Obsah (7)

§ 218§ 187§ 367§ 468§ 651§ 445§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-49681 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Ande Tänav, Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 09.02.2011, Tallinnas Tsiv

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1 Asjaolud ja hageja nõue 22.12.2009 esitas AS Swedbank Harju Maakohtusse hagi Juhani Olavi Kultala vastu, milles palus välja mõista võlgnevuse 53 147,34 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Swedbank (endine ärinimi AS Hansapank) ja Juhani Olavi Kultala 02.05.2008 väikelaenulepingu nr 08-064721-VL, mille alusel sai kostja hagejalt laenu 50 000 krooni. Lepingu p 2.3 ja 6.1 kohaselt kohustus kostja tagastama laenu osade kaupa iga kuu

1. kuupäeval. Laenu tagastamise lõpptähtpäevaks oli lepingu p 2.4 järgi 16.05.
2. Lepingu p 7.1 järgi kohustus kostja tasuma intressi 19% aastas, lähtudes 360päevasest aastast ja tegelikust päevade arvudest kuus. Igakuine intress tuli tasuda koos põhiosa maksega vastavalt lepingu p-le 2.
3. Intressi ja laenu osamakse suurus oli fikseeritud maksegraafikus. Perioodil 16.08.2008 - 16.12.2008 ei täitnud kostja oma kohustusi, jättes tasumata 5 järjestikust osamakset ning tasumata on laenujääk 45 970,91 krooni. Kostja ei täitnud ka intressimakse kohustust perioodil 16.08.2008 - 12.12.2008, jättes tasumata intressi summas 3 752,01 krooni. Pooled leppisid lepingu p-s 10.1 kokku viivise määras, mis vastab seaduses sätestatud määrale. Hageja nõudis viivist perioodi 17.08.2008 - 16.12.2008 osas ja arvates lepingu ülesütlemisest 16.12.2008 arvestas viivist laenujäägilt. 25.08.2009 seisuga oli kostjal hagejale tasumata viivis kokku summas 3 424,42 krooni. Kuna kostja oli võlas 16.08.2008, 16.09.2008, 16.10.2008 maksmisele kuuluva laenu osaga, saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles palus tasuda lepingust tuleneva võlgnevuse hiljemalt 28.11.
4. Hageja hoiatas kostjat, et juhul kui võlgnevust tähtaegselt ei tasuta, loeb hageja lepingu ülesöelduks. Kostja võlga ei tasunud, mistõttu ütles hageja kostjale lepingu üles alates 16.12.
5. Kostja vastuväited Kostja tunnistas kohtule saadetud vastuses hagi ning teatas, et tsiviilasi on võimalik lahendada kompromissiga, soovides võla tasumist maksegraafiku alusel, kuna ei ole võimeline summat korraga maksma. Maakohtu otsuse põhjendused 23.09.2010 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis välja Juhani Olavi Kultalalt AS Swedbank kasuks 53 147,34 krooni, sealhulgas põhivõlg 45 970,91 krooni, intress 3 752,01 krooni ja viivis 3 424,42 krooni ning alates 01.10.2009 viivis päevas põhivõlalt 45 970,91 krooni VÕS § 113 lg 1
6. lauses sätestatud määras ning menetluskulude katteks 9 119,13 krooni ja selle tasumisega viivitamise korral viivist VÕS § 113 lg 1
7. lauses sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Kohus leidis, et hagi tunnistamisega on Juhani Olavi Kultala omaks võtnud asjaolu, et tema ja AS Swedbank (endine ärinimi AS Hansapank) sõlmisid 02.05.2008 väikelaenulepingu nr 08064721-VL, mille alusel sai kostja hagejalt laenu 50 000 krooni. Laen tuli tagastada lepingu p 2.3 ja p 6.1 järgi osade kaupa iga kuu
8. kuupäeval ning lõplik laenu tagastamise tähtaeg oli p 2.4 järgi 16.05.
9. Kostja kohustus lepingu p 7.1 ja p 2.3 järge hagejale tasuma igakuiselt intressi, mille määr aastas oli 19%, lähtudes 360-päevasest aastast koos põhiosa maksega. Kostja jättis perioodil 16.08.2008 - 16.12.2008 viie järjestikuse laenu osamakse kohustuse täitmata ning ei täitnud ka intressimakse kohustust perioodil 16.08.2008 - 12.12.
10. Pooled olid vastavalt lepingu p-le 10.1 määranud kindlaks kohustuse rikkumise korraks viivise seaduses sätestatud määras. Hagi tunnistamisega on tõendatud, et hageja võimaldas ja andis tähtaja võla tasumiseks 28.11.2008 enne lepingu ülesütlemist. Kostja võlga ei tasunud ja hageja ütles lepingu alates 16.12.2008 kostjale üles. Hagi tunnistamisega on omaks võetud ka asjaolu, et kostja võlgneb 2 hagejale laenu 45 970,91 krooni, intressi 3 752,01 krooni ja hagi esitamise ajaks viivist seadusjärgses määras kokku 3 424,42 krooni. Kohus leidis, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping krediidilepingu tähenduses kooskõlas VÕS § 368 lg 1, 397 lg 1 ja §
11. Laenuks anti raha ning leping on 16.12.2008 üles öeldud VÕS § 101 lg 1 p 4 (kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja lepingu üles öelda) järgi, kuna kostja rikkus lepingust tulenevat laenu tagastamise ja intressi maksmise kohustust. Seega on pooltevaheline võlasuhe lõppenud VÕS § 189 p 6 järgi ja hagejal õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 101 lg 1 p 1, 6 ja 108 lg 1 ning § 396 lg 1, 397 lg 1 ning § 401 lg 1 alusel kohustuse täitmist, so võlgnetava laenu 45 970,91 krooni tagastamist ja võlasuhte lõppemise ajaks sissenõutavaks muutunud intressi 3 752,01 krooni ning viivist 3 424,42 krooni. Kohus leidis, et hageja nõue on tõendatud ja põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 53 147,34 krooni. Hageja palus põhivõlalt 45 970,91 krooni välja mõista viivise alates hagi esitamisest seaduses sätestatud määras.

§ 367

kohaselt võib hageja esitada viivisenõude koos põhinõudega selliselt, et taotleb viivise, mis pole veel hagi esitamise ajaks sissenõutav, väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni selle täitmiseni Kohus leidis, et on põhjendatud mõista kostjalt välja alates hagi esitamisest 01.10.2009

§ 367

ja VÕS § 113 lg 1 alusel viivis põhivõlalt 45 970,91 krooni kuni põhinõude täitmiseni

§ 468

lg 1 p 1 alusel tunnistas kohus õigeksvõtul põhineva otsuse viivitamata täidetavaks. Apellatsioonkaebus Kostja Juhani Olavi Kultala palub maakohtu otsuse tühistada osas, mis puudutab võla tasumist viivitamatult. Apellant palus koostada maksegraafik võla tasumiseks põhjusel, et ei suuda sellist summat korraga tagasi maksta. Peale lepingu sõlmimist AS-iga Swedbank tasus apellant võlga maksegraafiku alusel kolm kuud, kuid siis unustas laenu tagasimaksed tasuda. Apellant leiab, et maakohus on ebapiisavalt tuvastanud fakti, et AS Swedbank kasutas kõiki võimalusi, et apellandile võla tasumist meelde tuletada. Apellant ei saanud ühtegi telefonikõnet, kuigi AS-il Swedbank oli tema telefoninumber olemas. Apellant soovib saavutada AS-iga Swedbank kokkuleppe maksegraafiku koostamiseks. Maakohus ei ole kordagi otsuses maininud, miks ei antud apellandile AS Swedbank poolt võimalust saada maksegraafik, mille alusel võlg tagasi maksta. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

§ 651

lg 1 järgi ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Harju Maakohtu 23.09.2010 otsus on vaidlustatud üksnes osas, mis puudutab otsuse viivitamatut täitmist. Seega ülejäänud osas otsus kontrollimisele ei kuulu. Kolleegium, olles uurinud toimiku materjale, ei tuvastanud maakohtu materiaalõigusnormi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõiguse normi rikkumist. poolt Apellatsioonkaebuse kohaselt ei suuda apellant temalt välja mõistetud võlga tasuda viivitamatult ning sooviks seda teha maksegraafiku järgi. 3

§ 445

lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamatult või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Maakohus on otsuse resolutsioonis märkinud, et otsus kuulub viivitamatule täitmisele ning tuginenud seejuures

§ 468lg 1 p-le 1.

Kostja tunnistas hagi, seega on tegemist hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

§ 468

lg 1 p 1 järgi kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega on kohus toiminud seaduslikult ning ringkonnakohtul puudub õiguslik alus kohtuotsuse tühistamiseks. Vastustaja on põhjendatult juhtinud tähelepanu asjaolule, et pooltele anti võimalus kompromissi sõlmimiseks, kuid apellant ei võtnud vastustajaga ühendust. Toimiku materjalide kohaselt kohus andis 30.08.2010 menetlusosalistele tähtaja kompromissi sõlmimiseks kuni 21.09.2010 ning teatas, et kompromissi mittesaavutamisel tehakse otsus avalikult teatavaks 23.09.2010 (t.lk. 39). Seega, kui nimetatud kuupäevaks kompromissi ei sõlmitud maksegraafiku koostamiseks, oli apellandil võimalus esitada kohtule taotlus otsuse täitmise korra määramiseks. Kostja mingit taotlust kohtule kohtuotsuse täitmise korra määramiseks ei esitanud. Seega ei saanud ka kohus selles osas seisukohta võtta. Kokkuleppe sõlmimiseks võla tasumiseks maksegraafiku alusel oleks pidanud eelkõige kostja ilmutama vastavat huvi ja selle nimel tegutsema. Toimiku materjalidest ei ilmne, et kostja oleks ilmutanud mingit initsiatiivi hagejaga kokkusaamiseks ning maksegraafiku osas läbirääkimiste pidamiseks. Apellatsioonkaebuses esitatud väide sellest, et AS Swedbank ei saatnud meeldetuletust võla tasumiseks, ei ole asjakohane. Toimiku materjalide kohaselt sõlmiti poolte vahel 02.05.2008 laenu tagastamise graafik, milles oli märgitud nii laenu tasumise kuupäev, kui ka tasumisele kuuluv summa. Seega oli kostja teadlik oma kohustusest tasuda laen õigeaegselt. Arvestades eeltoodut puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks. Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis

§ 171lg 1 järgi tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

Mare Merimaa Ande Tänav Ulvi Loonurm 4