TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-695 Otsuse kuupäev 30.06.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi D.Š kaebus Tartu Vangla tegevuse (tegevusetuse) – spordisaali ja sporditrenažööri kasutamise mittevõimaldamine – õigusvastaseks tunnistamise nõudes ja vaide tagastamise õigusvastaseks tunnistamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 14.06.2010, kirjalik menetlus Resolutsioon
- Jätta D.Š kaebus täielikult rahuldamata haldusasjas 10-695 3-
- Lisada D. Š vastustaja 14.06.2010 täiendav vastus kaebusele ning saata D.Š kohtuotsus tõlgituna vene keelde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 30.07.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kinnipeetav D.Š esitas 17.03.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu haldusasjas nr 3-10-
- Kaebuses D.Š kaebab Tartu Vangla toimingule, mis seisneb selles, et temal ei võimaldata külastada vangla treeningsaali ja kasutada sporditrenažööri oma keha treenimiseks. Kaebaja sooviks on, et vangla edastaks tema vaide läbivaatamiseks Justiitsministeeriumile. Kaebusega kaebuse esitaja on taotlenud
- tunnistada seadusevastaseks vangla tegevus (tegevusetus), mis väljendus selles, et D. Š ei anta võimalust treeningsaali või sporditrenažööri kasutamiseks, mis lubaks piisavalt lihaseid treenida;
- kohustada Tartu Vanglat võimaldama D. Š käia treeningsaalis harjutamas või treenida sporditrenažööril, mis lubaks piisavalt lihaseid treenida ning
- tunnistada seadusevastaseks Tartu Vangla poolt D. Š tema Justiitsministeeriumile esitatud 19.02.2010 vaide nr E5 86 tagastamine (D. Š seisukohalt vastas vaie kõigile seaduslikele nõuetele).. Kohus on kohtumäärusega 01.04.2010 võtnud menetlusse kaebuse taotluse p. 1 osas ja kaebuse taotluse p. 3 osas; kaebuse p. 2 osas on kohus kaebuse tagastanud HKMS § 11 lg 31 p. 1 alusel. Kaebaja on väitnud, et vangla on lubanud üks kord nädalas kasutada ühe tunni jooksul spordisaali, kus on olemas kaks spordiratast seljalihaste treenimiseks ja 1 spordikang ning saab mängida korvpalli ja võrkpalli. Spordisaali saab kasutada kogu elusektsioon, umbes 40 inimest. Kaebaja on märkinud, et spordisaal on ülerahvastatud, ühte kangi ja kahte spordiratast on võimatu jagada umbes 20-30 inimese vahel. Paljud kinnipeetavad on keeldunud üldse minemast spordisaali, kaasa arvatud kaebaja, et vältida seal tekkivaid intsidente seonduvalt sportimise võimalustega. Kaebaja on seisukohal, et vangla peab tagama spordi tegemise võimalused , et kaebaja saab treenida kõiki lihasgruppe ning tagaks spordisaalis inventari kehakultuuriga tegelemiseks. Kaebaja taotleb tunnistada õigusvastaseks vangla tegevusetuse, et ei anta D. Š võimalust spordisaalis sportimiseks ja trenažööride kasutamiseks. D. Š on esitanud ka vaide, milles taotleb, et vangla võimaldaks tal kasutada jõusaali või sporditrenažööri. Kaebaja märgib, et tema suhtes on rikutud VangS § 55 lg 1 ja Euroopa vanglareeglistiku sätteid Vaie on tagastatud 11.03.2010 nr. E5 86 „Vaide tagastamine“ , kuna taotluse esitaja ei ole vaides määratud tähtajaks taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud. Kaebaja seisukohalt on vaie õigusvastaselt tagastatud ning kaebaja on leidnud, et tema vaie tuleks saata Justiitsministeeriumile. Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja viitab VangS § 55 lg 1 ,mille kohaselt tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks ning milliseid vahendeid selleks kasutatakse või millises mahus see toimub, ei ole seadusega täpsustatud. Vastustaja viitab asjaolule, et talvetingimustes on spordi tegemine vanglas piiratum, suvel saab kasutada korvpalli ja jalgpalliplatsi välitingimustes ning teatud jõuharjutusi saab teha ka kambris. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole rikutud ega pole piiratud kehakultuuriga tegelemist Vastustaja on oma täiendavas vastuses märkinud, et trenažöörid on vangla jaoks kallid sportimisvahendid, mistõttu ei ole neid võimalik juurde soetada ning olemasolevaid on vähe. Spordihoones on lisaks elektroonilisele valvele ka inimjärelevalve, mis eeldab täiendavat tööjõuressurssi, samas on järelevalvet teostavatele valvuritele lisandunud täiendavaid tööülesandeid. Kinnipeetavate suhtes on vajalik kohaldada pidevat järelevalvet, kuna sportimine on emotsionaalne tegevus, mille käigus tekivad kinnipeetavate vahel võimalikud lahkehelid ning kinnipeetavate enesevigastuste arv on tõusnud oluliselt trenažööride ja jõusaalis olevate vahendite oskamatust kasutamisest. Kaebajale on vaie tagastatud 11.03.2010 ning vastustaja on märkinud, et vaide tagastamise õigusvastasuse tuvastamiseks puudub kaebajal põhjendatud huvi. Tartu Vangla on kohustatud vaide Justiitsministeeriumile edastama juhul kui Justiitsministeerium on pädev vaiet läbi vaatama ning kui vaie on nõuetekohaselt esitatud. Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele.
- sportimisvõimalustest. Vangistusseaduse § 55 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks. Tartu Vangla on märkinud oma vastuses, et Tartu Vanglas on üks spordihoone, kus on üks spordisaal ,mida kinnipeetavad saavad kasutada ning vanglas on süüdimõistetute eluhoones 8 avatud osakonda ja eeluuritavate eluhoones 6 avatud osakonda, milles kinnipeetavatele on tagatud nädalas kord spordisaali kasutamine. Eelkõige on mõeldud kinnipeetavatele spordisaali kasutamine nädalavahetusel, kuna nädala sees on kinnipeetavad hõivatud erinevate sotsiaalprogrammide läbiviimisega. Vangla on märkinud, et suveperioodil saavad kinnipeetavad kasutada ka korvpalliväljakut ning jalgpalliplatsi, kuid talvel on välistingimustes sporditegemine piiratum. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole vangla kaebaja õigusi seonduvalt kehakultuuriga tegelemisega rikkunud. Kaebajale on antud võrdsed õigused teiste kinnipeetavatega tegeleda kehakultuuriga, vangla ei ole seadnud kaebajale piiranguid ega takistanud kaebajal kehakultuuriga tegelemast. Kaebaja ei ole esitanud ka iseseisvat taotlust , milles oleks palunud eraldi kehakultuuriga tegelemise võimalusi. Kohus peab usutavaks kaebaja väidet, et vangla spordisaal on ülerahvastatud ning kaebaja on ise märkinud, et seetõttu ei ole ta saanud külastada spordisaali, kuna ei pea võimalikuks paari trenažööri 20-30 inimese vahel jagada. Asjaolu, et kaebaja ei ole soovinud külastada spordisaali seonduvalt sellega, et see on ülerahvastatud, ei ole tegemist vangla poolse kaebaja õiguste rikkumisega. Kohus märgib, et kaebaja saab oma lihastetreeninguga tegeleda ka iseseisvalt kambris võimlemisharjutusi sooritades ning kasutada treeninguks suvisel perioodil korvpalli või jalgpalliplatsi. Kohtul puudub alus kohustada vanglat soetama täiendavalt spordiinventari, et trenažööre jätkuks kõigile spordihuvilistele. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole D. Š kehtestatud eraldi piiranguid spordisaali kasutamiseks ning tal on võimalus kasutada spordisaali võrdselt teiste kinnipeetavatega. Samas tuleb arvestada, et tegemist on kinnipidamisasutusega, kus tuleb arvestada kinnipeetavatele kehakultuuriga tegelemise võimaldamisega seonduvaid muid riske ja vangla julgeolekut. Kaebaja on rõhutanud, et vanglas kehakultuuriga tegelemise võimaldamine oleks kooskõlas Euroopa Vanglareeglistiku sätetega. Kohus märgib, et Euroopa Vanglareeglistik on soovitusliku iseloomuga ning vangla on taganud sportimise võimalused kaebajale vastavalt võimalustele. 2.vaide tagastamisest. VangS § 11 lg 41 kohaselt vaatab Justiitsministeerium läbi vaided, mis on esitatud vangla direktori haldusakti või toimingu peale. Vangla direktor vaatab läbi muid vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Kaebaja on toonud põhjendatud huviks asjaolu, et kaebajal on võimalus tulevikus oma õigusi kaitsta Justiitsministeeriumis. Kaebaja taotleb tunnistada õigusvastaseks vangla poolt D. Šile tema Justiitsministeeriumile esitatud 19.02.1020 vaide nr. E5 86 tagastamine, kuna tema on vaide adresseerinud Justiitsministeeriumile. . Tartu Vangla on 11.03.2010 nr. E5 86 „Vaide tagastamine“ tagastanud D. Š poolt esitatud vaide HMS § 79 lg 1 p. 1 ja 2 alusel, mille alusel tagastatakse vaie kui isikul puudub õigus vaie esitada ning kui tähtajaks ei ole vaides esinevaid puudusi kõrvaldatud. „Vaide tagastamine“ otsustuses on märgitud, et vangla on palunud täiendada vaiet ning konkretiseerida milline konkreetne toiming või haldusakt on kaebaja õigusi rikkunud. Kuna kaebaja ei ole oma õiguste rikkumist konkretiseerinud, on vangla leidnud, et vaides esinevad puudused ning vaie kuulub tagastamisele. Tulenevalt HMS § 79 lg 1 p.2 kohaselt on vaie tagastatud, kuna vaide esitaja ei ole vaides esinevaid puudusi kõrvaldanud. HMS § 79 lg 1 p. 1 kohaselt tagastatakse vaie kui isikul puudub õigus vaiet esitada. Vangla on märkinud, et spordisaali puudutavad küsimused on delegeeritud lahendamiseks direktori asetäitjale taasühiskonnastamise alal (Tartu Vangla Kodukord 12.3.1) ning seega direktori asetäitja toimingute või haldusaktide peale esitatud vaided vaatab läbi vangla direktor, mitte Justiitsministeerium. Kohus on seisukohal, et vanglal puudus õiguslik alus esitada vaie lahendamiseks Justiitsministeeriumile ning vaie on õiguspäraselt tagastatud. Tartu Vangla on kohustatud vaide Justiitsministeeriumile edastama kui Justiitsministeerium on pädev vaiet läbi vaatama ning vaie vastab HMS § 76 nõuetele. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse täielikult rahuldamata lähtudes HKMS § 25 lg 1 ja § 26 lg 1 p.
- Menetluskulud puuduvad. Kohtunik Mare Priks