KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Lauri Madise ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-633

) § 67 lg-le 1 õigus rakendada sunniraha, ning hoiatati, et korralduse tähtajaks täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha, esimesel korral summas 5 000 kr. 3-10-633 Kuna korraldust ei täidetud, kohustas PMTK 15.12.2009 korraldusega nr 12.2-3/8736-10 OÜd Sertalika tasuma sunniraha 5 000 kr ning hoiatas, et kui 26.11.2009 korraldust nr 12.2-3/87368 ei täideta 23.12.2009 kell 10.00, rakendatakse sunniraha 15 000 kr. OÜ Sertalika esitas PMTK 15.12.2009 korralduse peale vaide, mille MTA 10.02.2010 vaideotsusega rahuldamata jättis. OÜ Sertalika esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 15.12.2009 korralduse nr 12.23/8736-10 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt ei rajane sunnirahakorraldus tegelikele asjaoludele ega ole õiguspärane. Äriühingul ei olnud objektiivselt võimalik 26.11.2009 korraldust selles märgitud tähtajaks 03.12.2009 kell 10.00 täita, sest kaebaja seaduslik esindaja S. Samuta oli pikemat aega haige ning osaühingu volitatud esindaja A. Samuta sai vaidlusaluse haldusakti sideasutusest kätte 03.12.2009 kl 12.04, so pärast korralduse täitmise tähtaega. OÜ Sertalika seaduslik esindaja S. Samuta selgitas 03.12.2009 telefoni teel maksuhaldurile, et on pärast operatsiooni töövõimetuslehel ning tervenemisel helistab revidendile dokumentide ja teabe esitamiseks uue aja määramiseks. Revident väitis, et asjaga on kiire ja ta ei saa oodata, samuti ei olnud revident nõus sellega, et dokumendid esitab ja teavet annab äriühingu juhatuse liikme poolt volitatud esindaja. Erinevalt vaidlusaluses sunnirahakorralduses märgitust ei pakkunud maksuhaldur kaebajale korralduse täitmiseks uut aega ega nõustunud võtma dokumente vastu elektrooniliselt. Maksuhaldur ei seadnud S. Samuta haigust kahtluse alla ega nõudnud temalt töövõimetuslehe esitamist, kuid nõudis juhatuse liikme isiklikku kohaleilmumist revidendi juurde. Ükski seadus ei kohusta töövõimetuslehel viibivat isikut maksuhalduri juurde ilmuma. Asjakohatud on vastustaja väited, et kaebaja saanuks volitada kedagi teist ülesannet täitma, sest antud juhul nõudis maksuhaldur S. Samuta isiklikku kohaleilmumist. Maksuhalduri viidatud Riigikohtu määruses nr 3-3-1-10-04 toodud seisukohad ei ole käesolevale juhtumile kohaldatavad. Ei ole mõistlik eeldada, et isik kontrolliks postkasti iga päev. Saadetise kättetoimetamise päev maksukorralduse seaduse (

) § 54 lg 6 tähenduses ja saadetise sisu teatavakstegemise päev ei ole ühetähenduslikud. Täitmiseks kohustuslik saab olla vaid teatavaks tehtud haldusakt. Käesoleval juhul rikkus maksuhaldur kaebaja õigusi, jättes korralduse teatavakstegemise ja täitmise vahele ebamõistlikult lühikese aja. Maksuhalduril tulnuks enne sunniraha määramist tuvastada, mis põhjustel jäi korraldus kaebaja poolt täitmata, ning arvestada isiku süü puudumist korralduse täitmata jätmisel. Asjaolust, et tähitud kirjalt ei nähtu kaebaja täpset aadressi (puudub toa number), võib järeldada, et postiasutuse töötaja ei proovinudki kirja kaebajale üle anda, vaid jättis selle saabumise kohta teate postkasti. Äriühing tegutses sõltumata juhatuse liikme haigestumisest ja asedirektor käis iga tööpäev tööl, seega tekib kahtlus, kas teade tähtkirja saabumise kohta jäeti postkasti 01.12.2009, nagu postitöötaja ja maksuhaldur väidavad. Vaidlusaluse korralduse andmisel on eiratud haldusmenetluse seaduse § 3 lg-te 1 ja 2, § 4 lg 2, § 6, § 54 ning asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 3 lg 3 nõudeid. PMTK palus jätta kaebuse rahuldamata. 26.11.2009 korraldus teabe ja dokumentide esitamiseks oli adresseeritud kaebajale ning saadetud äriühingu juriidilisel aadressil. Eesti Posti saadetise kulgemise süsteemi kaudu on nähtav, et postiljon proovis 01.12.2009 tähtkirja kaebajale üle anda, kuid selle ebaõnnestumisel jättis samal päeval kaebaja postkasti teatise tähtkirja saabumise kohta.

§ 54lg 6 järgi tuleb lugeda korraldus kaebajale üle antuks 01.12.2009.

Riigikohus märkis määruses nr 3-3-1-10-04, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtu korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Kaebaja esitas juhatuse liikme S. Samuta töövõimetuslehed alles kohtumenetluses, eelnevalt teavitati maksuhaldurit S. Samuta töövõimetuslehel viibimisest suuliselt. Juhatuse liikme töövõime2

§ 48

lg-st 1 tuleneb juriidilise isiku õigus kasutada esindajat juhul, kui juhatuse liikmel ei ole võimalik maksuhalduri korraldusi isiklikult täita. Samuti oli kaebajal võimalik suhelda maksuhalduriga e-posti vahendusel. Kaebaja samastab ekslikult äriühingut seadusliku esindajaga ning omistab füüsilise isiku kohta käivad asjaolud juriidilisele isikule, kelle korraldamata tegevus ongi vaidlusaluse sunnirahakorralduse tegemise sisuliseks põhjuseks. Asjas puuduvad tõendid, mis kaebaja kohustuste täitmise korraldamata jätmist võiksid põhjendada. Vaidlus puudub selles, et kaebaja sai 26.11.2009 korralduse kätte 03.12.2009; seda korraldust ei ole vaidlustatud; seega on see kehtiv ja täitmiseks kohustuslik, kuid on siiani kaebaja poolt täitmata. Sunnivahendi rakendamise teokoosseis on sellega täidetud. 03.12.2009 telefonivestlusel kaebaja seadusliku esindajaga pikendas revident suuliselt 26.11.2009 korralduse täitmise tähtaega, mida kinnitab sunnirahakorralduse tegemine 26.11.2009 korralduses määratud kohustuse täitmise tähtajast tunduvalt hilisemal ajal. Väide ebamõistlikult lühikesest ajast korralduse täitmiseks on otsitud ja eksitav. Ajavahemik 26.11.2009 korralduse faktilisest kättesaamisest (03.12.2009) kuni vaidlusaluse sunnirahakorralduse tegemiseni (15.12.2009) oli 12 päeva, mis oli piisav korralduses nõutud teabe ja dokumentide esitamiseks. Tallinna Halduskohus jättis 22.09.2010 otsusega kaebuse rahuldamata.

§ 62

lg 1 alusel teabe ja dokumentide esitamiseks antud 26.11.2009 korraldust ei ole kaebaja vaidlustanud, samas ei ole ta seda ka täitnud ega korraldusega määratud teabe/dokumentide esitamise tähtaja pikendamist taotlenud.

§ 67

lg-s 2 toodud sunniraha tasumise kohustus laieneb ka kolmandale isikule maksumenetluses tähendust omava teabe ja dokumentide esitamata jätmise korral ning sunnivahendi rakendamine on suunatud haldusaktiga pandud kohustuse täitmisele. Seega formaalselt oli olemas alus (kohustuse tähtajal täitmata jätmine) sunnirahakorralduse andmiseks ja uue hoiatuse tegemiseks. Asja materjalidest nähtuvalt edastati 26.11.2009 korraldus kaebajale tähtkirjaga, mis postitati 27.11.2009 ja mis saabus kaebaja asukohajärgsesse postiasutusse 01.12.2009.

§ 54

lg 6 järgi loetakse juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Kaebusele lisatud postisaadetise saabumise teatest nr 458 nähtub, et see on väljastatud 01.12.2009, seega tuleb asuda seisukohale, et kaebajale tehti 26.11.2009 korraldus teatavaks (toimetati talle kätte) 01.12.2009. Seda sõltumata asjaolust, et faktiliselt võis äriühingu esindaja saada 26.11.2009 korralduse kätte postiasutusest 03.12.2009 kl 12.04, st pärast korralduse täitmise tähtaega, ja et kaebajal oli võimalus tähitud kirja kätte saada kuni 17.12.2009, nagu postkasti jäetud teate peal märgitud oli. Riigikohtu 03.03.2004 määruses nr 3-3-1-10-04 toodud seisukohad on asjakohased ka käesoleval juhul. See, et tähtkirja oleks hoitud postiasutuses kuni 17.12.2009 ja kaebajal oleks selle ajani olnud õigus kirja kätte saada, ei tähenda, et juriidiline isik ei peaks oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku kaudu. Selle kohustuse täitmata jätmisest tulenevad tagajärjed jäävad äriühingu kanda. Hoolsuse põhimõttest tulenevalt on igati mõistlik eeldada, et isik jälgib hoolega talle saabuvat posti, et sellele õigeaegselt ja adekvaatselt reageerida. Põhjendamatu on süüdistada maksuhaldurit selles, et 26.11.2009 korralduses esitatud nõude täitmiseks jäi väidetavalt ebamõistlikult lühike aeg. Vastustajal oli praktikas Tallinna piires posti kulgemise aega arvestades alus eeldada, et tähtkiri jõuab kaebajani järgmisel päeval pärast postitamist, kuid kõige hiljem esmaspäeval, 30.11.2009, mis oleks jätnud kaebajale piisava aja koos dokumentidega revidendi juurde ilmumiseks või ajapikenduse taotlemiseks. Kui kaebaja leidis, et talle antud tähtaeg oli liiga lühike ja 26.11.2009 korraldus seetõttu õigusvastane, siis tulnuks tal korraldust ettenähtud korras vaidlustada või taotleda tähtaja pikendamist. Kuna kaebaja neid võimalusi ei kasutanud, siis puudub tal õigus tugineda kõnealusele asjaolule sunnirahakorralduse vaidlustamisel. 3

§ 48

lg 1 järgi on menetlusosalisel õigus kasutada maksumenetluses esindajat, kes sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib esindatava nimel osaleda kõigis menetlustoimingutes, välja arvatud juhul, kui seadusest või toimingu olemusest tulenevalt on vajalik esindatava isiklik osavõtt. 26.11.2009 korraldusega kohustati kaebaja esindusõiguslikku isikut ilmuma 03.12.2009 kl 10.00 maksuhalduri juurde. Korraldusest ei tulene, et toimingut ei oleks võinud teha muu esindusõiguslik isik peale S. Samuta. Järelikult ei saa käsitada juhatuse liikme haigust niisuguse asjaoluna, mis välistanuks 26.11.2009 korralduse täitmise ja selle täitmata jätmisel sunniraha kohaldamise. Seda järeldust kinnitab asjaolu, et olles jätkuvalt (viimati alates 17.02.2010) töövõimetuslehel, oli S. Samutal võimalik esitada nii vaie kui selgitustaotlus, seda täpsustada ja volitada lepingulist esindajat kohtule kaebust esitama. Vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust maksuhalduri ja kaebaja vahel 03.12.2009 toimunud telefonivestluse sisu (selleks ajaks oli 26.11.2009 korraldusega määratud tähtaeg möödas) ning kuna kaebaja ei ole vaidlustanud muid toiminguid peale sunnirahakorralduse, siis ei vaja tõendamist ega hindamist 03.12.2009 toimunud vestluse üksikasjad. Samal põhjusel ei vaja kohtu hinnangut vaideotsus ega kaebaja selgitustaotlusele PMTK poolt antud vastus. Teabe/dokumentide esitamise tähtaeg oli 03.12.2009 ning sunnirahakorraldus on tehtud 15.12.2009. Seega on usutav vastustaja selgitus, et kaebajale anti 26.11.2009 korralduse täitmiseks ajapikendust ja see on olnud piisav. Kaebaja ei ole korralduses toodud kohustust siiani täitnud, seega oli kaebajale vaidlusaluse korraldusega sunniraha määramine ja hoiatus seda korduvalt rakendada ka sisuliselt õiguspärane. Sisulist tähtsust ei oma töövõimetuslehtedega seonduv. Samas jääb arusaamatuks, miks kaebaja juhatuse liikmele väljastatud töövõimetuslehed esitati alles kohtumenetluses. Kaebaja ei ole suutnud kohut veenda, et vastustaja on eiranud HMS § 3 lg-d 1 ja 2, § 4 lg-t 2, § 6 jm seadusesätteid, teinud olemasolevate tõendite baasil valed järeldused ja andnud õigusvastase ja kaebaja õigusi rikkuva haldusakti. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES OÜ Sertalika palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja uue otsusega kaebuse rahuldada. Menetluskulud palutakse jätta vastustaja kanda. Kuigi 26.11.2009 korralduses seda otseselt märgitud pole, ei tähenda see, et revident poleks OÜ Sertalika juhatuse liikme isiklikku kohaleilmumist nõudnud. Halduskohus ei arvestanud põhjendamatult kaebaja väitega, et revident keeldus dokumente vastu võtmast nii elektrooniliselt kui ka volitatud esindaja kaudu ning käskis juhatuse liikmel S. Samutal isiklikult kohale ilmuda, väites, et tal on vaja juhatuse liige üle kuulata. Kaebaja volitatud esindaja sai maksuhalduri 26.11.2009 korralduse kätte 03.12.2009 ning ebaõige on lugeda see korraldus kaebajale kättetoimetatuks 01.12.2009, mil postitöötaja väidetavalt teatise tähtkirja saabumise kohta postkasti jättis. Samuti pole õige kohtu väide, et maksuhaldur enne vaidlusaluse sunnirahakorralduse tegemist andis kaebajale uue tähtaja 26.11.2009 korralduse täitmiseks. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et juhatuse liige S. Samuta pidi korraldama äriühingu tegevust ka töövõimetuslehel viibimise ajal. Töövõimetusleht annab isikule õiguse töötegemisest tagasi tõmbuda. S. Samutal puudus mõistlik põhjus anda igaks juhuks kolmandatele isikutele etteulatuvalt volitusi juhuks, kui ta ise ei saa haiguse tõttu äriühingu töös osaleda. Enne 26.11.2009 korralduse kätte saamist polnud kaebajal võimalik ei korraldust vaidlustada ega sellega nõutud teabe/dokumentide esitamise tähtaja pikendamist nõuda. Puudus vajadus sunnira4

§ 60

(maksukohustuslaselt teabe nõudmine) ja § 61 (kolmandalt isikult teabe nõudmine) on erineva sisuga. Kui

§ 60

näeb ette võimaluse nõuda teavet kas maksukohustuslaselt või tema esindajalt, siis § 61 näeb ette võimaluse nõuda teavet vaid kolmandalt isikult. Seega polnud kaebajal võimalik kasutada 26.11.2009 korralduse täitmiseks esindajat. Tulenevalt

§ 61

lg-st 3 ja § 50 lg-st 3 on kaebajal õigus taotleda menetlustähtaja ennistamist 2 nädala jooksul pärast menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu äralangemist. Ajutine töövõimetus on mõjuvaks põhjuseks 26.11.2009 korralduse täitmata jätmisel ning S. Samuta ajutine töövõimetus ei olnud vaidlustatud korralduse andmiseks ajaks lõppenud. Kaebajal puudub võimalus tõendada negatiivset asjaolu. Seetõttu lasub vastustajal kohustus tõendada, et ta andis telefonivestluse käigus kaebajale täiendava tähtaja korraldusega nõutud kohustuse täitmiseks. PMTK palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Kaebaja väited 26.11.2009 korralduse täitmise võimatusest on paljasõnalised, tõendamata ja asjakohatud. 26.11.2009 korralduse andmise ajal puudus vastustajal teave S. Samuta haiguse kohta. Maksuhalduri elektroonilisest andmebaasist nähtuvalt tehti S. Samutale palga väljamakseid

1. a novembris-detsembris ja
2. a jaanuaris, so ajal, mil isik oli väidetavalt töövõimetuslehel. Samas ei oma juhatuse liikme töövõimetus õiguslikku tähendust 26.11.2009 korralduse täitmisel, sest äriühing peab ka juhatuse liikme äraolekul korraldama posti vastuvõtu ja selle töötlemise. S. Samuta on oma kohustusi äriühingu tegevuse korraldamisel täitnud valikuliselt, jättes täitmata 26.11.2009 korralduses esitatud nõude, kuid pidanud samas 26.11.2009 korralduse osas kirjavahetust ja esitanud kaebuse sunnirahakorralduse osas (ka esindaja kaudu) ja seda kõike väidetava haiguse ajal. Kaebajale jäeti postkasti teade tähtkirja saabumise kohta 01.12.2009 ja sellest kuupäevast saab lugeda tähtkirja kättetoimetatuks (

§ 54lg 6).

Kaebaja väited täitmiseks antud tähtaja ebapiisavuse kohta ei ole asjakohased, sest 26.11.2009 korraldus on selles osas vaidlustamata ja jõustunud. Sunnirahakorraldus koostati pärast kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumist. 26.11.2009 korralduse kättesaamisel ei esitanud kaebaja taotlust selle täitmise tähtaja pikendamiseks, mistõttu jäi maksuhalduri poolt ka vastav korraldus tegemata. Faktiliselt seda tähtaega siiski pikendati, mida näitab vaidlusaluse sunnirahakorralduse tegemise kuupäev.

ei välista haldusdokumentide ja teabe vahetamist elektroonilisel teel, kuid selleks peab maksukohustuslane eelnevalt omapoolse sooviavalduse esitama (

§ 54lg 3). Maksuhalduril 5

§ 11lg 2).

Kaebaja ei ole tõendanud omapoolset huvi dokumentide elektrooniliseks edastamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Apellatsioonkaebuse väited ei anna selle rahuldamiseks ja halduskohtu otsuse tühistamiseks alust. Kohus ei eksinud asjaolude tuvastamisel ega materiaalõiguse kohaldamisel ja tõendite hindamisel; kohus on oma seisukohti piisavalt põhjendanud ega ole jätnud ka kaebaja väiteid tähelepanuta. Kaebaja ei vaidlustanud asjaolu, et ta ei ole 26.11.2009 korraldust täitnud ega maksuhaldurile korralduses ettenähtud ajal ega hiljem nõutud teavet ega dokumente esitanud. Kaebaja on vaidlustanud tema suhtes 15.12.2009 tehtud sunnirahakorralduse põhjusel, et tal olid mõjuvad põhjused 26.11.2009 korraldusega pandud kohustuse mittetäitmiseks. Sellisteks mõjuvateks põhjusteks pidas kaebaja juhatuse liikme S. Samuta pikaajalist viibimist töövõimetuslehel, maksuhalduri keeldumist suhelda kaebajaga e-posti vahendusel ja volitatud esindaja kaudu, samuti 26.11.2009 korraldusega pandud kohustuse täitmise tähtaja ebapiisavust. Halduskohus lähtus kaebuse lahendamisel õigesti

§ 54

lg-st 6, mille kohaselt loetakse juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Halduskohus ei eksinud, leides, et 26.11.2009 korraldus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 01.12.2009, kui postiteenistuja jättis kaebaja postkasti teatise tähtkirja saabumise kohta, sest haldusakti sisaldava tähtsaadetise saabumise kohta isiku registrijärgsele aadressile teate jätmine on seaduse mõttes sarnane haldusakti kättetoimetamisega. Riigikohus on oma lahendites (nt 03.03.2004 määruses nr 3-3-1-10-04, 13.10.2009 määruses nr 3-3-1-65-09) korduvalt leidnud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest ning kui ta jätab selle nõuetekohaselt korraldamata, siis võtab ta endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Kui juriidilise isiku registriaadressil ühtegi inimest reaalselt saadetisi vastu võtmas ei ole, riskib juriidiline isik sellega, et registrijärgsesse asukohta jäetakse teade tähtsaadetise saabumise kohta, mille jätmisest arvates hakkavad kulgema ka saadetise sisuks oleva haldusakti vaidlustamistähtajad. Riigikohus on märkinud sedagi, et kui haldusakt on teatavaks tehtud korduvalt, siis hakkab kaebetähtaeg kulgema esimesest teatavakstegemisest. Seega olenemata asjaolust, et faktiliselt sai kaebaja 26.11.2009 korralduse postiasutusest kätte 03.12.2009, tuleb korraldus lugeda kättetoimetatuks esimesest teatavakstegemisest, so 01.12.2009. Seejuures oli kaebajal objektiivselt võimalik korraldust nimetatud ajal kätte saada, sest kaebaja enda antud seletustest nähtuvalt ei lakanud kaebaja igapäevatöö juhatuse liikme haiguslehel viibimise ajal ja asedirektor käis iga tööpäev tööl. Seda, et teade tähtkirja saabumise kohta jäeti kaebaja postkasti just 01.12.2009, mitte aga hiljem, nagu kaebaja kahtlustab, tõendab kaebaja enda poolt kaebusele lisatud postisaadetise saabumise teade nr 458 ning Eesti Posti veebilehelt saadetise vöötkoodiga leitav teave. Kaebaja ei ole vastupidist tõendanud, seepärast puudub ringkonnakohtul alus nimetatud teabe õigsuses kahelda. Halduskohus leidis, et 26.11.2009 korraldusega antud kohustuse täitmise tähtaega ei saa pidada ilmselgelt liiga lühikeseks ning ringkonnakohtul pole alust asuda teistsugusele seisukohale. Olukorras, kus kaebaja sai faktiliselt teabe/dokumentide esitamiseks antud korralduse kätte 03.12.2009 ja vajas korraldusega pandud kohustuse täitmiseks lisaaega, oli tal õigus ja võimalus taotleda

§ 61lg 3 ja § 50 alusel kohustuse täitmise tähtaja pikendamist.

Kaebaja ei ole seda taotlenud ega korraldust kuni 15.12.2009 sunnirahakorralduse koostamise ajani täitnud, seega oli talle maksuhalduri poolt sunniraha määramine

§ 67lg 2 alusel põhjendatud.

Selgitused juhatuse liikme haiguse kohta ei põhjenda ega õigusta kaebaja poolt teabe/dokumentide esitamiseks antud korralduse täitmata jätmist. 26.11.2009 korraldus tehti kaebaja kui äriühingu, mitte S. Samuta kui füüsilise isiku suhtes. Korraldusega ei kohustatud S. Samutat isiklikult, vaid kaebaja esindusõiguslikku isikut maksuhalduri juurde ilmuma, seega ei takistanud S. Samuta viibimine töövõimetuslehel korralduse täitmist. Esindusõigus võib tulla 6

§ 50

lg-le 3 on asjakohatu, sest nagu ringkonnakohus eelnevalt leidis, ei saa juhatuse liikme viibimist töövõimetuslehel pidada mõjuvaks põhjuseks äriühingu kohustuse täitmata jätmisel. Asjakohatud on ka kaebaja selgitused selle kohta, et maksuhaldur keeldus temalt dokumente elektrooniliselt vastu võtmast. Kuivõrd korraldusega kohustati kaebaja esindusõiguslikku isikut ilmuma kindlaksmääratud ajal maksuhalduri ruumidesse, siis ei olnud korralduse kohaseks täitmise viisiks dokumentide ja teabe edastamine elektrooniliselt. Tulenevalt uurimispõhimõttest, on kohase toiminguliigi valik maksuhalduri pädevuses (

§ 11lg 2).

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Viidatud sätte alusel jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Lauri Madise Viive Ligi Silvia Truman 7