Asjaolude kirjeldus ja kohtu seisukoht 07.02.2011 on Tartu Halduskohtule saabunud M.J. kaebus Tartu Vangla vastu. M. J. märgib kohtule esitatud kaebuses, et teda on paigutatud kambrisse, kus olid tolmulestad ning seetõttu vajasid riided desinfitseerimist, mille käigus rikuti tema riided ära ning kaebaja pidi olema ka nädala ilma vahetusriieteta. M. J. taotleb kaebusega oma rikutud riiete eest varalise ja mittevaralise kahju hüvituseks kokku 300 eurot. Kaebuses M. J. märgib, et eelmise aasta detsembris Tartu Vanglasse saabumisel paigutati teda eluosakonna E-7 kambrisse nr 2107 , kus avastati tolmulestad. Seejärel võeti kaebuse esitajalt ära kõik tema oma riided ja saadeti desinfitseerimisele ning anti vastu paberriided ning ei antud sokke ega aluspesu. Kui kaebuse esitaja riided desinfitseerimiselt ("täitõrjest") tagasi toodi selgus, et dressipüksid (SAUTHERN) olid 1 ilmselt kuuma vee tõttu nii lühikeseks tõmbunud, et kaebuse esitaja ei nõustu neid enam kandma, samuti oli lootusetult kortsunud sinine tuulejope (Umbro). Peale kaebaja poolt vangla direktorile kaebuse esitamist selgitati kaebajale suusõnaliselt, et vangla pesumaja väitel nemad täitõrjega ei tegelenud, vaid seda tehti väljaspool vanglat (vist Maarjamõisas), kuid kirjalikku vastust kaebusele ei antud. Eeltoodust lähtudes tegi kohus asjaolude väljaselgitamiseks vanglale järelepärimise, milles palus teatada, kas kinnipeetav M.J. on vangla poole pöördunud kaebuses kirjeldatud asjaoludega seonduvalt vaidega, varalise ja/või mittevaralise kahju hüvitamise taotlusega. Vastuseks kohtu järelepäringule teatas Tartu Vangla 09.02.2011 elektronkirjaga, et M.J. ei ole kaebuses kirjeldatud asjaoludega seoses vanglale vaiet ega kahju hüvitamise taotlust esitanud.
lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Vangistusseaduse § 11 lg 41 kohaselt vaatab Justiitsministeerium läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid, muid vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid vaatab läbi vangla direktor. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 11 lg 31 p 1 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Tartu Vangla 09.02.2011 vastusest kohtu päringule selgub, et M.J. ei ole esitanud Tartu Vanglale kaebuses kirjeldatud situatsiooniga seoses kahju hüvitamise taotlust. Seega on kaebuse esitajal kahjunõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus (vaidemenetlus). Kohus on seisukohal, et kuna M.J. on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, kuulub antud kaebus tagastamisele. Eeltoodu alusel ja juhindudes
2 Ühtlasi kohus märgib, et kaebuse esitajal on
lg 7 kohaselt võimalik seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse pärast kohtueelse menetluse läbimist. Mare Priks Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.