) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Võlgnik on oma 19.01.2011 avalduses kinnitanud, et on püsivalt maksejõuetu. Tulenevalt eelnevast on kohus seisukohal, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja TT OÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas
§-ga 31 lg 6 Toomas Saarma. Pankrotiseaduse (
) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnik on ka ise tunnistanud, et ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada.
Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on TT OÜ-l vara arvelduskontol oleva raha, summas 2,59 eurot, kolme kinnistu ja XXX osade, nimiväärtusega 255,65 eurot, näol. Vara täpse väärtuse kohta ei saa ajutine haldur käesoleval ajal seisukohta võtta. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 1 839 109,23 ulatuses. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise ning maksejõuetuse põhjuste ja aja kohta saab ajutine haldur hinnangu anda pärast võlgniku raamatupidamisdokumentidega tutvumist. Kohus leiab, et kuna TT OÜ olemasolevast varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja ettevõtte majandustegevus on lõppenud, siis on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuna võlgnikul on olemas vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, leiab kohus, et TT OÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste, juhatuse tegevuse ning maksejõuetuse tekkimise põhjuste ja aja kohta.
lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et kooskõlas
§-dega 90 ja 19 lg 1 on vannet kohustatud andma võlgniku juhatuse liige AS(isikukood XXX).
lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, 3 mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kohus leiab, et juhatuse liige AS on kohustatud hiljemalt 22.02.2011 haldurile üle andma kogu tema valduses olev TT OÜ vara ning raamatupidamisdokumendid.
lg 1 järgi juriidilisest isikust võlgniku korral võib pankrotiavalduse tagamiseks elukohast lahkumise keeldu kohaldada juhtorgani liikme, likvideerija, täisühingu osaniku, usaldusühingu täisosaniku, vähemalt 1/10 suurust osalust omava osaniku või aktsionäri, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes.
kohaselt kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 85– 89 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes.
lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust (§ 85); ei täida vande andmise kohustust (§ 86). Kooskõlas
§-dega 89 lg 1 p 1 ja 3, 90 ja 19 lg 1 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel AStrahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 11 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 847 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 280 eurot, kokku 1 127 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 77 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlausaldaja ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud.
lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu kogusummas 1 127 eurot välja mõista võlgnikult, TT OÜ-lt. Viivi Villemson 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.