lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolude tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Hagi on esitatud 27.08.2010. Seega tuleb elatisenõue lahendada uue alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse alusel.
ja § 97 p 1 kohaselt on isa kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Seega tuleb elatis alates hagi esitamisest välja mõista HR kasuks ning elatis tagasiulatuvalt kuni 30.06.2010 P R kasuks ja perioodi 01.07.26.08.2010 eest HR kasuks. Kohus on muutunud õiguslikku olukorda 15.12.2010 kohtuistungil arutanud ning pooltel selles osas vastuväiteid ei olnud. Vaidlus poolte vahel puudub lapse ülalpidamise ulatuse osas. Vaidlus seisneb lapse vanemate kohustuste suuruse osas.
lg 3 kohaselt mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Hageja on näidanud HR kuludeks 6 249 krooni kuus. Kostja nõustub nimetatud kulutuste suurusega, mistõttu kohus ei pea vajalikuks analüüsida kulude põhjendatust. Käesoleval ajal on mõlemal vanemal vara ja sissetulek, et täita lapse ülalpidamiskohustust. Hageja P R on võetud tööle ajutiselt äraoleva ametniku asendamiseks alates 01.09.2010, tema töötasuks on 13 700 krooni. Millal P R töösuhe lõpeb ning milliseks kujuneb tema edaspidine sissetuleku suurus, ei ole teada, mistõttu saab kohus arvestada elatise suuruse määramisel ikkagi ainult hetke seisu. Arvestades SR ja P R sissetulekuid, peab kohus põhjendatuks proportsionaalselt kostjalt välja mõista elatis summas 3 700 krooni, milline ümmardatult on 236 EUR. Kohus leiab, et vaatamata kostja laenukohustustele on ta võimeline andma lapsele elatist 3 700 krooni ehk 236 EUR kuus. Kostja väide, et ta täidab ülalpidamiskohustust eelmisest abielust sündinud lapsele, ei ole tõendatud. Hagejad paluvad arvestada ka elatise suuruse määramisel arvestada tulumaksu. Vastavalt tulumaksuseadusele ei tule käesolevast aastast alates maksta saadud elatiselt tulumaksu.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule 3 esitamist. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks andnud elatist poja HR ülalpidamiseks alates 27.08.2009 kuni käesoleva ajani. Samas on hageja kinnitanud, et HR on kostja käest 2010 aastal saanud 2 000 krooni, mida tuleb arvestada kahju hüvitise väljamõistmisel. Kostja väide, et laps viibib olulise osa ajast tema juures ning on kostja ülalpidamisel ei ole tõendatud. Hageja P R väite kohaselt oli poeg viimati isa juures 3 päeva augustis 2010. Seega saab järeldada, et kostja on jätnud oma lapse ülalpidamiskohustused täitmata ning täitmata jätmisest tekkinud kahju kuulub kostjalt välja mõistmisele. Eelnevast lähtudes on põhjendatud ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamine HR perioodi 01.07-26.08.2010 eest 4 806,22 krooni, ehk 307,17 EUR ja P R perioodi 27.08.2009-30.06.2010 eest 37 596,75 EEK, ehk 2 402,87 EUR. (3 700 + 3 103,22 – 2 000 = 4 806,22 EEK, ehk 307,17EUR). TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab otstarbekaks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.