Obsah (5)

§ 5§ 230§ 231§ 162§ 174

2-10-47008 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 18. jaanuar 2011 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviila

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Pooled ei esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses. Kohus kuulas pooled ära 09.12.2010. 6. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 7.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kohus tuvastas, et kostjale kuulub korteriomand aadressil XXX, Tallinn (tl 13). Korteriomanikud on elamu ja selle juurde kuuluva XXX asuva maatüki haldamiseks moodustanud korteriühistu. KORTERIÜHISTU on registrisse kantud 24.05.
2. Vastavalt korteriühistu põhikirja punktile 2.
3. 2 2-10-47008 on korteriühistu liikmeteks kõik XXX asuva elamu korteriomanikud ühistu registreerimise hetkest, ettenähtud korras ilma vastavat avaldust esitamata (tl 5).
4. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg-st 1 ka §-st 151 tulenevalt on korteriühistu liige kohustatud võtma osa majandamiskulude tasumisest, maksma temale vahendatud kommunaalteenuste eest ja maksma maamaksu. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Korteriomandiseadus (KOS) § 13 lg 1 järgi korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
5. Hageja põhikirja punkti 3.
6. lg 6 kohaselt ühistu liige on kohustatud regulaarselt, kord kuus, mitte hiljem juhatuse poolt määratud tähtajast ja määratud summas, tasuma sihtotstarbelisi makseid maja jooksvate hoolduskulude (prügivedu, maja ja krundi korrashoid, ühiskasutatav elekter, võimalike kütte-, soojusvarustuse-, kanalisatsiooni- ja elektrisüsteemide avariide likvideerimine) katteks. Põhikirja punkt 3.
7. lg 7 sätestab ühistu liikme kohustuse tasuda regulaarselt, kord kuus, mitte hiljem juhatuse poolt määratud tähtajast ja määratud summas maja üldkommunikatsioonide kaudu kasutatavate teenuste (veevarustus, kanalisatsioon, elektrivarustus ja tehnovarustus) eest. Teenustasu suuruse määramise aluseks on kütteks kuluva soojusenergia eest – korteri köetava pinna suurus; vee, sooja vee ja kanalisatsiooni eest – vastavalt korteris elavate inimeste arvule või vastavate näidikute näitude kohaselt. Põhikirja punkti 5.
8. kohaselt ühistu liikmed tasuvad kütte, külma ja sooja vee, kanalisatsiooni ja teiste kommunaalteenuste eest ühistu kaudu. Nende maksete kohta peab ühistu eraldi arvestust. Ühistu tasub neile teenuseid osutanud organisatsioonidele vastavalt nendega sõlmitud lepingutes ettenähtud tähtajale, teatades järgmisel kuul ühistu liikmetele nende makse suuruse vastavalt üldkoosoleku otsusega kehtestatud korrale. Põhikirja punktist 5.
9. tulenevalt ühistu peab raamatupidamislikku arvestust oma tegevuse kohta vastavalt kehtivale seadusandlusele. Raamatupidamise ja aruandluse õigsust kontrollib ühistu revisjonikomisjon ja teised seaduses ettenähtud kontrollorganid (p. 5.8.).
10. Hageja väidetel kostja on kostjale esitatud arveid tasunud osaliselt ja ebaregulaarselt. Hageja on oma väidete tõendamiseks hagiavaldusele lisanud teenuste osutajatega sõlmitud lepingud (soojusenergia ostu-müügilepingu nr 1308 (tl 26-33), elektrienergia ostu-müügilepingu /01.08.2000 (tl 34-35), olmejäätmete äraveo lepingu (tl 36-38), veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste lepingu nr 001251/01 (tl 40-44) ja liftide tehnohoolduse ja remondi lepingu nr 790 (tl 45-47)) ning kostjale tarbitud teenuste eest esitatud arved (tl 52-82). Hageja raamatupidamise tõendis (tl 48-51) on esitatud kostja võlgnevuse arvestus, milles on kuude lõikes 2006 jaanuarist kuni 2010 juulini ära näidatud võlgnevus iga perioodi algul, perioodi eest määratud tasu suurus, perioodi jooksul laekunud summad ja võlgnevuse suurus iga kuu lõpuks. Kohus leiab, et esitatud tõenditega on kostja võlgnevus tõendatud.
11. Kostja väited, et esitatud arved on alusetud ja, et hageja nõuab kostjalt arvete tasumist teenuste eest, mida kostja ei ole kasutanud on paljasõnalised ja tõendamata ning ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja ei esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et kostja oleks vaidlustanud arvete koostamist ja esitamist, seega on kostja esitatud arveid tunnistanud. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks saadud kütte, vee, sooja vee ja kanalisatsiooni, prügiveo eest (üldkommunikatsioonide kaudu kasutatavate teenuste veevarustus, kanalisatsioon, elektrivarustus ja tehnovarustus) tasunud. Kohus on veendunud, et kostjale saadeti arved samal viisil kui ülejäänud korteriomanikele paljukorterilises elamus. Arvete mittetasumine põhjusel, et ei saa sideasutusse 3 2-10-47008 minna tasuma ei ole põhjendatud. Kostjale on pakkunud abi kohalik sotsiaalhoolekanne arvete tasumisel, samuti nende saamisel, kuid kostja on keeldunud.
12. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt kuulub väljamõistmisele kommunaalteenuste võlgnevus summas 14 768 krooni. Menetluskulud
13. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Maire Lukk Kohtunik 4