← Eesti

2-09-19280/12

Obsah (6)§ 660§ 187§ 430§ 432§ 150§ 168

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamine Määruse tegemise aeg ja koht 10.detsember 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi Määruse tegemine nr 2-09-19280; Kagu Invest AS versus Leela

) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

  1. Kostja Leela Kiil tunnistab võlanõuet summas 17 470.- (seitseteist tuhat nelisada seitsekümmend) krooni või vastavas summas eurodes ning kohustub selle tasuma hageja arvelduskontole nr 221005107376 Swedbank AS-s vastavalt käesolevale kokkuleppele.
  2. Kostja tunnistab tingimusteta kohustust tasuda hagejale hageja poolt kantud menetluskulud summas 900.- (üheksasada) krooni, mis on pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Lepingus nimetamata menetluskulud jäävad kostja kanda.
  3. Pooled lepivad kokku võlanõude tasumise ajatamises selliselt, et võlanõue tasutakse hagejale hiljemalt 15.08.2012.a.. Tasumine toimub ositi vastavalt käesolevale kokkuleppele lisatud maksegraafikule.
  4. Esimene makse avaldajale summas 900 (üheksasada) krooni peab laekuma hiljemalt 31.12.2010.a.. Pooled lepivad kokku igakuiste maksete kuupäevaks iga kuu
  5. kuupäeva.
  6. Juhul, kui võlgnik rikub käesoleva kokkuleppe p 3 või p 4 sätteid kasvõi ühel korral ning ei maksa igakuist kokkulepitud makset õigeaegselt või kokkulepitud suuruses vastavalt lisas 1 toodud maksegraafikule, kaotab käesoleva kokkuleppe p 3 ning p 4 fikseeritud võlanõude tasumise ajatamise kokkulepe kehtivuse ning võlanõue muutub täies ulatuses koheselt sissenõutavaks.
  7. Maksete tasumisega viivitamisel kohustub kostja tasuma hagejale viivist 0,0219% tagastamata summalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.
  8. Kompromissi mittetäitmisest tuleneva täitemenetluse alustamisel on kostja kohustatud hagejale tasuma leppetrahvi 5% täitemenetluse alustamise hetkel tasumata summalt. Muud otsustused
  9. Seoses menetluse lõpetamisega: 2.1 määruse jõustumisel tagastada Kohtute Raamatupidamiskeskusel pool riigilõivust s.o 900 krooni hageja kontole nr 221026031492 Swedbank AS-s, mis laekus hageja kontolt nr 221026031492 Swedbank AS-s 28.aprillil 2009 ja 25.septembril 2009 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 viitenumber 2900072699; 2.2 jaotada menetluskulud ja jätta need kompromisslepingu kohaselt kostja kanda; 2.3 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte; 2.4 saata määruse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Selgitused
  10. Selgitada: 3.1

§ 660

lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.2 Kompromissi kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 5 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest; 3.3

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust. Kohtu põhjendused Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (

§ 430lg 1).

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (

§ 430lg 2).

Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (

§ 430lg 3).

Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (

§ 430lg 5).

Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (

§ 430lg 6).

Kompromiss võib olla tingimuslik (

§ 430lg 7).

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist 2 saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus

§ 430lg-s 3 sätestatuga.

Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (

§ 150lg 2 p 1).

Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (

§ 168lg 3).

Kalev Kuningas Kohtunik /Allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.