← Eesti

2-10-18745/15

Obsah (8)§ 654§ 174§ 218§ 187§ 168§ 657§ 651§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-10-18745 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.02.2011, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Margo Klaar, liikmed Reet Allikvere

§ 654lg 22) 1.

Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

  1. Suurendada Rapla Maakohtu 23.11.2005 otsusega A. Ü. H. A. kasuks väljamõistetud elatist R. A. (sünd XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks ja välja mõista A. Ü. H. A. kasuks R. A. ülalpidamiseks elatis 168,20 eurot (2 631,75 krooni) kuus kuni 07.11.
  2. Jätta H. A. nõue A. Ü. vastu 1 211,83 euro (18 961 krooni) saamiseks rahuldamata.
  3. Tunnistada kohtuotsus elatise väljamõistmise osas viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus. Maakohtus kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta H. A. kanda.

§ 174

lg 1 järgi on menetlusosalisel õigus taotleda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 24.04.2010 esitas H. A. Pärnu Maakohtule hagi A. Ü. vastu kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurendamiseks ja elatise 2 175 krooni kuus, millele tuleb lisada tulumaksuosa, ning kahju 18 961 krooni väljamõistmiseks. Rapla Maakohtu 23.11.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2-475/2005 oli kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatusraha 1 345 krooni. Kui seaduses sätestatud elatise miinimum 2006 tõusis, pöördus hageja elatise suurendamiseks kohtusse, kuid loobus hagist, sest pooled saavutasid kohtuvälise kokkuleppe. Sellest alates on kostja tasunud elatist lähtuvalt seaduses ettenähtud miinimummäärast, seda vastavalt seaduse muutumisele suurendades. 04.04.2010 tuli hagejale Maksu-ja Tolliametist teade, et A. Ü. on deklareerinud elatise tasumist ja saanud riigilt tulumaksu tagasi

  1. aastast alates ning hagejale esitati saadud elatiselt tulumaksu tasumise nõue tagasiulatuvalt 2007.,
  2. ja
  3. aasta eest, millele lisandus intressinõue. Kokku oli hageja kohustatud riigile tasuma 18 961 krooni. Hageja leidis, et kostja on oma käitumisega talle kahju tekitanud ja taotles maksuameti poolt nõutava summa väljamõistmist kostjalt. Kostja ei informeerinud hagejat, et deklareerib elatise tasumist tulumaksu tagasisaamise eesmärgil. Elatise tasumine toimus poolte kokkuleppel kostja poolt hageja arveldusarvele ja hageja ei arvanud, et ta peab saadud summalt tulumaksu tasuma. Kostja vastuväited Kostja võttis hagi õigeks elatise suurendamise osas. Kostja nõustus maksma hagejale edaspidi igakuist elatist 2 175 krooni, millele lisandub tulumaks, kokku 2 631,75 krooni. Kostja vaidles vastu hageja nõudele 18 961 krooni saamiseks. Kostja hinnangul on hageja rikkunud seadust ja jätnud oma tulu deklareerimata, mida ta tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt oleks pidanud elatusraha saajana tegema. Kui kohtuotsusega mõistetakse kostjalt välja elatise miinimummäär, peab kostja nimetatud summa hagejale tasuma ning hageja on sellelt kohustatud maksma tulumaksu. Tulumaksuseaduse § 12 lg 3 kohaselt peab kostja, kellelt kohus 2 on elatise välja mõistnud, deklaratsioonis märkima, et tema kuludeks on elatise tasumine, mis annab talle tulumaksuvabastuse makstud summalt. Seadus ei sätesta, et kostja oleks kohustatud hagejat sellest informeerima. Kostja leidis, et

§ 168

lg 6 kohaselt peab menetluskulud kandma hageja, kuna kostja võttis hagi õigeks ega andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Maakohtu otsuse põhjendused 20.10.2010 otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi osaliselt ja suurendas Rapla Maakohtu 23.11.2005 otsusega A. Ü. H. A. kasuks väljamõistetud elatist R. A. (sünd. XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks 2 175 kroonini kuus, millele tuleb lisada tulumaksuosa 456,75 krooni, seega kuulub elatisena tasumisele 2 631,75 krooni kuus, ning mõistis välja A. Ü. H. A. kasuks 15 343 krooni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Kuna tulumaksuseaduse § 19 lg 1 kohaselt on elatis, mida füüsiline isik saab kohtulahendi või notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel, tulumaksuga maksustatud, tuleb väljamõistetud või notariaalselt kokkulepitud elatisele lisada tulumaksuosa, sest laps peab tema ülalpidamiseks väljamõistetud elatise täies ulatuses kätte saama. Hageja nõue elatise suurendamiseks on põhjendatud ja kostja on selle õigeks võtnud. Ebaõige on kostja seisukoht, et saadud elatist deklareerimata jättes rikkus hageja seadust. Kostjalt oli küll Rapla Maakohtu 23.11.2005 otsusega elatis välja mõistetud, kuid kostja ei tasunud hagejale elatist kohtulahendi alusel. Kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt oli A. Ü. H. A. kasuks elatis välja mõistetud summas 1 345 krooni. Poolte seletustest ja kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt maksis kostja hagejale elatist alates aprillist 2006 kohtuvälise suulise kokkuleppe alusel 1 500 krooni kuus, alates jaanuarist 2007 1 800 krooni kuus ja alates märtsist 2008 2 175 krooni kuus. Kostja tasus kokkulepitud summa isiklikult hageja arveldusarvele. Kuna hageja ei saanud elatist kohtulahendi alusel ning poolte vahel puudus notariaalselt kinnitatud kokkulepe elatise tasumise osas, ei olnud hageja kohustatud saadud elatist deklareerima. Tulumaksuseaduse § 24 kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata maksustamisperioodil makstud elatis, mis maksustatakse tulumaksuseaduse § 19 lg 1 või § 29 lg 9 kohaselt, s.o elatis, mida tasutakse kohtulahendi või notariaalselt kinnitatud või tõestatud kokkuleppe alusel. Kuna käesoleval juhul toimus elatise tasumine poolte kohtuvälise ja notariaalselt kinnitamata kokkuleppe alusel, puudus kostjal õigus makstud elatist oma maksustatavast tulust maha arvata ja sellest tulenevalt ka tulumaksusoodustust saada. Kostja poolt suulise kokkuleppe alusel tasutud elatise oma maksustatavast tulust mahaarvamine ja maksusoodustuse taotlemine on tekitanud olukorra, kus maksuamet esitas hagejale tulumaksu tasumise nõude elatiselt, millelt ta seaduse kohaselt tulumaksu tasuma ei olnud kohustatud. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et riigilt tulumaksusoodustuse alusetu taotlemise ja hagejale esitatud maksunõude tulemusena on kostjal tekkinud elatise võlgnevus. Kuna hageja oli sunnitud osa kostja poolt tasutud elatisest riigile tulumaksuna ära maksma, on R. A. saanud kostjalt samas ulatuses (15 343 krooni) elatist vähem. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Kuna kostjal on jäänud tema lepinguline kohustus maksuameti nõude tõttu osaliselt täitmata, tuleb puudujääv summa temalt hageja kasuks välja mõista. Maksuameti poolt hagejale esitatud intressinõuet summas 3 618 krooni võib käsitleda hageja kahjuna, milline on tekkinud kostja õigusvastase käitumise tulemusena. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju 3 tekitamises süüdi. Kostja ei ole süüdi hagejale tekkinud kahjus. Poolte seletuste kohaselt tegutsesid nad heas usus. Kostja arvas, et tal on õigus makstavalt elatiselt tulumaksusoodustust saada olenemata sellest, millisel alusel elatist tasutakse. Kuna elatise maksja seda deklareeris, saaja aga mitte, pidanuks maksuamet nimetatud ebakõla tuvastama juba esimesel maksustamisperioodil 2006. Seega on hagejale tekkinud kahjus süüdi Maksu-ja Tolliamet ning hagejal tulnuks maksuameti poolt esitatud intressinõue vaidlustada. Õiguslikult korrektne olnuks hagejal vaidlustada ka maksunõuet, kuna ta ei pidanud tulumaksuseaduse § 19 lg-st 1 tulenevalt suulise kokkuleppe alusel saadavalt elatiselt tulumaksu maksma olenemata sellest, kas kostja seda deklareeris või mitte. Maksunõude tühistamine toonuks tõenäoliselt kaasa riigi nõude kostja vastu alusetult tagastatud tulumaksu osas. Kuna hageja seaduses ettenähtud tähtaja jooksul maksunõuet ei vaidlustanud ning asus seda täitma, ei teki kostjal kohustust alusetult saadud soodustust riigile tagastada, kuid tal tuleb hagejale tekkinud kahju 15 343 krooni hüvitada. Ebaõige on kostja seisukoht, et

§ 168lg 6 alusel tuleks menetluskulud jätta hageja kanda.

Kostja on hagi õigeks võtnud vaid osaliselt ja sedagi kohtumenetluse käigus, mistõttu on alusetu väide, et ta ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Apellatsioonkaebus A. Ü. palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega mõisteti temalt välja 15 343 krooni H. A. kasuks ja uue otsusega jätta selles osas hagi rahuldamata või alternatiivselt rahuldada nõue summas 5 175 krooni ja menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellant lähtus sellest, et elatise maksmise kulu peab deklareerima. Apellandi arvates ei ole seaduslik, et kohus aktsepteerib tulu deklareerimata jätmist. 23.11.2005 Rapla Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-479/2005 mõisteti apellandilt vastustaja kasuks välja elatis lapsele 1 345 krooni kuus, kus ei olnud tulumaksu osa juurde liidetud. Käesolevast summast suurema summa maksmise osas oli apellandi ja vastustaja vahel suuline kokkulepe, sest elatise minimaalmäär tõusis, kuid suuline kokkulepe oli ainult kohtuotsusest suurema summa maksmise osas. Kui ringkonnakohus leiab, et ilma kohtuotsuseta makstavat elatist ei tohi deklareerida, siis leiab apellant alternatiivina, et kohus oleks pidanud lähtuma ka varasemast kohtuotsusest, mille alusel apellandil oli õigus elatist deklareerida igakuiselt summalt 1 345 krooni. Seega pidi apellant maksma 3 aasta jooksul kokku elatist 36 x 1 345 = 48 420 krooni, millest tulumaksu osa moodustab 10 168 krooni. Antud summa ulatuses oli apellandil õigus elatist deklareerida. Lähtudes eeltoodust, oleks kohus saanud apellandilt vastustaja kasuks välja mõista maksimaalselt 5 175 krooni (15 343 – 10 168 = 5 175), mis on tulumaksu osa, mida apellant maksis vastustajale ilma kohtuotsuseta suulise kokkuleppe alusel. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 järgi edasikaevatud osas tühistada ja jätta nõue 18 961 krooni saamiseks rahuldamata. Apellant ei ole kaebuses vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus suurendas kostjalt väljamõistetud elatist ja jättis kahju hüvitamise nõude 3 618 krooni osas rahuldamata.

§ 651lg 1 kohaselt kolleegium selles osas maakohtu otsust ei kontrolli.

4 Hageja soovis lisaks elatisele, et kohus mõistaks kostjalt välja 18 961 krooni, millest 15 343 krooni oli summa, mille osas oli Maksu- ja Tolliamet esitanud hagejale nõude maksmata tulumaksu maksmiseks. Hageja tulumaksu võlg oli tekkinud seoses kostja poolt tuludeklaratsioonil elatise mahaarvamisega maksustatavast tulust ja makstud elatiselt tulumaksu tagasisaamisega. Kolleegium märgib, et maakohtu otsus 15 343 krooni väljamõistmise osas on vastuoluline, kuna maakohus on seda käsitlenud nii tasumata elatisena, lepingust tuleneva võlana kui ka hagejale tekkinud kahjuna. Kolleegium leiab, et elatiselt makstud tulumaksu ei ole võimalik kostjalt välja mõista perekonnaseaduse järgi elatisena. Maakohus ei ole otsuses oma järeldust elatise väljamõistmise osas põhjendanud, mistõttu ei ole võimalik ka kolleegiumil maakohtu sellekohaseid põhjendusi kontrollida. PKS § 99 lg 1 ja § 100 (enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 60 lg 1, § 61 lg 1 ja § 70 lg 2) järgi on elatis lapse ülalpidamiseks antav igakuine rahasumma ja hageja ei ole väitnud, et kostja oleks jätnud talle elatise summas 15 343 krooni tasumata. Järgnevalt tuleb kontrollida, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt 15 343 krooni tasumist lepinguvälise kahju hüvitamise sätete järgi. VÕS § 1043 lg 1 järgi teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega tuleb tuvastada, et kannatanule on tekkinud kahju, kahju tekitaja on käitunud õigusvastaselt, tekkinud kahju ja kahju tekitaja käitumise vahel on põhjuslik seos ja kahju tekitaja on süüdi kahju tekitamises. Kolleegium leiab, et kostja ei ole käitunud õigusvastaselt. Kostja arvas maha tuludeklaratsioonis maksustatud tulust tema poolt hagejale makstud elatise. Vastavalt tulumakseseaduse § 12 lg-le 3 ja § 19 lg-le 1 tuleb deklareerida elatis, mis on makstud kohtulahendi alusel või notariaalse kokkuleppe alusel. Kolleegiumi arvates ei saa elatisena makstu deklareerimist pidada õigusvastaseks VÕS § 1045 järgi. Kolleegium märgib, et Rapla Maakohtu 23.11.2005 otsusega oli kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis 1 345 krooni ja kolleegiumi arvates oli selles ulatuses kostjal kohustus näidata makstud elatis tuludeklaratsioonis ja hagejal kohustus tasuda saadud elatiselt tulumaksu. Kolleegiumi arvates ei ole oluline see, kas võlgnik täitis kohtuotsust vabatahtlikult või kohtutäituri kaudu. Lisaks sellele puudub kostja tegevuse ja hagejale tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. Juhul, kui kostja on ebaõigesti arvanud oma maksustatavast tulust tuludeklaratsioonis maha elatise ja hageja on selle tõttu pidanud tasuma tulumaksu, oli hagejal õigus vaidlustada sellekohane maksuameti otsus. Samuti ei ole kolleegiumi arvates alust rahuldada hageja nõuet kahju hüvitamiseks tulenevalt kostja poolt lepingu rikkumisest VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 järgi. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse nõude rahuldamiseks. Hageja ega kostja ei ole väitnud, et poolte vahel oleks olnud mingeidki kokkuleppeid makstud elatiselt tulumaksu maksmise osas. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega tuleb

§ 163lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud jätta vastustaja kanda.

Kuna hageja nõuded kuuluvad rahuldamisele osaliselt, siis leiab kolleegium, et maakohtu menetluskulud on õiglane jätta

§ 163lg 1 järgi poolte kanda.

Reet Allikvere Ülle Jänes Margo Klaar 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.