lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on kohustatud hagejale tasuma hageja poolt osutatud teenuse eest. Kohus ei nõustu kostja väitega, et 09.01.2007 aktis “Kokkulepe arvesti kasutuselevõtu ja gaasitarne alustamise kohta” puudub kostja allkiri, kuivõrd kohtule esitatud võrguteenuse osutamise ja maagaasi müügileping kui ka kokkulepe arvesti kasutuselevõtu ja gaasitarne alustamise kohta on allkirjastatud kostja juhatuse liikme – SSi poolt. Kohus on seisukohal, et kui kostja soovis lepingu allkirjastamist vaidlustada, oleks pidanud kostja taotlema kohtult käekirjaekspertiisi määramist. Kuivõrd kostja ekspertiisi määramist ei taotlenud, tuleb asja lahendamisel lähtuda viidatud lepingust. Kohus leiab, et allkirja andmist saab käsitleda otsese tahteavaldusena. Allkirja tähendus lepingul ongi see, et allkirja andja kinnitab, et ta on nõus esitatud tingimustega, samuti on allkirja funktsioon identifitseerida tahteavalduse tegija. Seega on pooled lepingu sõlminud ja järelikult on tekkinud ka kohustus leping nõuetekohaselt täita. Kokkuleppest arvesti kasutuselevõtu ja gaasitarne alustamise kohta nähtub, et kostja, hageja ja võrguettevõtja leppisid kokku selles, et 09.01.2007 kell 10.00 alustati maagaasi tarnimist ja võeti kommertsmõõtmiseks kasutusele gaasiarvesti. Seega kostja väide, et talle ei ole reaalselt teenust pakutud ega gaasi tarbitud, on paljasõnaline ja ei ole tõendamist leidnud. VÕS § 8 lg 2 järgi leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 6299,20 krooni. 2 Menetluskulude jaotus
Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Lukiina Vismann Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.