) § 24 lg 1, mille kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Kohtul on vaja tuvastada, kas korteriühistu Kerese 36 üldkoosoleku 06.12.2009.a. otsus, millega võeti vastu ja kinnitati otsus külma vee eest lisatasu määramiseks korteris elevate isikute arvu järgi on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Hagejad leiavad, et korteriühistu üldkoosoleku otsus on vastuolus seadusega, sest korteriühistu juhatus ei lubanud hagejatel realiseerida nende õigust üldkoosolek kokku kutsuda, sest ilma registreerimiseta ei loeta üldkoosolekut kokku kutsutuks. Samuti on hagejate arvates rikutud üldkoosoleku läbiviimise korda.
lg 4 järgi kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut §- 20 lõikes 3 nimetatud asjoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
-1 lg 1 kohaselt määrab üldkoosoleku päevakorra juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku mittetulundusühingu liikmed, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra. Pooled ei vaidle, et korteriomanikud tegid
§-s 20 üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Hagejad on veendunud, et realiseerides oma õigust kutsuda kokku 4 2-10-3529 üldkoosolek on neil õigus ka registreerida koosolekule tulijad ja avada koosolek. Ei korteriühistuseadus, ega mittetulundusühingute seadus ei reguleeri üldkoosolekust osavõtjate registreerimise korda. Kohus leiab, et seaduse mõtte kohaselt ei ole oluline kes isikuliselt registreerib osavõtjad, vaid oluline on registreerimine iseenesest s.t. oluline on, et kõik üldkoosolekust osavõtjad oleksid registreeritud ja selle kontrollimiseks ongi ettenähtud registreerimisleht, kus korteriühistu liige annab allkirja kinnitamaks oma osavõttu üldkoosolekust. Seega isik, kes esitab registreerimislehe korteriühistu liikmele allkirja andmiseks, ei ole selliseks asendamatuks inimeseks, keda ei võiks vahetada ja seetõttu ei saaks üldkoosolek toimuda. Hageja arvates on oluliseks üldkoosoleku korra rikkumiseks ka asjaolu, et hagejatel kui initsiatiivgrupi liikmetel, kes kutsusid kokku üldkoosoleku, ei olnud võimalik avada üldkoosolekut. Kohus leiab, et koosoleku avamisel avasõnade ütlemata jätmine koosoleku kokkukutsuja poolt ei takista iseenesest koosoleku läbiviimist ja ei saa olla selliseks rikkumiseks, mistõttu peaks üldkoosoleku toimumise lugema seadusevastaseks. Seadusandja ei ole pidanud vajalikuks reguleerida koosoleku avamist. Kohus arvab, et kui korteriühistu juhatus on jätnud täitmata oma kohustuse kokku kutsuda üldkoosolek ja see õigus on antud korteriühistu liikmetele õigusega määrata ka üldkoosoleku päevakord, mis muidu oleks juhatuse pädevuses, siis ei välista see juhatuse ja juhatuse liikmete õigust osaleda korteriühistu üldkoosolekul aktiivselt s.h. korraldada registreerimist ja avada koosolek. Hageja väidab, et koosolekust osavõtjate registreerimine toimus tõsiste seaduserikkumistega. KÜS § 11 lg 1 sätestab, et korteriühistu liikmete üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Seega hagejate väide, et Narva linn on ühe hääle asemel saanud 10 häält ebaseaduslikult ei vasta õiguslikule olukorrale. Vaidlust ei ole, et Narva linnal olid hääled vastavalt temale kuuluvate korteriomandite arvule. Hagejate viide
§-le e 21 lg 5, mille järgi üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada mittetulundusühingu liige ning seetõttu oleks Narva linnal kui mittetulundusühingu liikmel olema vaid üks hääl ei ole käesolevas vaidluses kohaldatav, kuivõrd korteriühistu liikmete üldkoosolekul osalemiseks häälte määramine on reguleeritud korteriühistuseaduses, siis on hagejate viide mittetulundusühinguseadusele kui üldseadusele ebaõige. Seega ka hageja etteheited, et üldkoosolekul ei valitud initsiatiivgrupi esindajat häältelugemiskomisjoni seoses ebaõigesti loetud häältega, ei ole põhjendatud. Samuti ei ole hageja põhistanud, miks oleks kostja pidanud üldkoosolekul tõstatama küsimuse valida protokollijaks üks initsiatiivgrupi liige. Kohus tuvastas, et kõik üldkoosolekul tõstatatud küsimused (s.h. juhataja, protokollija ja häältelugemiskomisjoni valimine) ja otsused on vastu võetud häälteenamusega. Kui üldkoosolek on juba otsustanud valida protokolliga, siis ei ole kohtu arvates mõistlik panna hääletusele võimalik teine protokollija kandidaat. Hageja leiab, et päevakorra küsimust 11.05.2009.a. üldkoosoleku otsuste tühistamisest üldkoosolekul 06.12.2009.a. ei tõstatatud (t.l. 19-23, tõlge t.l. 49-51, 53). Kohus leiab, et päevakorra punkti umber sõnastamine selliselt, et kes on selle poolt, et 11.05.2009.a. otsuseid mitte tühistada, on selgelt korteriühistu liikmetele ja hääletajatele arusaadav, et hääletati sama üldkoosoleku päevakorra punkti. Samas ei ole hageja eeltoodud väitel käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust, sest hageja vaidlustab 06.12.2009.a. üldkoosoleku otsust külma vee kao eest juurdemaksu määramise kehtetuks tunnistamiseks. Üldkoosoleku protokollist on näha, et hääletati päevakorras ette nähtud punkti tühistada külma vee kao eest juurdemaksu määramine, mis ei leidnud toetust ja kinnitati häälteenamusega varem võetud otsus külma vee kao jagamisest elanike suhtes (t.l. 87 pöördel). Kuigi hagiavalduse kohaselt ei ole hagejatele olnud kättesaadav 06.12.2009.a. üldkoosoleku 5 2-10-3529 protokoll (t.l. 24, tõlge t.l. 57), siis ei ole vaidlust, et käesoleva tsiviilasja lahendamise raames on kostja protokolli esitanud ja see on edastatud ka hagejatele (t.l. 87) . Seega kohus ei tuvastanud, et korteriühistu üldkoosoleku 06.12.2009..a otsuse külma vee kao eest juurdemaksu määramise vastuvõtmisel oleks rikutud seaduse sätteid.
-1 lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kohus ei tuvastanud ka, et korteriühistu üldkoosoleku 06.12.2009.a. otsuse vastuvõtmisel oleks rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda, mistõttu võiks üldkoosoleku otsus olla tühine. Kostja on täiendavas vastuses hagile teatanud, et 07.06.2010.a. korteriühistu Kerese 36 üldkoosolekul kinnitati 06.12.2009.a. üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid, mil üldkoosolek võttis vastu otsuse jagada veekaod korteris elavate isikute järgi ja seetõttu ei ole hagejatel õigus vaidlustada käesolevas tsiviilasjas 06.12.2009.a. üldkoosoleku otsust.
lg 2 alusel ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole § 24 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud lõikes 1 nimetatud hagi. Kohus sellise kostja järeldusega ei nõustu. Kohus tuvastas, et 07.06.2010.a. üldkoosolekul päevakorras on punkt 6 veekadude jagamine ja otsustati jagada veekaod korteris elavate isikute arvu järgi (t.l. 182). Seega ei ole 07.06.2010.a. üldkoosoleku päevakorras punkti, millisest võiks üheselt aru saada, et üldkoosolek vaatab läbi 06.12.2009.a. üldkoosoleku otsuseid, mida oleks vaja kinnitada. Seetõttu ei saa pidada 07.06.2010.a. üldkoosoleku otsust 06.12.2009.a. otsuse kinnitamisena, vaid 07.06.2010.a. üldkoosoleku otsus on eraldi iseseisev otsus, mis on kehtiv korteriühistu liikmetele alates sellise otsuse vastuvõtmisest. Kohus ei hinda tõenditena 2009.a. majandustegevuse plaane (t.l.27-28, tõlge t.l. 46-47), sest hageja ei vaidlusta korteriühistu otsuseid 2009.a. majandusplaani kinnitamise kohta, seega ei ole neil tõenditel asja lahendamisel tähtsust. Kohus ei hinda ka V. C avaldust 11.05.2009.a. üldkoosoleku protokolli väljanõudmiseks ja T. Starichkova vastust (t.l. 5-6, tõlge t.l. 64-65), samuti A. G 28.08.2009.a. pöördumist korteriühistu esimehe poole palvega saada 11.05.2009.a. korteriühistu üldkoosoleku protokoll (t.l. 14, tõlge t.l. 59), sest käesoleva vaidluse esemeks ei ole 11.05.2009.a. üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamine ja selles osas on menetlus lõpetatud. Samuti ei oma tähtsust ja vaidlust ei ole, et V C esitas hagi Viru Maakohtusse 11.05.2009.a. korteriühistu Kerese 36 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks ja hiljem loobus esitatud hagist (t.l. 12, tõlge t.l. 60, t.l. 15). Kohus ei hinda ka juhatuse 06.07.2009.a. kuulutust kui tõendit korteriomanike petmise kohta, sest sellest tõendist ei nähtu kuidas oleks juhatus korteriomanikke petnud ja mis seos sellel on 06.12.2009.a. korteriühistu üldkoosoleku kehtetuks tunnistamise nõudega (t.l. 10, tõlge t.l. 62). Samuti ei hinda kohus ajaleheartiklit 05. augustist 2009.a. (t.l. 11, tõlge t.l. 45), 21.12.2009.a. kirja linnapeale (t.l. 25, tõlge t.l. 48) ja juhatuse pöördumist 21.11.2009.a. majaelanike poolte (t.l. 17, tõlge t.l. 55-56), millel pole samuti tähtsust asja lahendamisel. Hinnangute andmine ja pooltevaheliste suhete kirjeldamine ei oma korteriühistu üldkoosoleku otsuse vaidlustamisel tähtsust. Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 6 2-10-3529 TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või –kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või –kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hagejate kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.