← Eesti

2-10-47584/8

Obsah (7)§ 70§ 61§ 97§ 99§ 100§ 101§ 102

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks 30.12. 2010.a, kohtukantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2

§ 70lg 1 alusel mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest.

Sama sätte lg 2 järgi võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esitanud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid (töövõimetus, lapsel on piisav sissetulek, ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused).

§ 61

lg 5 annab võimaluse nimetatud elatise suurust vähendada, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 61

lg-s 4 märgitud suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohtus võib

§ 61

lg 6 järgi jätta elatise väljamõistmata või selle suurust vähendada alla sama paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kehtiva perekonnaseaduse (

) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).

§ 97

kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama: alaealine laps; laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.

§ 99

lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 99

lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis ). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

§ 100

lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 102

lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatusraha väljamõistmine ning selle suurus põhineb kostja õigeksvõtul. Elatusraha kuulub

§ 70lg 2 alusel väljamõistmisele tagasiulatuvalt.

Elatusraha tagasiulatuva osa täitmise lükkab kohus edasi ajale, mil kostja eeldatavalt kinnipidamisasutusest vabaneb. Samuti kohus arvestab, et kostjal oleks ajaliselt võimalik oma pensionisuhteid korrastada. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kostja. Riigilõivu tasumise kohustus RLS § 22 lg 1 p 2 alusel pooltel puudub. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik Epp Haabsaar

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.