21.01.2011 kohtuistungil võlgniku esindaja nõus ajutise halduri järeldustega ja tasu taotlusega. Kohtumääruse põhjendused Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul on vara järgnevalt: vara väärtuseks hinnanguliselt 14 113,83 eurot. Aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad võlgniku poolt esitatud ja ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 42 355,44 eurot. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et antud menetluses on maksejõuetuse põhjuseks, võlgniku majandustegevuse raskused ning pankrotiavalduse esitamine on tingitud eelkõige üleüldisest halvenenud majandussituatsioonist. Majanduskuriteo või raske juhtimisvea tunnuseid ajutine haldur pole tuvastanud. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlausaldajate ning ka võlgniku huvide kaitseks on ainuvõimalik lahendus kuulutada välja võlgniku pankrot. Kohus leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtul ei ole alust kahelda ajutise pankrotihalduri aruande usaldusväärsuses. Vastavalt
lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Ajutine haldur on seisukohal, et ei ole võimalik osaühingu tegevust jätkata ega juriidilist isikut tervendada. Maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb lugeda võlgnik maksejõuetuks. Kohus leiab, et võlgniku vara ja võlgade hindamisel tuleb lähtuda ajutise pankrotihalduri, kui sõltumatu ja erialaseid teadmisi ning kogemusi omava isiku esitatud arvestusest ja antud hinnangust. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku varade väärtus hinnanguliselt 14 113,83 eurot, võlgniku kohustused on 42 355,44 eurot. Vara vähesuse tõttu ei ole võlgniku võlgade tasumine võimalik. Eeltoodu põhjal nõustub kohus, et välja on kujunenud võlgniku püsiv maksejõuetus
Lähtuvalt
Eelnimetatust järgides on ajutine haldur taotlenud pankroti väljakuulutamist.
lg 2 teine lause sätestab, et raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus on seisukohal, et kohustuste rikkumise ja raske juhtimisvea mõiste sisustamise korral, kohus lähtub eelnimetatud seaduse sättest ja mõttest, kuid raske juhtimisvea korral tuleb tuvastada: millist kohustust on rikutud, milline on süü vorm ning võimalik seos maksejõuetuse tekkimisega. Riigikohus lahendis nr 3-2-1-137-04 kolleegium on seisukohal, et ÄS § 171 lõikes 2 ja § 180 lõikes 5 sätestatud kohustuse tahtliku või raske hooletuse tõttu rikkumist tuleb käsitada raske juhtimisveana. Sellise järelduse tegemisel arvestab 3
lg 1 kohaselt peab kohus juhul, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatama sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et oleks tegemist raske juhtimisvea või kuriteo tunnustega teoga.
kohaselt pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks ja kohtukulud.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel on ajutine pankrotihaldur esitanud taotluse, mille kohaselt ajutise halduri tasu suuruseks on tasu 1 917.40 (20 tundi* tariif 95.87 eurot) eurot. Tasu suuruse määramisel on aluseks täitmisele kuluv aeg
Ajutine pankrotihaldur palus määrata ajutise halduri tasuks 1 917.40 eurot ja kulutuste hüvitamiseks 118.88 eurot. Võlgnik ei vaielnud sellele vastu. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ning ajutise halduri tasuks tuleb määrata 1917.40 eurot ja kulutuste katteks 118.88 eurot pankrotivara arvelt.
lg 3 kohaselt haldur ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pankrotihalduriks saab määrata ajutise pankrotihalduri Veli Kraavi. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Menetlusosalised ei ole esitanud kohtule menetluskulude määramise taotlust. Kohus oma otsustustes juhindub
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.