Obsah (4)

§ 89§ 88§ 108§ 107

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10.32994 Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi A. G.i hagi OÜ Print 4U (pankrotis)

§ 89lg 2 p 2 alusel.

1. Välja mõista OÜ-lt Print 4U (pankrotis) A. G.i kasuks saamata jäänud töötasu alates 01.04.2010 kuni 15.06.2010 summas 733 (seitsesada kolmkümmend kolm) eurot 39 senti (11 475 krooni).
2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. 1 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I HAGIAVALDUS
3. Hageja palub kohtul tuvastada, et töölepingu lõpetamine tööandja poolt 01.04.2010 on tühine ja tööleping ei ole ülesütlemisega lõppenud ning välja mõista kostjalt saamata jäänud töötasu. Tööandja lõpetas hagejaga töölepingu 01.04.2010

§ 88lg 1 p 3, 5 ja 6 alusel.

Tööandja leidis, et A. G. rikkus oluliselt lojaalsuskohustust tööandja ees, põhjustades sellega tööandja usalduse kaotuse enda vastu ning kolmandate isikute usaldamatuse tööandja vastu. Töölepingu ülesütlemise teates leidis tööandja muuhulgas, et hageja nõusolekul anti konkurentidele Print 4U tootmiseks vajalikku teavet, materjali ja tehnilisi seadmeid, vähendades ühtlasi seega ettevõtte tulusid ja maksevõimet. Sellest tulenevalt tekkis ettevõttel raskusi saneerimiskava täitmisega. Hageja korraldamisel pöördusid töötajad kohtu poole eesmärgiga mõjutada kohut saneerimist lõpetama. Kogu saneerimismenetluse vältel ei esitanud G. ettevõtte juhatusele ühtegi ettepanekut majandusliku olukorra parandamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks.

1. Hageja väidab, et - Print 4U OÜ majandusliku olukorra halvenemine oli 2008-2009 töö tulemus, ettevõtte majandustegevus oli kahjumlik juba
2. aastal; - hageja ei ole OÜ Print 4U juhatusele kunagi esitanud tõele mitte vastavaid andmeid. Hageja informeeris 07.01.2010 juhatuse liiget T. R. toormaterjali puudumisest, mille tõttu ei ole ettevõttel võimalik operatiivselt täita saabunud tellimusi. Toormaterjali ost lõpetati
3. aastal. T. R. on ainus isik, kellel on juurdepääs pangaarvetele ning kellel on õigus teostada ülekandeid tellijatele. - hageja ei ole ise kellelegi andnud ega ka kellelegi üleandnud nõusolekut mingi OÜ Print 4U omandis oleva teabe, materjalide või seadmete üleandmiseks; - hageja on tööandjale koostanud erinevaid prognoose tulevaste võimalike müükide kohta. Prognooside arvnäitajad on esitatud T. R. ning tema enda kinnitusel kasutatud ka OÜ Print 4U äriplaani ja saneerimiskava koostamisel. - hageja ei ole tööandjale teadaolevalt võtnud ühtegi kohustust; - hageja ei ole allkirjastanud kohtule saadetud töötajate kollektiivkirja. Hagejale ei ole teada ka selle täpne sisu. Töösuhte lõpetamine oli iga töötaja oma vaba tahe. - hageja ei saa mõjutada OÜ Print 4U saneerimismenetlust. OÜ Print 4U võlausaldajate usaldamatus saneerimismenetluse suhtes on tulenenud eelkõige asjaolust, et võlausaldajatel puudus informatsioon saneerimismenetluses toimuva suhtes, samuti lepingute puudumine
4. aastaks nii materjalide tarnijate kui ostjatega ning samuti pidev käibevahendite defitsiit. - hageja ei saa anda oma tööandja juhatuse liikmele soovitust majandusliku olukorra parandamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks kui juhatuse liige teda kuulata ei taha; - hageja ülesandeks ei ole kunagi olnud ettevõtte juhtimine. Print 4U OÜ juhatuse liige kui hageja A. G.i otsene juht ei ole kunagi andnud korraldusi otsida tootmisvõimalusi uutele turgudele. 2 Hageja leiab, et ülesütlemisteates tooduga püüab juhatuse liige T. R. vabaneda äriseadustikus sätestatud juhatuse liikme vastutusest.
5. Hageja leiab hagiavalduses, et tööandja ei ole töölepingu ülesütlemisteates põhjendanud, et hageja oleks rikkunud lojaalsuskohustust, samuti ei ole tööandja põhjendanud, milline on see tegu, millega hageja põhjustas tööandja usaldamatuse enda suhtes. Hageja on seisukohal, et kui tööandja leiab, et hageja on töölepingut rikkunud ning see rikkumine on sedavõrd oluline, et tööleping tuleb lõpetada, lasub tööandjal ka tõendamiskohustus, milliseid töölepingust tulenevaid kohustusi hageja rikkus (

§ 88

lg 1 p 3) Tööandja ei ole tõendanud mõjuvat põhjust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ning puudub ka

§ 88lg 3 tulenev eelnev hoiatus.

Hageja leiab, et lihtsalt seadusesätte (

§ 88

lg 3) nimetamine ei põhista töötaja rikkumise erilist raskust ega anna alust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks

§ 88lg 1 p 3 alusel.

Hageja on seisukohal, et

§ 88lg 1 p 3 järgi töölepingu erakorraline ülesütlemine tühine.

Töölepingu ülesütlemine on tühine ka

§ 88lg 1 p 5 alusel.

Tööandja ei ole tõendanud, milline on töötajast tulenev mõjuv põhjus, mille tõttu ei saa eeldada töösuhte jätkamist. Töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine ka

§ 88

lg 1 p 6 alusel, kuna tööandja ei ole tõendanud, et usaldamatuse aluseks oleks hageja käitumine või tegevus. Ülesütlemise teatest ei nähtu, millal üks või teine tegevus on tööandjale teatavaks saanud, seega on hagejal alust oletada, et tööandja ei ole ülesütlemise avaldust esitanud mõistliku aja jooksul nagu seda nõuab VÕS § 196 lg 3. 4. Hageja nõuab töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist ning

§ 108

alusel tööandjalt välja mõista saamata jäänud töötasu ajavahemiku 01.04.2010 - kohtuotsuse tegemiseni. II KOSTJA VASTUS 5. Kostja A. G.i hagi ei tunnista. Kostja leidis kirjalikus vastuses, et hageja vastuväited tööandja ülesütlemisteates märgitule on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja on seisukohal, et tööandja on lepingu ülesütlemise teates põhjendanud oma otsust ning toonud välja need teod või tegevused, mis tööandja arvates põhjustasid usalduse kaotuse ning millega hageja rikkus oma lojaalsuskohustust. Kostja on seisukohal, et ükski tööleping ei sisalda täpselt, milliseid tegevusi leping hõlmab, kuid tulenevalt TsÜS § 138 lg 1 tuleb isikutel õiguste teostamisele ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Ülesütlemisteates on hageja juhtinud asjaoludele, millega hageja on rikkunud oma lojaalsuskohustust tööandja ees. Kostja vaidleb vastu hageja väitele nagu ei ole kostja enne töösuhte lõpetamist teinud hoiatust. Kostja viitab, et seadusandja on

§ 88

lg 3 tõlgendamisel pidanud silmas, et hoiatus võib olla nii suuline kui kirjalik. Hageja ise ei ole omapoolselt tõendanud, milliste asjaolude alusel oleks tulnud mõlemapoolset töösuhet jätkata. Samuti andis tööandja hagejale võimaluse oma käitumise parandamiseks. Kostja on seisukohal, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. KOHTUISTUNG 6. Kohtuistungil 24.01.2011 jäi hageja oma haginõuete juurde. 7. Kostja esindaja võttis õigeks, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine. Kostja leiab, et tööleping tuleks lõpetada

§ 89lg 2 p 2 järgi ettevõtte pankroti väljakuulutamisega.

Kostja märkis kohtuistungil, et hageja variandi kohaselt tekiks tal töötasu nõudeõigus kuni kohtuotsuse tegemiseni, mis oleks masskulu ja tuleks välja maksta enne teisi võlausaldajate nõudeid. Masskulutusi oleks põhimõtteliselt võimalik maksta, kuid kuna tegemist on pankrotistunud ettevõttega ning on otsustatud äritegevus 3 lõpetada (tegevust käesoleva ajani tõesti ei ole toimunud), siis ei pea kostja õigeks töölepingu lõpetamist kohtuotsuse tegemise kuupäevaga. Kostja leidis, et tööleping tuleb lõpetada

§ 89lg 2 p 2 alusel seoses OÜ Print 4U pankroti väljakuulutamisega.

Kostja on nõus, et hagejale mõistetakse välja ka saamata jäänud töötasu, kompensatsioon töölepingu lõpetamise eest ja puhkusetasu. III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kuulanud ära menetlusosaliste selgitused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
2. Kohus tuvastas, et kostja lõpetas 01.04.2010 erakorraliselt töölepingu hagejaga töölepingu seaduse (

) § 88 lg 1 p 3, 5 ja 6 järgi (tl 11-12). Hageja keskmine kuutöötasu ajavahemikus jaanuar 2009 kuni märts 2010 (kaasa arvatud) oli 4500 krooni (tl 13,14). OÜ Print 4U pankrot kuulutati välja Viru Maakohtu 15.06.2010 määrusega (tl 39-40). 10. A. G. palub - tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ning -

§ 108

alusel välja mõista saamata jäänud töötasu alates 01.04.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni (tl 9-10). 10.1 Kostja Print 4U (pankrotis) seaduslik esindaja pankrotihaldur T. K. võttis õigeks, et A. G.i töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine (tl 38). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tõendatuks ning rahuldab A. G.i vastava nõude. 10.2 Hageja palub välja mõista saamata jäänud töötasu

§ 108alusel perioodi eest 01.04.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni.

10.2.1

§ 107

lg 1 järgi kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavause tõttu tühine, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Kohus lõpetab sel juhul tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (

§ 107lg 2).

Kui varem kehtinud töölepinguseaduse järgi oli töötajale antud otsustusõigus, kas ta soovib tööle ennistamist või ennistamisest loobumist ning sellega kaasnevat hüvitist, siis kehtiva

järgi on nii tööandjal kui töötajal õigus taotleda kohtult või töövaidluskomisjonis ülesöeldud töösuhte lõpetamist (

§ 107lg 2).

10.2.2 Hageja A. G. leiab, et saamata jäänud töötasu tuleb välja mõista alates 01.04.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kostja taotleb lõpetada tööleping alates 15.06.2010 so alates OÜ Print 4U pankroti väljakuulutamisest. 4

§ 89

lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks majanduslikel põhjustel so töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Sama §-i 2. lõike p 2 järgi on koondamine ka töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja pankroti väljakuulutamisel. 10.2.3 Kohus on seisukohal, et tööandja taotlus töölepingu lõpetamiseks alates 15.06.2010 so pankroti väljakuulutamisest on põhjendatud. PankrS § 35 lg 1 p 4 kohaselt kaotab juriidilisest isikust võlgnik pankroti väljakuulutamisega õiguse teha mistahes tehinguid. Seega kaotab juriidilisest isikust võlgnik pankroti väljakuulutamisega muuhulgas õiguse lõpetada töölepingud. Pärast tööandja pankroti väljakuulutamist on pankrotihalduril õigus töölepingud lõpetada. Kui otsustatakse juriidiline isik lõpetada, asub haldur vara realiseerima ning ühtlasi ka töölepinguid lõpetama. OÜ Print 4U võlausaldajad otsustasid juriidilise isiku lõpetada. Kuna kostja majandustegevust ei toimu ning on otsustatud äritegevus lõpetada, kuulunuks ka A. G.i tööleping lõpetamisele pankroti väljakuulutamise ajast

§ 89lg 2 p 2 alusel.

10.2.4.

§ kohaselt töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel, kui töösuhe jätkub, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata töötasu. Hüvitisest võib maha arvata osa, mille töötaja on oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandanud. Kuna hagejaga tööleping erakorraline ülesütlemine 01.04.2010 on tühine, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele saamata jäänud töötasu ajavahemiku 01.04.2010 kuni 15.06.2010 eest summas 11 475 krooni (4 500 + 4 500+ 2 475/4500 : juuni tööpäevade arvuga 20= 255 x tööpäevade arvuga 11/) . Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 ja 2 kohaselt tuleb oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus leiab, et saamata jäänud töötasu väljamõistmise korral alates 16.06.2010 kuni kohtuotsusse tegemiseni, s.o. pärast OÜ Print 4U pankroti väljakuulutamist, rikastuks hageja alusetult OÜ Print 4U võlausaldajate arvel, kuna ta saaks töötasu ka aja eest, mil ettevõte ei töötanud ning majandustegevust ei toimunud ning töösuhe oleks pankroti väljakuulutamise tõttu lõppenud. Hageja töötasu nõue kostja pankrotimenetluses on massikohustus PankrS § 148 lg 1 p 2 mõttes. Massikohustused täidetakse pankrotivarast enne jaotise alusel väljamaksete tegemist (PankrS § 146). 11. Eeltoodud põhjendustel tunnistab kohus A. G.i töölepingu erakorralise ülesütlemise 01.04.2010 tühiseks ja lõpetab töölepingu alates 15.06.2010

§ 89

lg 2 p 2 alusel (tööandja pankroti väljakuulutamisega) ning mõistab kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu summas 11 475 krooni. Eesti liitumisega euroalaga alates 01.01.2011, arvestab kohus kostjalt väljamõistmisele kuuluva 11 475 krooni eurodesse Eesti Panga ametliku kursi ehk EL rahandusministrite kinnitatud ümberarvestuskursiga, mille järgi 1 EUR=15,6466 krooni. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 733,39 eurot. Ülejäänud osas kuulub hagi rahuldamata jätmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamise 5 eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest töötasu nõudmise hagis.
2. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4).
3. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Helgi Vinni Kohtunik 6