` alusel ei ole antud kindad vanglas keelatud.
lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju. Kaebaja viitab riigikohtu lahendile haldusajas nr 3-3-1-102-08, millega riigikohus on leidnud, et täiendavate ainete ja esemete keelamine VangS § 15 lg 4 kirjeldatud viisil eeldab täpsustava üldakti kehtestamist või üldakti väljaandmist. Arvestades, et käesolevas asjas puudub nii üldakt kui üksikakt, ei ole vaidlusaluste kinnaste puhul tegemist keelatud esemetega. Selline põhjendamatu kinnaste võetus riivab ka kaebaja inimväärikust (PS § 10, VangS § 4¹ lg 1). Kuna kaebajal on õigus kindaid koheselt kambrisse võtta (
lg 1), siis on vangla kohustus antud toiming sooritada (lubada kindad kambrisse ja kanda need ühtsesse nimekirja kambris olevate asjade hulka), Riigivastustuse seaduse § 6 lg 1 tulenevalt. Kohtuistungil muutis R.K kaebuse nõuet paludes tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 04.09.2009.a toiming kinnaste võetuse kohta ning kohustada Viru Vanglat lubama kaebajale kasutada spordikindaid väljaspool kambrit. Vastustaja Viru Vangla oma 24.03.2010.a Tartu Halduskohtule esitatud vastuses leidis, et kaebaja R K kaebus tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud jätta kaebaja enda kanda. 07.09.2009.a esitas kaebaja R.K Viru Vanglale vaide, milles taotles ettekirjutuse tegemist vangla laole, millega kohustada 04.09.2009.a ära võetud spordikinnaste andmist kambrisse. Vaidemenetluse käigus andis Kaebaja R.K nõusoleku spordikinnaste vaatlemiseks. Spordikinnaste vaatlusel tuvastati, et vaidlusaluste spordikinnaste näol ei ole tegemist tavaliste kinnastega, mida kasutatakse jalutuskäikudel käte külma eest kaitsmiseks. Vastustaja on seisukohal, et tegemist on spordikinnastega, mida kasutatakse treenimiseks. Spordikinnaste kambrisse lubamine ei ole otstarbekas, sest nende kasutamine kambris ei ole põhjendatud ega vajalik. Seega vangla vaidleb vastu kaebaja nõudele lubada kambrisse spordikindad, kuna on seisukohal, et spordikindaid ei ole otstarbekas kinnipeetavale kambrisse lubada ning nende kasutamine kambris ei ole põhjendatud ega vajalik. Vastavalt
¹ p 9 on kinnipeetavale vanglas keelatud spordivahendid, mistõttu kaebajal ei ole kambris spordivahendeid ning ei ole vajalik spordikindaid kambris kasutada. Eeltoodust tulenevalt ei saa vastustaja lubada vanglas tekkida olukorral, kus kinnipeetavale lubatakse kambrisse esemed, millised ei ole küll vanglas keelatud, kuid ei ole nende otstarbest tulenevalt vajalik kambris kasutada. Kambrisse mittevajalike esemete lubamine toob kaasa ohu vangla üldisele julgeolekule, sest raskendatud oleks igapäevaselt loenduse käigus tehtav kambrite visuaalne kontroll aga ka läbiotsimiste teostamine. Vastustaja peab võimalikuks lubada kaebajal kasutada tema isiklike spordikindaid järelevalve all, seda ajal, mil kaebaja kasutab trenažööri või lõuatõmbamiskangi. Kuna kaebaja R. Kalda on paigutatud kinnipidamiskohta, on tema vabadus allutatud õigusaktides sätestatud piirangutele, mis on vajalikud vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks. Vastustaja peab vajalikuks juhtida tähelepanu ka asjaolule, et kaebaja spordikindad asuvad E8 osakonna valvuriruumis, et soovi korral saaks kaebaja neid päevaruumis sportimisel kasutada. Seniajani ei ole kaebaja avaldanud soovi spordikinnaste kasutamiseks, mistõttu on vastustajal tekkinud arusaam, et kaebaja ei soovigi sportimisel kasutada spordikindaid. Samuti on kaebajal kambris juba 1 paar kindaid, mistõttu ei saa ta nõuda omale veel ühte paari kinnaste kambrisse andmist. Vastustaja selgitab, et inimväärikuse mõistel on oma kindel juriidiline sisu ning inimväärikuse alandamisega on tegemist äärmiselt tõsiste rikkumiste korral. Inimväärikuse olulisust rõhutab ka vangistusseaduse § 4¹. Samas ei ole nimetatud sätte eesmärk mitte ainult inimväärikuse olulisuse 2 rõhutamine, vaid ka tähelepanu juhtimine, et iga ebameeldivustunne, mida isik kogeb, ei ole veel inimväärikuse rikkumine. 07.04.2010.a Tartu Halduskohtus toimunud kohtuistungil märkis vastustaja Viru Vangla, et valvuri ruumis olid need kindad juba 24.03.2010.a. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata ja arvestada vastuses öeldut. KOHTU PÕHJENDUSED Vastavalt vangistusseaduse (VangS) §-ile 15 lg 2 on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis: 1) ohustavad inimese julgeolekut; 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks või 3) võivad ohustada vangla julgeolekut. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu, enda juures ja laos olevate asjade kogukaalu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra kehtestab justiitsminister määrusega; lg 4 alusel võib vangla keelata täiendavaid aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Vangla sisekorraeeskiri § 64¹ on ära toodud vanglas keelatud esemete ja ainete loetelu, milles ei kajastu aga kindaid. Juba eelnevalt viidatud VangS § 15 lg 4 alusel võib vangla keelata täiendavaid aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Seega antud juhul tuleb asja lahendamisel tuvastada, kas kaebaja kindad (nende kasutamise mittelubamine jõusaalis) kuuluvad keelatud asjade loetellu; kas nad ohustavad inimese julgeolekut; sobivad eriti vara kahjustamiseks; võivad ohustada vangla julgeolekut - kas on õigustatud nende käsitlemine vanglas keelatud esemetena. Viru Vangla selgituse kohaselt käsitleti kindaid spordivahenditena ning kambrisse mittevajalike esemete lubamine toob kaasa ohu vangla üldisele julgeolekule, sest raskendatud oleks igapäevaselt loenduse käigus tehtav kambrite visuaalne kontroll aga ka läbiotsimiste teostamine. Vastustaja peab vajalikuks juhtida tähelepanu ka asjaolule, et kaebaja spordikindad asuvad E8 osakonna valvuriruumis alates 24.03.2010.a, et soovi korral saaks kaebaja neid päevaruumis sportimisel kasutada. R Ka palub kohtul tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 04.09.2009.a toiming kinnaste võetuse kohta ning kohustada Viru Vanglat lubama kaebajale kasutada spordikindaid väljaspool kambrit. Kohus leiab, et vangla ei ole põhjendanud, miks teostati 04.09.2009.a kinnaste võetus ning kuidas kinnaste kasutamine jõusaalis ohustab vangla julgeolekut või vangla turvalist töökorraldust. Kui eeldada, et tegemist on tavaliste kinnastega, mis on vanglas lubatud riietusese, siis ei ole usutav nende kasutamine inimese või vangla julgeoleku ohustamiseks. Seetõttu ei olnud Viru Vangla 04.09.2009.a toiming, kinnaste võetuse kohta, õiguspärane. Lähtudes eeltoodust, tuleb tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toiming, kinnaste võetuse kohta. Kaebaja on esitanud halduskohtule ka taotluse kohustada Viru Vanglat lubama kaebajale kasutada spordikindaid väljaspool kambrit, so esitatud on ka kohustamiskaebus. Kaebaja ei ole aga vanglale esitanud ülalmärgitud taotlust (kohustada Viru Vanglat lubama kaebajale kasutada spordikindaid väljaspool kambrit). Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, 3 karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kuna halduskohus on kaebaja kohustamiskaebuse menetlusse võtnud, tuleb kohaldada HKMS § 23 lg 1 p 1 sätestatut ning jätta kohustamiskaebus läbi vaatamata, sest uue nõudega kohustamiskaebuse esitamiseks tuleb esmalt esitada vaie (VangS § 1’ lg 5), seda ei ole kaebaja seadusega sätestatud korrast kinni pidades teinud. Kaebuse läbi vaatamata jätmine HKMS § 23 lg 1 p 1 alusel pole käsitletav ka kaebuse esitajalt õigusemõistmisele juurdepääsu äravõtmisena ja kohtusse pöördunud isiku õiguste rikkumisena, sest HKMS § 23 lg 5 kohaselt kaebuse või protesti läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et kaebust või protesti ei ole kohtu menetluses olnud ja kaebuse või protesti esitaja võib sama kaebuse või protestiga uuesti halduskohtu poole pöörduda. Kuna kohus rahuldab kaebuse osaliselt, toimingu õigusvastasuse tuvastamise osas, siis tulenevalt HKMS § 92 lg 2 kaebuse osalise rahuldamise korral, samuti halduslepingust tuleneva vaidluse lahendamisel, jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Välja mõistmisele kuulub 125 krooni vastustajalt riigituludesse, kuna kaebaja on vabastatud riigilõivu tasumisest 03.02.2010.a määrusega. Ülle Polluks Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.