inimliku eksimuse tõttu täitmata jätmise eest karistada on küüniline ja õigusvastane; 3) Kohtu viide kaebuses märgitule kui “kiirustamisest tingitud inimlikule eksimusele” ei ole adekvaatne, vaid kaebaja seisukohta moonutav. Kaebaja poolt märgitu iseloomustab vaid juhtumi kahetsusväärsust asjaosaliste isikute jaoks ja näitab kaebaja jätkuvat missioonitunnet vastustaja töös puuduste parandamiseks. Ka tõendina esitatud V. V. e-kirjas on viide võimalusele ja teenistuja õigusele, mitte teenistuskohustusele. V. V. hilisemad seletused ei ole hinnatavad usaldusväärsete tõlgendustena kaebaja õigussuhte kohta vastustajaga, sest tegemist on vastustaja teenistujana temast sõltuva isikuga, kelle poolt vaidlusaluse korralduse andmine või mitteandmine võib omada tähendust peaökonomisti poolt oma teenistuskohustuste kohase täitmise suhtes tõusetuvas küsimuses. Lähtuda saab siiski eelkõige nimetatud e-kirjast, mida aga kohus on hin8

(12)3-09-1591 nanud ebaõigesti. Sõnastus “võib” ei viita kuidagi vastava teenistuskohustuse olemasolule, eriti arvestades peaökonomisti teiste e-kirjade resoluutset tooni kaebaja aadressil ning kaebaja ametijuhendi punkti 4.1.
  1. E-kirja sõnastus kinnitab, et kaebaja sisestas tasuta sõiduõigusega isikute andmeid vabatahtlikult, mitte teenistuskohustuse täitmisena. Vastustaja väide suulise korralduse andmise kohta ei ole tõendatud; 4) Seega on kohus ilma tõenditeta lugenud ebaõigesti 43 tasuta sõiduõigusega TAK töötaja andmete sisestamise andmebaasi kaebaja teenistuskohustuseks. Kohtu poolt teenistuskohustuste mitteformaalne ja laiendav sisustamine ei ole distsiplinaarkaristuse määramisel ja selle kohtulikul kontrollil aktsepteeritav. Distsiplinaarkaristuse määramisel peavad olema täidetud formaalsed eeldused, mis tähendab muu hulgas, et vastustaja peab näitama, et vastav toiming oli karistatava isiku teenistuskohustus. Vastasel juhul võiks kohtulikule kontrollile allumatult alati konstrueerida isikutele distsiplinaarkaristusi pelgalt ülemuse väite alusel, mille kohaselt ta andis isikule suulise ühekordse korralduse. Halduskohus on kriitikata lugenud õigeks mitteobjektiivse isiku subjektiivsed väited, samas eirates kaebaja väiteid.
  2. TTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Kohus on tõendeid hinnanud igakülgselt ja erapooletult. U. K. teenistuskohustuste tuvastamisel on kohus tõenditena viidanud U. K. ametijuhendile ja U. K. ning V. V. kirjavahetusele. Samuti on kohus viidanud poolte ütlustele, kirjalikele selgitustele ja muudele tõenditele. Samuti on kohus tuginenud Riigikohtu otsusele, mille kohaselt ei ole võimalik üksikasjalikult kõiki teenistuskohustusi ja sellega kaasnevaid toiminguid kirjeldada. Kohus on leidnud õigesti, et teenistuskohustuste tõlgendamisel ei saa piirduda grammatilise tõlgendusega. 2) U. K. ametijuhendi p 4.1.9 sätestab üheselt, et piletialase andmebaasi pidamine on peaspetsialisti teenistuskohustus ja kuna ametis ei ole ühtegi teist piletialast andmebaasi, mida U. K. oleks pidanud täitma, siis ei ole võimalik vaielda ka selle üle, kas see oli apellandi teenistuskohustus. Pealegi on apellant kõnealust piletialast andmebaasi täitnud järjepidevalt alates teenistusse asumisest. Seda tõendab ka U. K. poolt 17.06.2009 kell 12:38 peaökonomistile saadetud e-kiri, kus ta tunnistab, et sai peaökonomisti käest veondusettevõtete töötajate nimekirjad sisestamiseks andmebaasi, ja kinnitab, et ta sisestas kindlasti need nimekirjad andmebaasi
  3. juunil
  4. Samuti on U. K. korduvalt kohtumenetluses kinnitanud, et sisestas andmeid kõnealusesse andmebaasi (kuigi kaebuses kohtule lisas, et tegi seda oma vabast tahtest). On ebaloogiline rääkida ühekordsest ametikohustuste täitmisest või vabatahtlikkusest. Ühelgi teenistujal ei ole õigust hakata valikuliselt oma ametijuhendist tulenevaid teenistuskohustusi täitma ja kui selline olukord tekib, on ilmselgelt tegemist teenistuskohustuste rikkumisega. Milline oli andmebaasi nimetus, ei oma tähtsust, oluline on, et sellesse andmebaasi kandis U. K. ainuisikuliselt tasuta sõidu õigust omavad isikud. Ükski teine isik sinna andmebaasi andmeid ei saanud sisestada, kuna sellele andmebaasile oli juurdepääs võimaldatud ainult U. K. (tema äraolekul peaökonomistile, kes teda ametijuhendist tulenevalt asendas). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8.

§ 118

lg 2 kohaselt võib teenistuskohustuste rikkumise (§ 84 p 1) eest vabastada ametniku, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus; teenistuskohustuste jämeda rikkumise, usalduse kaotamise (§ 84 p 2) või vääritu teo (§ 84 p 3) eest võib ametniku vabastada ka siis, kui tal ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust. 9

(12)3-09-1591 U. K. on vaidlustatud käskkirjaga teenistusest vabastatud teenistuskohustuste rikkumise (

§ 84p 1) ja vääritu teo (§ 84 p 3) eest.

Halduskohus leidis, et vaidlustatud käskkirjas ei ole märgitud, milles seisnes U. K. vääritu tegu ja kuigi U. K. ei ole toime pannud vääritut tegu, on käskkiri õiguspärane, sest U. K. tegu on käsitatav teenistuskohustuste rikkumisena

§ 84p 1 mõttes ning U.

K. kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu tõttu oli teda võimalik selle teo eest

§ 118lg 2 alusel vabastada.

9. Vaidlustatud käskkirjast (p 1 viimane lõik) ilmneb, et U. K. poolset teenistuskohustuste rikkumist

§ 84

p 1 mõttes (mis käskkirja kohaselt seisneb 43 TAK töötaja andmete ligi poo leks kuuks sisestamata jätmises TTA andmebaasi tasuta sõidu õiguse kohta) on samaaegselt käsitatud vääritu teona sama paragrahvi p 3 mõttes. Riigikohtu praktikas (25.11.2003 otsus nr 3-3-1-70-03 p 14) avaldatud seisukohale tuginedes leiab ringkonnakohus, et

§ 84

p 1 nimetatud süütegu ei moodusta ideaalkogumit sama paragrahvi p-s 3 nimetatud süüteoga ning kui teenistuskohustuste rikkumine on ühtlasi käsitatav vääritu teona

§ 84

p 3 mõttes, tuleb distsiplinaarsüütegu kvalifitseerida viimati nimetatud sätte järgi. 10. Kui U. K. teenistuskohustuste rikkumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 84

p 3 järgi, ei saanud ainuüksi täiendav viitamine sama paragrahvi p-le 1 asja otsustamist mõjutada. Seevastu juhul, kui tema teenistuskohustuste rikkumine on kvalifitseeritav küll

§ 84

p 1 järgi, kuid mitte vääritu teona

§ 84

p 3 mõistes, võib tegevuse ekslik kvalifitseerimine

§ 84p 3 järgi olla mõjutanud temale määratud karistuse raskust.

Halduskohus on õigesti rõhutanud vaheteo vajadust teenistuskohustuse rikkumise ja vääritu teo vahel. Vääritut tegu on seadusandja muust teenistuskohustuste rikkumisest (

§ 84

p 1) pidanud raskemaks distsiplinaarsüüteoks, sest

§ 118

lg 2 kohaselt on vääritu teo eest ametnikku võimalik karistada teenistusest vabastamisega ka juhul, kui tal pole kehtivat distsiplinaarkaristust. Et seaduse kohaselt oleks ametiasutus võinud ametniku teenistusest vabastada ka

§ 84

p-s 1 nimetatud süüteo eest, ei võimalda kohtul ebaõigesti

§ 84

p-le 3 tuginevat karistuse määramist pidada õiguspäraseks olukorras, kus ei saa välistada, et vääritu teo ebaõige inkrimineerimine karistuse raskust mõjutas. Halduskohus ei saa ametiasutuse asemel

§ 86

alusel asuda distsiplinaarvõimu rakendama ja kõrvaldada viimase poolt karistusotsuse langetamisel tehtud kaalutlusvigu. 11. Vääritu tegu on

§ 84

p 3 kohaselt süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib ametnikku või ameti asutust, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või väljaspool teenistust. Halduskohus on õigesti jätnud arvestamata kohtumenetluses esitatud TTA täiendavate väidetega U. K. vääritu teo sisustamise osas (kohtuistungi protokoll lk 6-7, tl 76 pöördel ja 77) – et andmete sisestamata jätmine diskrediteeris TTAd ja püüe luua enda kaitseks valetõendeid oli ebaaus (vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega). Vaidlustatud käskkirjas ei kvalifitseeritud U. K. tegevust TTA maine kahjustamisena. Kuigi käskkirjas on kirjeldatud valetõendite loomise katset, ei saa käskkirjas toodud distsiplinaarsüüteo määratlusest järeldada, et U. K. oleks karistatud süüteo eest, mis seisnes valetõendite loomises teenistuskohustuste täitmata jätmise varjamiseks. Karistatavad süüteod tuleb välja selgitada ja neile õiguslik hinnang anda distsiplinaarmenetluses (vt ka Riigikohtu 17.11.2003 otsus haldusasjas nr 3-3-1-74-03, p-d 9 ja 14). Selles menetluses tuleb karistuse määraja poolt sisustada ka määratlemata õigusmõiste „vääritu tegu“. Distsiplinaarkaristuse määramise kaalutlusotsus on ainukordne otsustus, mis langetatakse selles menetlu1 0

(12)3-09-1591 ses tuvastatud asjaolude ja neile antud õigusliku hinnangu põhjal. Seetõttu peab distsiplinaarkaristuse määramise otsusest, et ta oleks kontrollitav, selguma, milles seisnes vääritu tegu, mille eest isikut distsiplinaarkorras karistatakse. Kohtumenetluses täiendavate asjaoludega distsiplinaarkaristuse põhjendamine võib olla kantud haldusorgani soovist kallutada kohtuvaidlus enda kasuks, mistõttu sellised põhjendused ei anna kindlust, et distsiplinaarmenetlus oleks igal juhul lõppenud sama tulemusega. Mõeldav pole ka distsiplinaarsüüteo tagantjärgi täiendav sisustamine tegudega, mille eest isikut ei karistatud. 12. Samal põhjusel ei saa käesolevas vaidluses lähtuda ka sellest, et TTA kandis kahju piletita sõidu eest TAK töötajale määratud trahvi hüvitamisel. U. K. tegu ei ole kvalifitseeritud usalduse kaotusena

§ 84

p 2 tähenduses (ametiasutusele süüline varalise kahju tekitamine või niisuguse kahju tekkimise ohu süüline loomine). 13. Väide ametiasutuse diskrediteerimisest ei ole ka iseenesest põhjendatud. Riigikohtu praktikas (vt 25.11.2003 otsus haldusasjas nr 3-3-1-70-03, p-d 15 ja 16) on rõhutatud, et diskrediteerimisega

§ 84

p 3 tähenduses on tegemist üksnes siis, kui tegu on oluliselt mõjutanud avalikkuse poolt asutusele või ametnikule antavat hinnangut. Käesoleval juhul sellist tagajärge U. K. teol tuvastatud ei ole. TTA esindaja halduskohtu istungil esitatud väide „Juhul, kui asi oleks jõudnud kohtusse, ajakirjandusse või kohtutäituri juurde, siis TTA oleks pidanud hakkama aru andma, miks TTA ei suunda täita talle pandud kohustusi“ (istungi protokoll lk 6 tl 76 pöördel) sellisele tagajärjele ei viita.

  1. Seega järeldub vaidlustatud käskkirjast, et U. K. määrati karistus teo eest, mis seisnes 43 TAK töötaja andmete ligi pooleks kuuks tasuta sõidu õiguse andmebaasi sisestamata jätmises ja mida peeti väärituks vastuolu tõttu ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega – Eetikakoodeksi pga 18, mille kohaselt peab ametnik olema vastutus- ja kohusetundlik.
  2. Eetikakoodeksi p 18 kohaselt iseloomustab ametnikku vastutustundlikkus ja kohusetunne. Siiski ei saa sellest järeldada, et igasugune ametniku poolne süüline teenistuskohustuste täitmata jätmine või nende mittenõuetekohane täitmine on vastuolu tõttu

lisaks oleva Eetikakoodeksi viidatud sättega ühtaegu vääritu tegu

§ 84p 3 mõttes.

Seetõttu peaks olukorras, kus ametniku poolset süülist teenistuskohustuste täitmata jätmist või nende mittenõuetekohast täitmist käsitletakse vääritu teona

§ 84

p 3 mõttes ja määratakse temale sellise teo eest raskeim distsiplinaarkaristus – teenistusest vabastamine – teenistuskohustuste rikkumine olema eriti tõsine.

  1. Vaidlustatud käskkirjas kirjeldatud teenistuskohustuste täitmata jätmine eeltoodud tingimustele ei vasta. Käskkirjas on rikkumist eriti tõsiseks peetud põhjendusel, nagu oleks U. K. teadnud, et tasuta sõidu õigusega TAK töötajate andmebaasi sisestamata jätmisel võib kaasneda kolmandatele isikutele väärteomenetlus ja rahaline karistus. Kirjeldatud rikkumine ei ole sugugi tühine, kuid siiski ei anna käskkirjas toodud asjaolu alust rikkumist käsitleda ametist vabastamist tingiva vääritu teona. Ringkonnakohtu arvates on ka rikkumise tagajärjed kolmandatele isikutele käskkirjas üle hinnatud. Käesoleva haldusasja materjalidest nähtuvalt on tõesti aset leidnud juhtum, kus isik sai trahvi seetõttu, et tema tasuta sõidu õigus jäi TTA andmebaasi sisestamata. TAK töötaja S. A. on TTAle esitanud avalduse (tl 67) temale määratud trahvi 240 krooni hüvitamiseks, mis talle määrati seoses sellega, et
  2. juunil 2009, kui kontrolliti tema sõiduõigust, ei näidanud tema ID-kaart tasuta sõidu õigust. 05.06.2009 kiirmenetluse otsusega (tl 43) karistati S. A. ÜTS § 547 lg-s 1 sätestatud väärteo (sõiduõigust tõendava dokumendita sõit bussis, trammis, trollibussis või reisiron- 1 1

(12)3-09-1591 gis) toimepanemise eest samal kuupäeval. Sellegipoolest peab ringkonnakohus sellise tagajärje esinemist praktikas pigem erandlikuks. Vaidlusaluse distsiplinaarsüüteo toimepanemise ajal kehtinud Tallinna Linnavolikogu 11.12.2008 määruse nr 41 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ § 5 ei sidunud tasuta sõidu õiguse tekkimist ühegi sättes nimetatud isikute rühma puhul isiku kandmisega TTA andmebaasi tasuta sõidu õigust omava isikuna. Määruse § 7 lg 2 loetleb dokumendid, millega need isikud saavad oma tasuta sõidu õigust tõendada. Määruse § 5 p-s 12 nimetatud isiku (Tallinna ühistranspordis sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu alusel tegutseva veondusettevõtte töötaja) puhul on sellisteks dokumentideks määruse § 7 lg 2 p 10 kohaselt töötõend või Eesti Vabariigi isikutunnistus (ID-kaart), mitte aga väljavõte TTA-s peetavast registrist. Sarnaselt reguleerib tasuta sõidu õigust ja selle tõendamist käesoleval ajal kehtiv Tallinna Linnavolikogu 17.12.2009 määrus nr
  1. Et ID-kaardi esitanud isik ei kajastunud vastavas andmebaasis tasuta sõidu õiguse omajana, ei anna alust seda isikut ÜTS § 547 lg-s 1 nimetatud väärteo eest karistada. Väite, et isikul on töösuhe Tallinna ühistranspordis sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu alusel tegutseva veondusettevõttega, kontrollimine väärteomenetluses ei ole iseenesest keerukas. TTA andmebaasi lohakas pidamine võib nimetatud isikule põhjustada küll ajakulu ja ebameeldivusi, mis tuleneb sellest, et menetleja tema tasuta sõidu õiguses kohapeal viivitamatult veenduda ei pruugi saada. Kuid väärteo eest karistada võib isik sellises olukorras saada vaid juhul, kui ta on väärteomenetluses oma õiguste kaitsel põhjendamatult passiivne.
  2. Eelnimetatud põhjustel oli TTA vaidlustatud käskkirjaga distsiplinaarkaristuse määramine õigusvastane ja seda isegi sõltumata sellest, kas käskkirjas kirjeldatud teenistuskohustuste täitmata jätmine tegelikkuses aset leidis. U. K. apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, Tallinna Halduskohtu apelleeritud otsus tühistada ja asjas tuleb teha uus otsus, millega kaebus rahuldatakse. Poolte muid väiteid apellatsioonimenetluses ringkonnakohus ei käsitle.
  3. Kuna kaebuse esitaja ei ole loobunud teenistusse ennistamise soovist, tuleb ta

§ 160lg 4 kohaselt viivitamatult teenistusse ennistada.

Vastavalt

§ 135lg-le 1 on kaebajal õigus saada tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest.

HKMS § 26 lg 3 alusel teeb ringkonnakohus TTA-le ettekirjutuse kaebajale teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu välja arvutamiseks ja maksmiseks, arvestades seejuures, et nimetatud tasust tuleb maha arvata kaebuse esitajale sel perioodil teiste tööandjate poolt makstud töötasu, mille kohta kaebuse esitaja peab TTA-le esitama viivitamatult andmed.

  1. U. K. esitas Tallinna Halduskohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 3 600 krooni, mis taotlusest nähtuvalt seisnevad tasus esindaja õigusabi eest. Menetluskulude kandmine käesolevas haldusasjas selles summas on kuludokumentidega (OÜ Advokaadibüroo Arvo Junti 22.07.2009 arve nr 48 ja maksekorraldus selle tasumise kohta tl 73 ja tl 73 pöördel) tõendatud. Taotlus jäi Tallinna Halduskohtu poolt rahuldamata, kuna kohus ei teinud otsust kaebuse esitaja kasuks. Kuna ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse, tuleb HKMS § 92 lg 1 ja § 93 lg 4 alusel halduskohtu otsust muuta ka menetluskulude jagamise osas ning need menetluskulud vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja mõista.
  2. Ringkonnakohus märgib, et tulenevalt HKMS § 99 lg 1 p-dest 1 ja 2 kuulub käesolev otsus viivitamata täitmisele osas, mis puudutab teenistusse ennistamist ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmist kahe kuu eest. Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus Jõustunud Riigikohtu 24 03 2011 otsuses nr 3-3-1-96-10 toodud muudatustega 1 2

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.