← Eesti

3-07-1052/79

Obsah (13)§ 115§ 117§ 118§ 105§ 98§ 119§ 46§ 150§ 163§ 88§ 103§ 133§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-

§ 115lg-d 1 ja 3 ning § 117 lg 1.

Intressinõudes selgitati mh, et MTA Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) kohustas 05.05.2006 maksuotsusega nr 12-5/367 OÜ-d Amintor tasuma tähtpäevaks tasumata ettevõtte tulumaksu erisoodustustelt summas 1 551 146 krooni. Kuna ettevõtlusega mitteseotud väljamakse tagastati osaühingule 2006. a maikuus ja osaühing deklareeris paranduskande erisoodustuste tulumaksult summas 1 318 706 krooni ning esitas täiendavalt 25.09.2006 taotluse 232 440 krooni tulumaksu ümberarvutamiseks lähtuvalt tulumaksuseaduse (TuMS) § 54 lg-st 6 ja asjaolust, et ettevõtlusega mitteseotud väljamakse tegemise ajal kehtis kõrgem tulumaksumäär (26%) kui väljamakse tagastamise ajal (23%), muutus maksude üldsaldo (PMTK) 29.09.2006 otsuse nr 3296 kohaselt nulliks ja seoses sellega ka 05.05.2006 maksuotsus täidetuks.

§ 117

lg 1 sätestab intressimäära 0,06% päevas, mida rakendatakse alates 01.07.2002 ning nimetatud kuupäevale eelneva ajavahemiku eest intressi ei arvestata. 01.07.2002 seisuga oli maksude saldo -1 551 105 krooni (arvestades maksuotsusega nr 12-5/367 määratud maksusummat 1 551 146 krooni ja eelneva perioodi käibemaksu 41 kroonist positiivset saldot). Kuni 2003. aasta lõpuni toimus summeeritud intressiarvestus ainult Maksuameti poolt hallatavate maksude osas, kuid seoses riiklike maksuhaldurite ühendamisega võetakse alates 01.01.2004 arvesse kõikide riiklike maksude kogusaldod. Tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi arvestamine toimub valemi järgi: maksusumma x intressimäär x viivitatud päevade arv ja lähtutakse maksukorralduse seaduse (

) § 119 lg-s 7 sätestatud summeeritud intressiarvestuse põhimõttest, vähendades intressi arvutamisel juurdemääratavat summat maksukontode koondsaldodest tuleneva ettemaksusumma võrra. Perioodi eest, mil ettemaksusumma katab juurdemääratud maksuvõla summa, intresse ei määrata. Tasumisele kuuluva intressinõude kujunemise selgituseks oli nõudele lisatud kontokaart intresside arvutuse kohta ajavahemikus 01.07.2002-27.04.2007. 2. OÜ Amintor esitas 23.05.2007 kaebuse, milles taotles MTA 02.05.2007 intressinõude nr 12-5/13 tühistamist. Põhjendused: 1) Intressinõue ei vasta

nõuetele, on arusaamatu ja motiveerimata. Vaidlustatud haldusaktis ei ole näidatud viivitatud päevade arvu (

§ 115lg 3), mistõttu ei ole intressinõue kontrollitav.

Haldusakti lisa – kontokaart – ei ole arusaadav ega võimalda intresside arvestamise metoodikat mõista; 2) Intressinõue on õigusvastane, kuna

§-s 117 sätestatud intressimäär – 0,06% päevas ei kuulu vastuolu tõttu põhiseadusega (PS) kohaldamisele. Maksuintressil on kaks põhilist eesmärki: hüvitada kohustuse mitteõigeaegsest täitmisest saamata jäänud tulu ehk tasu maksmine võõra raha kasutamise eest ja maksumaksja motiveerimine täita rahalisi kohustusi riigi ees õigeaegselt. Olukorras, kus maksuintressi määr (21,9 % aastas) ületab rahaturu intresse (3-5 % aastas) 5- kuni 8-kordselt, ei hüvitata riigile saamata jäänud tulu, vaid tegemist on riigi põhjendamatu rikastumisega. Maksukohustuse täitmisele sundimise aspektist on tegemist ebakohase ja mitteproportsionaalse vahendiga, mis on minetanud kõrvalkohustuse olemuse ja muutunud karistusliku iseloomuga sanktsiooniks. Intressi nõudmine ulatuses, mis ligikaudu 2

(19)3-07-1052 hakkab lähenema maksuotsusega määratud põhisummale 1 551 146 krooni, on ilmselgelt mittevajalik ja ebaproportsionaalne. Kaebuse 08.09.2008 täienduses märgib kaebaja järgmist: 1) Intressinõue on vastuolus

§ 115

lg-ga 3 ka selles, et kontokaardilt ei nähtu, milliselt ja millal tekkinud maksuvõlalt on intresse arvestatud. Intressi arvestus tuleb esitada iga konkreetse maksu tasumise tähtaja järgi eraldi. Intressinõudes toodud valem ei ole piisav, kuna üldiselt tähistab sümbol x tundmatut suurust, mistõttu on haldusakt arusaamatu ja kontrollimatu; 2) Intressinõue on aegunud. Vaidlustatud haldusaktist ei selgu, millal on tekkinud seaduse alusel kohustus tasuda intressi arvestamist põhjustav maksusumma. Tasumata maksusummalt saab intressi määrata vaid samal ajal, kui saaks tasumisele määrata selle intressi arvestamist põhjustava maksusumma. Intresside määramine aegub koos maksusumma määramise aegumisega ning aegumist tuleb arvestada samuti kui põhivõla puhul asjasse puutuvate maksudeklaratsioonide esitamise tähtaegade järgi. Põhivõla tasumise korral kohaldub

§ 118lg 1, mistõttu intressid tuli määrata ühe aasta jooksul.

Tasumata maksuvõlalt intressi arvutamisele kohaldub kolme aastane aegumistähtaeg (

§ 118

lg 2, § 98).

§ 118

lg-st 2 ja § 98 lg-st 1 tuleneb, et intressi arvestamisele kohaldatakse maksu määramise aegumistähtaega, mis algab selle „deklaratsiooni esitamisest, mida ei esitatud“ või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Intressinõude alusel ei ole tuvastatav, millised olid asjassepuutuvate maksudeklaratsioonide esitamise tähtajad ja millal algab iga konkreetse tasumata maksusummalt arvestatud intressi aegumistähtaeg. PMTK 05.05.2006 maksuotsusega määrati OÜ-le Amintor tasumisele tulumaksu summas 1 551 146 krooni 2001. a oktoobri maksustamisperioodi ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Vastavalt TuMS § 54 lg-le 2, algas nimetatud maksu määramise aegumistähtaeg 10.11.2001. Maksusumma määramise aegumistähtajaks on

järgi kolm aastat ja tahtluse korral kuus aastat. Intressinõudes ei ole põhjendatud, et tegemist oleks tahtlikult tasumata jäänud intressiga. Kuna tasumata maksusummalt arvestatud intressi aegumistähtaeg on kolm aastat, on intressinõude esitamine keelatud aegumise tõttu (

§ 118lg 3).

Asjaolu, et maksuotsuses viidatakse tahtlusele, ei ole piisav intresside määramiseks, vaid viide peab olema intressinõudes kui haldusaktis, millega intress määratakse. Kontokaardilt nähtub seisuga 30.06.2002 maksuvõlg põhivõla osas 1 551 105 krooni ning see on vahepeal suurenenud ja vähenenud. Kuna

§ 105

kohaselt arvatakse tasumisel tasutuks kõigepealt varasemad maksuvõlad, siis on varasemad maksusummad osaliselt tasutud ning tasutud maksusumma puhul intressi arvestamisele kohaldub

§ 118lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg üks aasta.

Tegemist on erinormiga, mis kohaldub ka juhul, kui üldine intresside määramise aegumistähtaeg ei ole saabunud. Põhivõla tasumisest alates algas intressi arvutamise aegumistähtaeg, mille möödumisel ei saa intressi enam määrata (Riigikohtu 29.03.2006 otsus asjas nr 3-3-1-7-06, samuti 29.11.2006 otsus haldusasjas nr 3-3-1-74-06). Intressinõue on aegunud ka tulenevalt

§ 98

lg-st 2, mille kohaselt on maksukohustuse puhul, millega seoses ei ole seaduses sätestatud maksudeklaratsiooni esitamise kohustust, maksusumma määramise aegumistähtaeg üks aasta. Intressikohustuse puhul ei pea deklaratsioone esitama; 3) Vastuolu intressi eesmärkidega seisneb ka käesoleva juhtumi eripäras võrreldes tavapärase maksuvaidlusega. Käesoleval juhul ei ole riik sisuliselt tulumaksu näol tulu saanud, sest ettevõtlusega mitteseotud väljamakse tagastamise ja sellega seotud ümberarvestuse tõttu langes 3

(19)3-07-1052 maksustamise alus ära ning maksusummat reaalselt tasuma ei pidanud. Seega puudub vajadus ka mõjutuse kohaldamiseks; 4) Intressi määramine vaidlusaluses haldusaktis toodud määral on olemuslikult karistusõigusliku iseloomuga ja seetõttu vastuolus PS §-dega 3, 11 ja 14. Maksuhaldur ei ole pädev määrama haldusmenetluses isikule karistust. Eesti õigussüsteemis on maksuintress määratletud kui mittekaristusõiguslik instrument. Euroopa Inimõiguste Kohtu 23.07.2002 kohtuotsuses Janosevic ja Vastaberga Taxi Aktiebolag vs Rootsi leiti, et lisanõue ehk maksuintress, mis moodustas ligikaudu 15% maksuhalduri määratud põhisummast, on karistusõigusliku iseloomuga sanktsioon maksusumma suuruse tõttu, mille eesmärk väljus maksuintressi tavaeesmärkide raamidest. Käesolevas vaidluses on maksuintress ligikaudu sama suur, kui esialgne põhinõue; 5) Intress on olemuselt sarnane viivisega tsiviilõiguses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule, kui viivis on ebamõistlikult suur. 12.01.2009 esitatud seisukohas märkis kaebuse esitaja, et intressi ei saa arvestada kauem, kui kuni 10.06.2006, mil maksukohustus (

§ 115lg 1 mõttes) ära langes. 10.06.2006 esitas kaebuse esitaja vastavalt Tu

MS § 54 lg-le 6

  1. a mais deklaratsiooni tulumaksu ümberarvutusega, mis seondus 05.05.2006 maksuotsuses maksukohustuse aluseks oleva asjaolu äralangemisega 29.05.2006 ja 30.05.
  2. Maksustamise aluseks oleva asjaolu äralangemise puhul tuleb ümberarvestuse tegemisel kohaldada samasuguseid tähtaegu kui väljamaksete deklareerimise puhul. Kaebaja esitas 20.04.2009 menetluskulude 60 726,68 krooni nimekirja ja kohtuvaidluse teesid: 1) Intressinõue ja sellele lisatud kontokaart on summade osas omavahel vastuolus. Intressinõudele oli lisatud kontokaart 3 lehel. Kontokaardilt nähtub, et intress on seisuga 27.04.2007 summas 1 357 002 krooni, samas kui intressinõudes kohustati tasuma 1 356 972 krooni. Intressinõudes tasumiseks kohustatud summa kujunemine ei ole jälgitav. Kontokaardilt ei nähtu, millal on maksusummade tasumised toimunud, mis on vajalik

§ 118lg 1 alusel intressinõude aegumise kindlakstegemiseks.

Kontokaardilt ei nähtu, millise maksu eest ja millisel tähtajal tekkinud maksuvõlalt on intressi arvestatud. Kontokaardilt tulenevad vaid maksuvõla saldod ning intressi päevade arvestus vastavalt kogu võla jäägilt. Seega ei ole intressinõue selge ega üheselt mõistetav ning pole kooskõlas andmise hetkel kehtiva õigusega (HMS § 54, § 55 lg 1); 2) Kohtumenetluse käigus esitas MTA kontokaardid 22 lehel, millelt nähtuvad ka kuupäevaliselt kohustused iga maksu kohta eraldi ja tasumine. Seega on haldusakti täiendatud ja motiveeritud kohtumenetluse ajal. Alles kohtumenetluse käigus esitatud täiendavate kontokaartidega ei saa põhjendada haldusakti ja see ei muuda intressinõuet õiguspäraseks (HMS § 54, § 55 lg 1, § 56 lg 1). Kohtumenetluse käigus ei saa haldusaktile omistada uut sisu. Kuid ka need kontokaardid ei muuda intressiarvestust selgeks ja kontrollitavaks. Intressinõudega kohustati tasuma erisoodustuselt ettevõtte tulumaksult (maksuotsusega tasumisele määratud) arvestatud intress. Kohtumenetluse ajal esitatud kontokaardilt nähtub, et intressi on arvestatud ka teiste tähtajaks tasumata jäänud maksude eest. Kuna maksuotsusega määrati tasumisele 1 551 146 krooni, siis ei tohiks intressi arvestamise aluseks olev põhimaks olla suurem. Näiteks: 20.03.2003 on arvestatud intressi summalt 1 557 314 krooni, 21.04.2003 juba summalt 1 560 475 krooni ja 20.11.2005 summalt 1 621 214 (siin kaebuse esitaja eksib, kontokaardilt nähtuvalt on õige arv 1 621 412) krooni. Seega on vastuolu haldusakti sõnastuse ja tegeliku arvutuskäigu osas. Märgitud põhjus on iseseisvaks intressinõude tühistamise aluseks; 4

(19)3-07-1052 3) Kuna maksusummasid on pidevalt tasutud, siis vähemalt osaliselt kohaldub

§ 118lg 1.

Näiteks ettevõtte tulumaksu on tasutud 12.12.2005 3158 krooni, 04.01.2006 2488 krooni ja 09.02.2006 10 308 krooni. Nende summade osas on maksuvõlg

§ 118lg 1 alusel aegunud vastavalt 12.12.2006, 04.01.2007 ja 09.02.2007.

Ebaõige on maksuhalduri väide, et kuna maksuvõlg tasuti lõplikult 10.06.2006, aegunuks intressisumma määramine

§ 118lg 1 alusel hiljemalt 2007.

a lõpuks. Kuna aga intressinõudes ei viidata tahtlusele, on möödunud ka üldine aegumistähtaeg (

§ 118

lg 2 ja § 98 - kolm aastat), ei saa maksu tasumisega aegumistähtaeg

§ 118

lg 1 alusel pikeneda; 4) Intressi ülemäärase suuruse osas väitis kaebuse esitaja täiendavalt, et põhivõlast suurema intressi nõudmine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Riigikohtu praktikas (lahend nr 3-2-166-05) on asutud seisukohale, et põhivõlast suurem kõrvalkohustuste summa ei ole põhjendatud. Kaebaja esitas 28.04.2009 täiendava selgituse menetluskulude osas ja palus välja mõista menetluskulud summas 49 851,46 krooni (+ 5 000 krooni riigilõiv): 1) Arved nr 114, 53, 688 ja 620 on seotud vaidlusega haldusasjas nr 3-07-1052, selle tõendamiseks on juurde lisatud arved koos tööaruannetega; 2) Arvet nr 249 tuleb vähendada, kuna sinna on ekslikult sattunud ka haldusasjas nr 3-06-1473 tehtud tööd. Põhjendatud on arvel 249 esitatud summast 10 354,50 krooni (6,75 tundi x 1300 + käibemaks); 3) Menetluskulude nimekirjas märgitud kulud 320 krooni (+ käibemaks) on õigusabi osutamisega seotud kulud ja kuna nende eest on arved esitatud perioodil 01.08.-31.01.2009, mil OÜ Amintor teine vaidlus haldusasjas nr 3-06-1473 oli juba lõppenud, siis on nende seos antud kohtuasjaga piisavalt tõendatud.

  1. MTA vaidles kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. MTA nõustus 21.01.2009 vastuses (I kd, tlk 193-194) OÜ Amintor poolt 12.01.2009 esitatud seisukohaga, et arvestus tähtpäevaks tasumata erisoodustuselt ettevõtte tulumaksult arvestatava intressi osas tuleb lõpetada 10.06.2006, ning palus lugeda õigeks tasumisele kuuluva intressivõla suuruseks 1 340 364 krooni. Maksuhaldur tegi intressiarvestuses korrektiivid ja esitas parandatud intressiarvestuse (tabelina). Intressinõude muutmise kohta haldusakti maksuhaldur ei andnud. Muus osas jäi maksuhaldur oma seisukohtade juurde.
  2. Tallinna Halduskohtu 28.05.2009 otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja tühistati vaidlustatud intressinõudega määratud intressi summa 16 608 krooni osas, misjärel kuulub tasumisele intress summas 1 340 364 krooni. Samuti luges kohus õigeks, et arvestus tähtpäevaks tasumata erisoodustuselt ettevõtte tulumaksult arvestatava intressi osas tuleb lõpetada 10.06.2006 ja maksuotsus nr 12-5/367 lugeda täidetuks seisuga 10.06.
  3. Halduskohus mõistis MTA-lt osaühingu kasuks menetluskulud summas 8000 krooni. Põhjendused: 1) PMTK 29.09.2006 otsuse alusel pidi maksuhaldur tegema tulumaksu määra muutumisest sõltuva ümberarvestuse kaebaja tulumaksu arvestuses summas 232 440 krooni
  4. a maikuusse. Nimetatud otsusest lähtuvalt muutus võlgnevuse üldsaldo nulliks ja 05.05.2006 maksuotsus nr 12-5/367 täidetuks mitte septembrikuus, vaid 10.06.2006 esitatud ja hiljem parandatud deklaratsiooni alusel, mis vähendab kaebaja intressivõlga 1 340 364 kroonile (vaidlustatud intressinõudes on intressi summaks 1 356 972 krooni). Muudetud arvestuse kohaselt saabus 10.06.2006 positiivne maksusaldo ehk siis maksuvõlga enam ei olnud ja intressinõue jäi püsima summas 1 340 362 krooni. Esialgsel intressiarvestusel oli võlgnevus 232 400 krooni negatiivse maksusaldona (maksuvõlana) üleval kuni 29.09.2006, uue arvestuse 5

(19)3-07-1052 kohaselt saabus positiivne maksusaldo 10.06.2006. Oluline on seejuures, et võrreldes esialgse arvestusega saabus positiivne maksusaldo, millal intressi enam ei arvestata, varem. Seisuga 09.06.2006 oli nii esialgse kui ka uue arvestuse maksusaldo -1 498 004 krooni ning sellelt arvutatud intress 1 339 463 krooni. Alates 10.06.2006 jäi üles maksuvõlg summas 232 440 krooni, mis seoses uute maksude deklareerimise ja tasumisega jooksvalt muutus ning kogus intressi summas 1 357 002 krooni.

§ 119

lg 2 näeb ette summeeritud intressiarvestuse, millest tulenevalt tuleb arvutada ja võib sisse nõuda intressi kõikide maksuvõlgade ja ka ettemaksete kogusummalt. Juhul, kui kaebaja ei oleks ajavahemikus 10.06.-29.09.2006 ühtegi maksu juurde deklareerinud ega tasunud, oleks võimalik olnud vähenenud intressi arvestada järgneva valemi alusel: 232 400 krooni x 0,06% x 112 päeva = 15 620 krooni. Kuna aga selle ajaperioodi sees oli ka päevi, kus negatiivne saldo muutus suuremaks kui 232 400 krooni, on lõplik intressivahe võrreldes esialgse nõudega 16 608 krooni. Maksuhaldur on intressi arvestust muutnud vastavalt uute kohustuste tekkimisele, mis nähtub ka muudetud intressiarvestuselt; 2) Vaidlustatud intressinõudes ning sellele lisatud kontokaardil sisalduvad andmed viivitatud päevade arvu, intressimäära, tasumisele kuuluva intressisumma ja tasumise tähtaja osas (

§ 115lg 3).

Muudetud intressiarvestuse kohaselt (aluseks PMTK 29.09.2006 otsus nr 3296) on kaebajal intressivõlg 1 340 364 krooni. Kohus ei nõustu kaebaja väidetega, et intressinõudest ei selgu, millal on tekkinud maksuvõlg ja millised olid maksudeklaratsioonide esitamise tähtajad ning mis alusel ja kuidas intress kujuneb. Vaidlusaluse intressinõude aluseks on Põhja MTK 05.05.2006 maksuotsus. Maksuotsusest, sh selle lisadest nähtuvalt ei ole kaebaja maksustamisperioodil oktoober 2001 deklareerinud ega tasunud riigieelarvesse tulumaksu summas 1 551 146 krooni. Intressinõudes viidatud maksuotsuse on kaebaja kätte saanud. Intressinõudes on välja toodud arvestuse metoodika, intressi arvestamise aluseks olev valem, intressimäär ning antud selgitus, millal tekkinud maksuvõla tõttu on hakatud intressi arvestama. Intressinõudes ja selle lisana oleval kontokaardil sisaldub intressisumma arvestus, kus tulenevalt maksuvõla järkjärgulisest tasumisest on näidatud eri ajavahemike kaupa vastava perioodi maksuvõla pealt arvestatud intresside suurus; 3) Tähtpäevaks tasumata maksukohustuselt arvestataval intressil puudub karistuslik iseloom. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märgib 05.11.2002 otsuse nr 3-4-1-8-02 p-s 11, et maksukorralduse seaduses ja rahandusministri määrustes käsitletav intress kujutab endast sisuliselt ka viivist maksumaksja või maksu kinnipidaja viivituse eest maksusumma tasumisel või ülekandmisel. Intressi kehtestamise eesmärgiks on nii riigi varaliste huvide kaitsmine kui ka maksumaksja ja maksu kinnipidaja motiveerimine täita rahalisi kohustusi riigi ees õigeaegselt. Intressi määramine ei ole põhiseadusega vastuolus; 4)

§ 118

lg 1 kohaselt saab intressi määrata ühe aasta jooksul arvates maksusumma tasumise päevast, seega enne põhivõla tasumist intressi määramise õigus ei aegu. Käesoleval juhul intressinõue ei ole aegunud ning on põhjendatud. Vaadeldaval juhtumil peab lugema maksusumma tasutuks 10.06.2006, intressinõue aga on esitatud 02.05.2007. Seega on intress arvestatud ja intressinõue esitatud tähtaegselt; 5) Vastavalt HKMS §-le 92 lg 2 kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude väljamõistmist summas 49 851,46 krooni (+ 5000 krooni riigilõiv), mille kohta on esitanud kuludokumendid. „Kohus, uurinud ja hinnanud esitatud kuludokumente ning koostoimes kaebuse rahuldamise osaga leiab, et põhjendatud on hüvitada menetluskulud summas 8 000 krooni.“ 6

(19)3-07-1052 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. MTA apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist osas, millega mõisteti MTA-lt OÜ Amintor kasuks välja menetluskulud summas 8 000 krooni. Väited: 1) Kohus on menetluskulude väljamõistmisel rikkunud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 92 lg-t 2 ja § 93 lg-d 1 ja
  2. Rahalise kohustuse õiguspärasuse üle peetavas vaidluses on kaebuse eesmärgiks reeglina rahalisest kohustusest vabanemise või selle vähenemise soov ning kaebuse osaline rahuldamine teenib rahalise kohustuse vähendamise sihti. Seetõttu on ka kaebuse rahuldatud osa proportsiooni selgitamisel põhjendatud lähtuda tühistatud rahasumma ja kogu vaidlustatud rahasumma suhtest. Märgitut toetab ka Riigikohtu 29.04.2009 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-92-08 avaldatud seisukoht. Kaebuse rahuldatud osa proportsiooni menetluskulude suhtes rakendamisel on õiglase tulemuse saavutamiseks vajalik võtta arvesse ka vaidlusaluse rahalise kohustuse ja vastava menetluskulu liigi seotust; 2) Kohus rahuldas kaebaja taotluse 1,2% ulatuses (16 608 x 100 / 1 356 972 = 1,22390). 1,2% 5000 kroonilt (riigilõiv) on 60 krooni; 3) OÜ Amintor esitas kohtule menetluskulude nimekirja (I kd, tlk 234) kogusummas 60 726,68 krooni. MTA leidis, et kaebaja esindaja poolt esitatud osade arvete (nr 114, 53, 688 ja 620) seos vaidlusega haldusasjas nr 3-07-1052 ei ole tõendatud. Riigikohus on 19.05.2003 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-41-03 märkinud, et detailse kuluarvestuse kohtule esitamata jätmise tõttu tuleb õigusabikulude taotletud suuruses väljamõistmist pidada põhjendamatuks. MTA leidis, et ka käesoleval juhul puudub esitatud arvete juures detailne kuluarvestus, arvetel on märgitud vaid teenuse üldnimetus “maksuvaidlus” ja ajaline periood iga arve osas 1 kuu. Kuivõrd kaebajal on advokaadibürooga sõlmitud õigusabi osutamiseks kliendileping, võidi antud kohtuasja raames esitatud arveid OÜ-le Amintor esitada ka muude maksuprobleeme puudutavate teenuste eest. Kuna arvetel nr 114, 53, 688 ja 620 puudub seos käesoleva haldusasjaga, ei peaks kohus tulenevalt HKMS § 93 lõikest 5 eeltoodud arvete alusel nõutud menetluskulusid välja mõistma. Samuti märkis MTA halduskohtule, et arvel nr 249, mis on esitatud perioodi 01.05.200731.05.2007 eest, on teenusena märgitud esindus kohtuistungil, valmistumine kohtuistungiks, konsultatsioon ja kaebus intressinõude peale. Vaidlusalune intressinõue koostati MTA poolt OÜle Amintor 02.05.2007, kaebus intressinõudele koos esialgse õiguskaitse taotlusega on kaebaja lepingulise esindaja poolt Tallinna Halduskohtule esitatud 22.05.
  3. Lisaks eelnimetatud kaebuse koostamisele ja esitamisele
  4. a maikuus antud kohtuasjaga seoses mingeid kaebajapoolseid tegevusi ei ole tehtud. Arusaamatu on arvel märgitud teenus “valmistumine kohtuistungiks” ja “esindus kohtuistungil”. Haldusasjaga nr 3-07-1052 seonduvaid kohtuistungeid
  5. a maikuus ei toimunud ega pidanudki toimuma. On ilmselge, et arvel nr 249 toodud kogusummat tuleb vastavalt vähendada. Tuginedes eeltoodule, palus MTA kaebuse rahuldamise korral vähendada menetlusosalise õigusabikulud 9 204 kroonile; 4) Tallinna Halduskohtu 24.04.2009 määrusega tehti teatavaks kohtuotsuse tegemise aeg, märkides, et määruse tegemise ajaks on menetlusosalised kohtu nõutud menetlusdokumendid kohtule esitanud. Seega luges kohus määruse tegemise ajaks ehk 24.04.2009 kohtuvaidlused lõppenuks ja asus lahendit tegema. 28.04.2009 esitas OÜ Amintor esindaja aga täiendava selgituse menetluskulude osas, kus palus kaebuse rahuldamise korral mõista välja menetluskulud 7
(19)3-07-1052 summas 49 851,46 krooni. Tuginedes HKMS § 93 lg-le 1 ning § 201 lg-le 1, MTA omapoolset seisukohta OÜ Amintor esindaja poolt koostatule enam ei andnud, kuna kohus oli andnud dokumentide esitamiseks tähtajad ning, tuginedes halduskohtu 24.04.2009 määrusele, olid dokumentide esitamise tähtajad määruse tegemise ajaks möödunud. Sellele asjaolule juhtis MTA 30.04.2009 kohtule ja OÜ Amintor esindajale saadetud e-kirjas tähelepanu. Riigikohus on 28.05.2005 otsuses nr 3-3-1-87-04 samuti märkinud, et HKMS § 93 lg 7 kohaselt tuleb kohtule kohtukulude väljamõistmiseks esitada kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid enne kohtuvaidlusi; 5) Kohtuotsuses on halduskohus lähtunud menetluskulude väljamõistmisel OÜ Amintor esindaja poolt pärast tähtaja möödumist esitatud taotlusest, põhjendamata ja analüüsimata ühtegi kuludokumenti sisuliselt. Riigikohus on 01.11.2005 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-49-05 leidnud, et õigusabikulude suurus haldusasjas peab olema põhjendatud sisuliselt. Halduskohus ei ole hinnanud sisuliselt menetluskulude põhjendatust ning ei ole jaganud kohtukulusid proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.
  1. OÜ Amintor vastuses palutakse MTA apellatsioonkaebus jätta rahuldamata: 1) Arvete juurde olid esitatud ka tööaruanded, kust nähtub täpselt kuupäevaliselt tehtud tööde sisu; 2) MTA on nõustunud intressinõuete osalise ebaõigsusega ning kaebuse osalise rahuldamisega. Kaebuse osalise rahuldamise korral HKMS § 92 lg 2 kohaselt menetluskulude jagamine proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega ei ole absoluutne nõue ja kohtul on kaebuse osalise rahuldamise osas kaalutlusõigus. Rahalise väärtuse arvestamine lähtuvalt tühistatava osa arvust ei ole käesoleval juhul õiguspärane. Kaebuse esitaja on teinud mahukat tööd, et avastada MTA viga, ning töö maht ei sõltu ebaõige summa suurusest; 3) Proportsionaalselt menetluskulu väljamõistmine ei ole haldusasja mahukust ja kaebuses osundatud rikkumiste hulka arvestades õiglane (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-28-09; nr 3-3-1-49-05; nr 3-3-1-70-05). Arvestada tuleb ka asjaolu, kui palju tööd oleks pidanud tegema siis, kui kogu kaebuses toodud summa oleks olnud „võrdeline tühistatud osaga“; 4) MTA ei vaielnud 23.04.2009 esitatud seisukohas vastu menetluskulude suurusele, vaid esitas vastuväite arvete arvessevõtmise osas. Osaühing on esitanud selle puuduse kõrvaldamiseks selgituse ja tööaruanded. Siis, kui MTA oleks leidnud, et kulud on põhjendamatult suured isegi juhul, kui arvetel on seos käesoleva haldusasjaga, pidanuks kohus väljamõistetud summa suurust põhjendama; 5) Osaühing esitas menetluskulude nimekirja tähtaegselt. Kohus andis MTA-le tähtaja seisukohtade esitamiseks (23.04.2009). Et kaebuse esitaja esitas MTA seisukoha peale oma täiendavad selgitused, ei saa lugeda kohtukulude nimekirja esitamiseks pärast kohtuvaidlusi.
  2. OÜ Amintor apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti kaebus rahuldamata, ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldatakse. Apellant jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde, leiab, et kohus on oluliselt rikkunud TsMS § 442 lg-t 8, jättes võtmata seisukoha kaebaja väidete suhtes. Korrates halduskohtule esitatud seisukohti, märgib apellant kokkuvõtlikult järgmist: 1) Kohus on ebaõigesti tõlgendanud

§ 115lg-t 3. Intressinõue ei vasta seadusele, kuna intressinõudest ei selgu maksu tasumise tähtajad ega viivitatud päev iga konkreetse maksusum8

(19)3-07-1052 ma kohta, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. Kuna konkreetse maksu tasumise tähtpäev on

§ 118

lg-st 2 ja § 98 lg-st 1 tulenevalt oluline intressi aegumise seisukohast, tuleb intressi arvestada igalt tasumata jäänud maksusummalt eraldi arvates sellest päevast, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma ja selle arvestamine peab olema selgelt jälgitav. Nõudele lisatud kontokaardilt nähtub, et intresse on arvestatud kogu põhivõla osas summeeritult. Põhivõla suurus, millelt intressi arvestatakse, muutub pidevalt, sealjuures tulenevad kontokaardilt vaid maksuvõla saldod. Maksusummade tasumine ei ole kontokaardilt nähtav. Intressi on arvestatud ka nendelt maksusummadelt, millele intressinõudes ei ole viidatud. OÜ-lt Amintor on nõutud mitte ainult intressinõudes märgitud maksuotsusega määratud ettevõtte tulumaksu intresse, vaid ka muude maksude eest määratud intresse. Kuna intressinõudes ei ole teiste maksude intresse tasuma kohustatud, on intressinõue ainuüksi seetõttu õigusvastane. Seda tuvastas ka halduskohus. Intressinõudele lisatud kontokaardilt nähtub, et intress on seisuga 27.04.2007 summas 1 357 002 krooni. Kontokaardi viimase lehe lõpus on märgitud, et sellest summast moodustab erisoodustustelt määratud tulumaksusummalt arvestatud intress 1 356 972 krooni. Samas erisoodustuselt arvestatud tulumaksu intressi ei ole eraldi kajastatud ja jääb arusaamatuks, kuidas maksuhaldur on selle arvestanud. Seega on intressinõudel ja kontokaardil märgitud summad erinevad ning intressinõue sisaldab vastuolulisi andmeid; 2) Kohus ei võtnud seisukohta kaebaja väite kohta, et vaidlustatud haldusakti täiendati ja motiveeriti kohtumenetluse ajal. Kohtumenetluse käigus intressinõude motiveerimise arvestamisega on rikutud kohtumenetluse norme. Kohtumenetluse käigus ei saa omistada vaidlustatud haldusaktile uut sisu ega muuta intressinõuet õiguspäraseks; 3) Kohtumenetluses esitatud kontokaardid kinnitavad intressinõude ebaõigsust. Nende kontokaartidega ei ole võimalik intressiarvestust kontrollida. Kaartidelt nähtub, et intressi on arvestatud ka teiste tähtajaks tasumata maksude eest kui ettevõtte tulumaks erisoodustuselt; 4) Kohus on intressinõude lõpliku summa ebaõigesti arvestanud. Selline intressi arvestamine ei tulene seadusest ja ei ole arusaadav. Kohus küll vähendas intressisummat, kuid ei arvestanud, et intressinõudes peab olema kõikide summade kujunemine selge (viivitatud päevade arv, summa). Arvestamata on jäetud asjaolu, et maksusumma, millelt arvestati intressi, on pidevalt suurenenud, et intressi on arvestatud ka teistelt maksudelt peale ettevõtte tulumaksu ning et vähemalt osaliselt on intressinõue aegunud; 5) Kohus on ebaõigesti tõlgendanud

§ 118lg-t 1 ja 2 ning jõudnud valele järeldusele, et intressinõue ei ole aegunud.

Maksukohustuse ja kõrvalkohustuse aegumine on sätestatud kaheastmelisena. Intresside kui rahaliste kõrvalkohustuste tuvastamiseks näeb

§ 118

lg 1 ette tähtaja üks aasta, kui maksusumma on tasutud või tasaarvestatud, ning sama paragrahvi lg 2 näeb ette tähtaja kolm kuni kuus aastat, kui maksusumma on tasumata või tasaarvestamata. Viidatud sätteid tuleb kohaldada vastavalt sellele, kas põhivõlg on tasumata või tasutud; 6) Kohus ei ole võtnud seisukohta kaebuse esitaja väite osas, et põhivõlg on osaliselt tasutud, mispuhul kohaldub

§ 118lg 1.

Ebaõige on kohtu väide, et maksuvõlg tasuti lõplikult 10.06.2006 ning seega aegunuks

§ 118lg 1 alusel intressisumma määramine hiljemalt 2007.

a lõpuks. Tasumise ajaks ei saa lugeda vaid 10.06.2006, kuna kontokaardilt nähtuvad ka varasemad tasumised, mida apellant kohtuteesides näiteks tõi. Iga üksiku tasumise puhul tuleb arvestada aegumistähtaega eraldi (vt ka Riigikohtu 29.11.2006 otsus nr 3-3-1-74-06); 9

(19)3-07-1052 7) Apellant rõhutab ka seda, et tasumisega saab üldine intresside aegumistähtaeg (

§ 118

lg 2 ja § 98)

§ 118lg 1 alusel lüheneda, mitte pikeneda.

Kohus on jõudnud ebaõigele seisukohale, et enne põhivõla tasumist intressi määramise õigus ei aegu. Kohus ei ole analüüsinud, kas intressinõue on tasumata maksusummade osas aegunud tulenevalt

§ 118

lg-st 2 ja § 98 lg-st 1 ja sellest, et intressinõudes ei ole viidatud tahtlusele. 05.05.2006 maksuotsusega määratud maksu tasumise tähtaeg algas TuMS § 54 lg 2 kohaselt 10.11.2001 ja

§ 98

lg-s 1 toodud kolmeaastane aegumistähtaeg on möödunud; 8) Apellant kordas halduskohtule esitatud väiteid intressimäära üleliigsest suurusest ja vastuolust põhiseaduse §-dega 3, 10, 13 ja 14 ning hea usu põhimõttega, leides, et VÕS-st tulenevat intressi vähendamise võimalust saab kasutada ka maksuintresside puhul. 01.06.2010 apellatsioonkaebuse täienduses väitis ta täiendavalt järgmist. Seoses üleüldise majanduslangusega on äriühingu majandustulemused olulisel määral halvenenud. 31.12.2009 seisuga on äriühingu kahjum 960 417 krooni. Äriühing on oluline tööandja, kes pakub tööd 40 inimesele. Intressi tasumise kohustus toob endaga eeldatavalt kaasa äriühingu maksejõuetuse ja pankroti. Äriühingu majandusliku seisundi tõendamiseks esitab apellant kasumiaruande ja bilansi seisuga 31.12.

  1. Apellant palub kohtul kaaluda, kas riigi poolt võimaliku raha kasutamise aja (seadusjärgne maksu tasumise kohustus –
  2. a oktoober kuni väljamakse tagastamise aeg
  3. a mai) eest sellises suuruses (1 340 364 krooni) intressi tasumine, mis on peaaegu sama suur, kui oli põhivõlg (1 551 146 krooni), on proportsionaalne ja õiglane. Kuna ettevõtlusega mitteseotud väljamakse tagastati, on osaühingu kohustus VÕS § 162 lg 1 mõttes täies ulatuses täidetud ning maksuotsusega määratud tulumaksu tegelikult tasuma ei pidanud. Tegemist ei ole tavapärase maksuvõlaga ja riigile ei ole kahju tekkinud.
  4. MTA vastuses palutakse OÜ Amintor apellatsioonkaebus jätta rahuldamata järgmistel põhjustel: 1) Tallinna Ringkonnakohus on 28.05.2008 otsuses haldusasjas 3-07-1027 (jõustunud 25.09.2008) märkinud, et tulenevalt

§ 115

lg-st 3,

§ 46

lg 3 p-st 5 ning § 95 lg-st 2, peab intressinõudest selguma, kuidas on tasumisele kuuluv intressisumma määratud. Kaebajale esitatud intressinõudes ja selle lisana oleval kontokaardil sisaldub intressisumma arvestus, kus tulenevalt maksuvõla järk-järgulisest tasumisest on näidatud eri ajavahemike kaupa vastava perioodi maksuvõla pealt arvestatud intresside suurus. Kuna maksuhaldur on esitanud intresside arvestamise aluseks olevad andmed, on kaebuse esitajale läinud üle

§ 150lg-st 1 tulenev tõendamiskoormis näidata, et intressisumma on määratud valesti.

Kaevatava intressinõude lahutamatuks lisaks ehk haldusakti osaks oleval OÜ Amintor kontokaardil kajastub maksuhalduri poolt peetud intressiarvestus ajavahemikus 01.07.2002 – 27.04.2007. Kontokaardi lahtri “Alguse saldo” erinevatel ridadel on detailselt välja toodud: 1) maksusumma, millelt intressi arvestati; 2) ajavahemik, mille eest intressi arvestati; 3) viivitatud päevade arv; 4) maksusumma, intressimäära ja viivitatud päevade arvu korrutamise tulemusena saadud intressisumma. Intressinõude lisas märgitud andmete alusel arvestatud intressisummasid on võimalik haldusaktis märgitud intressi määra ja valemit kasutades hõlpsasti kontrollida. Intressinõudes on selgelt välja toodud nii arvestus kui metoodika – intressi arvestamise aluseks olev valem, intressimäär ja selgitus, millal tekkinud maksuvõla tõttu intressi arvestama asuti.

§ 163lg-st 21 tulenevalt ei arvestata intressi 2002.

a 1. juulile eelneva ajavahemiku eest ning kontokaardilt nähtuvalt algab intressiarvestus nimetatud kuupäevast. Vaidlusaluse intressinõude väljastamise aluseks on 05.05.2006 maksuotsus nr 12-5/367, millega kohustati maksukohustuslast tasuma tähtpäevaks tasumata ettevõtte tulumaks erisoodustuselt summas 1 551 146 krooni. Maksuotsusest ja selle lisast nähtuvalt kaebaja ei ole maksustamispe10

(19)3-07-1052 rioodil oktoober 2001 deklareerinud ega tasunud riigieelarvesse tulumaksu summas 1 551 146 krooni. Nimetatud maksuotsusele on maksuhaldur vaidlusaluses intressinõudes viidanud, maksuotsus on kaebajale kätte toimetatud. Seega on alusetu väita, et intressinõude alusel ei ole võimalik tuvastada, millal maksuvõlg tekkis ning millised olid asjassepuutuvate maksudeklaratsioonide esitamise tähtajad. Et intressinõudega nõuti kaebajalt sisse väiksem summa kui kontokaardilt nähtub, ei ole seadusevastane ega riku kaebaja õigusi; 2) On oluline, et haldusakti motivatsiooni pinnalt oleks haldusakt kontrollitav. Vaidlusaluses intressinõudes on esitatud kõik andmed viivitatud päevade arvu, intressimäära, tasumisele kuuluva intressisumma ja tasumise tähtaja osas. Intressinõue oli selge esitamisest alates; menetluse käigus on parandatud ka ilmnenud tehniline arvestusviga. Kindlasti ei ole kontokaartide täiendustega antud haldusaktile uut sisu. Kui intressinõuet poleks kohtumenetluses võimalik täiendavalt selgitada, poleks vastustajal üldse võimalik oma seisukohti kohtumenetluses kaitsta. Intressi arvestus pidanuks lõppema 10.06.2006. Et intressinõudele lisatud kontokaardil vältas intressiarvestus kuni 29.09.2006, oli tehniline viga, mis sai pärast sellele tähelepanu juhtimist likvideeritud ning vastava parandusena ka kontokaardile kantud. Muudetud arvestus iseenesest ei anna alust haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Tegemist on arvestusliku veaga, mis haldusakti tühisust kaasa ei too, haldusakt on antud õiguslikel alustel ning seetõttu kehtiv. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses viidanud, milliseid kohtumenetluse norme konkreetselt on kohus kohtumenetluse käigus intressinõude motiveerimisega arvestamisel oluliselt rikkunud; 3) Jääb arusaamatuks, mis kaebuse esitajale tema intressiarvestuses ka täiendavate kontokaartide pinnalt selgusetuks on jäänud ja kuidas oleks temale täiendavalt võimalik intressiarvestust selgitada.

§ 119

lg-s 2 on ette nähtud nn summeeritud intressiarvestus, mille kohaselt arvutatakse intresse kõikide maksuvõlgade ja ettemaksete kogusummalt. Kui maksumaksjal on näiteks mõne maksu osas enammakse, siis ei arvestata teiste maksude võlgadelt selle summa ulatuses intresse. Kontokaardilt nähtuvalt ongi intressiarvestuses juba kajastatud kõik maksuvõla jooksvad vähenemised ja suurenemised ning vastavalt sellele tehtud jooksev intressiarvestus. Intressinõudes on märgitud, et selle väljastamise tingis 05.05.2006 maksuotsus nr 12-5/367 ja alates 01.01.2004 võetakse summeeritud intressiarvestuses arvesse kõikide riiklike maksude kogusaldod ja tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi arvestamisel lähtutakse

§ 119lg-s 2 sätestatud summeeritud intressiarvestuse põhimõttest.

Kohus on selle selgitusega nõustunud; 4) Kohus ei ole iseseisvalt asunud intressisummasid arvestama ega intressi vähendama osa summa mahalahutamisega. Kohus on oma lahendis kirjeldanud kontokaartidel kajastuvat ning selgitanud, millest tulenevalt on intressinõue 16 608 krooni võrra vähenenud; 5) Kuni 31.12.2008 kehtinud

§ 118

lg-t 2 kohaldati juhul, kui intressi arvestamine toimus tasumata või tasaarvestamata maksusummalt. Käesoleval juhul on aga maksusumma tasutud ning intressi arvestamise aegumisel kohaldub

§ 118lg 1.

Kaebuses viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi 29.03.2006 otsuses 3-3-1-7-06 märgitud seisukoht tasumata või tasaarvestamata maksusumma alusel intressisumma määramise kohta antud asjas ei kohaldu. Käesoleval juhul saab lugeda maksusumma tasutuks 10.06.2006, intressinõue on esitatud 02.05.2007, seega on intress arvestatud ja intressinõue esitatud tähtaegselt. 11

(19)3-07-1052 Kaebaja leiab, et kuna maksuvõlg on kontokaardilt nähtuvalt pärast „30.06.2006“ (ilmselt peab maksuhaldur siin silmas 30.06.2002) suurenenud ja vähenenud, tuleb järgida

§ 118lg-st 1 tulenevat põhivõla tasumisest algavat üheaastast aegumistähtaega.

Vastustaja rõhutab, et

§ 119

lg-s 2 ette nähtud summeeritud intressiarvestuse kohaselt arvutatakse intresse kõikide maksuvõlgade ja ettemaksete kogusummalt. Kui maksumaksjal on mõne maksu osas enammakse, siis ei arvestata teiste maksude võlgadelt selle summa ulatuses intresse. Kaebaja on jätnud tähelepanuta, et kontokaardilt nähtuvalt ongi intressiarvestuses juba kajastatud kõik maksuvõla jooksvad vähenemised ja suurenemised ning vastavalt sellele tehtud uus intressiarvestus. Näiteks on 30.06.2006 (ilmselt peab maksuhaldur siin ja kahes järgnevas lauses silmas siiski aastat 2002) seisuga maksuvõlg fikseeritud summas 1 551 105 krooni. Seisuga 10.07.2006 (ehk 10 päeva hiljem) on maksuvõlg vähenenud 16 krooni (1 551 105 - 1 551 089 = 16). Seega on intressi arvestatud 1 551 105 kroonilt ajavahemiku 01.07.- 10.07.2006 ehk 10 päeva eest, alates 11.07.2006 aga juba põhivõla uuelt seisult ehk summalt 1 551 089 krooni. Kuna intressiarvestuse puhul on tegemist summaarse arvestusega, on põhimaksuvõlg kasvanud vahepeal ka suuremaks kui intressiarvestuse alguses (üle 1,6 miljoni). Kui aga on toimunud põhivõla tasumine, on intressiarvestuse aluseks olev võlasumma taas vähenenud. Kõiki neid liikumisi on intressiarvestuses igapäevaselt ka jälgitud ja arvesse võetud. Kaebaja viide Riigikohtu halduskolleegiumi 05.03.2009 otsusele nr 3-3-1-91-08 ei ole antud juhul asjakohane, kuivõrd viidatud kaasuses oli tegemist intressinõude esitamisega tulumaksukohustusele, mis põhikohustusena oli aegunud. Maksu kui põhikohustuse määramise aegumistähtaeg tulenevalt TuMS § 54 lg-st 2 ning

§ 98

lg-st 1 algas 10.11.2001 ehk ajast, mil maksudeklaratsiooni, mis oleks tulnud esitada, ei esitatud. Maksuotsus on koostatud 05.05.2006 ning otsusega on tuvastatud tahtlik maksude tasumisest kõrvalehoidmine. Intressinõude aluseks olev maksuotsus on seega väljastatud õigeaegselt ning põhikohustus ei ole aegunud. Maksuvõlg tasuti lõplikult 10.06.2006, seega aegunuks

§ 118lg 1 alusel intressisumma määramine hiljemalt 2007.

aasta lõpuks. Intressinõue esitati 02.05.2007; 6) Maksuintressil puudub karistuslik iseloom. Võrreldes rahaturgudel hetkel kohaldatavate intresside määrasid

-s sätestatud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluva intressi määraga, jätab kaebaja tähelepanuta maksuõigussuhte olemusliku erinevuse tsiviilõiguslikust võlasuhtest. Maksuõigussuhet reguleerib avalik õigus, mistõttu ei kuulu kohaldamisele tsiviilõigussuhteid reguleerivad normid, v.a. üksikud erandid. Erinevalt tsiviilõiguslikust võlasuhtest valitseb maksuõigussuhte poolte vahel subordinatsioonisuhe, mis välistab väikeste eranditega kokkulepete sõlmimise maksukohustuslase ja maksuhalduri vahel, sh kohaldamisele kuuluva intressi määra osas. Seadusandja ei ole

§ 117

lõikes 1 sätestatud intressimäära sidunud tsiviilõiguslikes võlasuhetes kohaldatavate intressimäärade ega nende muutumisega, pidades optimaalseks 0,06%-lise määra kehtestamist nii maksukohustuslase kui, mida on oluline märkida, ka maksuhalduri poolt arvestamisele ja tasumisele kuuluva intressi jaoks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Kokkuvõtlikult võib kõigist kaebuse esitaja kohtumenetluses esitatud seisukohtadest intressinõude motiveerimatuse osas välja lugeda järgmist. Intressinõudest ei nähtu, millise maksuliigi millal tekkinud maksuvõlalt on intresse arvestatud. Intressi arvestus tuleb esitada iga konkreetse maksu tasumise tähtaja järgi eraldi. Kuna intressinõude alusel ei ole tuvastatav, millised olid asjassepuutuvate maksudeklaratsioonide esitamise tähtajad ja millal on maksusummade tasumised toimunud, ei ole intressinõude alusel võimalik kontrollida intresside 12

(19)3-07-1052 aegumist

§ 118lg-te 1 ja 2 alusel.

Samuti heidab kaebuse esitaja ette intressinõudes toodud arvutusvalemis sümboli „x“ kasutamist, mis muudab metoodika arusaamatuks. Eeltoodud motiveerimispuudused tingivad kaebuse esitaja väitel intressinõude tühistamise. 10.

§ 115

lg 3 kohaselt tuleb intressinõudes näidata viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. Need andmed intressinõudes ja sellele lisatud kontokaardil sisalduvad. Tõsiseltvõetav ei ole kaebuse esitaja väide, et intressi arvutamise metoodika ei ole arusaadav sümboli „x“ kasutamise tõttu. Intressinõudes toodud valemis tähistab „x“ korrutusmärki. Toodud valemi järgi leitakse intressisumma maksuvõla, intressimäära ja viivitatud päevade arvu korrutisena. 11.

§ 119

lg 2 kohaselt ei arvestata intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt või selle osalt, mis on võrdne maksuhalduri poolt maksukohustuslasele käesoleva seaduse, maksuseaduse või tollieeskirjade alusel maksmisele või tagastamisele kuuluva maksusummaga. Seega arvestatakse intressid summeeritud maksuvõlast, mis kujuneb erinevates maksuliikides maksumaksjal olevate maksuvõlgade ja enammaksete põhjal. Niisiis ei nõua seadus intressinõudes maksuvõla väljatoomist maksuliikide kaupa eraldi.

  1. Haldusasjas nr 3-3-1-74-06 (p 15) on Riigikohus märkinud, et aegumise kohta põhjendatud seisukoha võtmiseks tuleb kohtul eraldi iga maksu osas teha kindlaks, millal ja millistes osades on põhivõlg tasutud, ning vastavad andmed peab kohtule ja kaebajale esitama maksuhaldur. Et kohtumenetluses kontrollitakse maksukohustuslase väidet intressinõude aegumisest ja kogutakse selleks täiendavaid tõendeid, ei näita iseenesest intressinõude põhjenduste puudulikkust ega haldusaktile uue sisu omistamist. Samas juhib ringkonnakohus ka tähelepanu asjaolule, et intressisumma määramisel ei ole maksuhalduril kaalutlusõigust. Seetõttu ei saaks ka puudulikult motiveeritud intressinõude õiguspärasuse kontrollimisel lähtuda üksnes intressinõudes toodud põhjendustest (vrdl nt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-62-02, p 11), jätmata tähelepanuta maksuhalduri kohtumenetluses esitatud seisukohti.
  2. Kohtu hinnangul nähtub kohtumenetluses esitatud muudetud intressiarvestusest (I kd tl 196-206) kaebuse esitaja maksuvõla kujunemine ja muutumine, sh erinevate maksuliikide deklaratsioonide esitamise ajad ning maksuvõla tasumiseks tehtud maksed. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebuse esitaja väited intressiarvestuse kontrollimatusest. Muudetud kontokaardi tõttu ei ole enam aktuaalne kaebuse esitaja väide, et intressinõudega nõutud summa erines (on 30 krooni väiksem) intressinõudele lisatud kontokaardil seisuga 26.02.2007 märgitud intressivõlast 1 357 002 krooni. Korrigeeritud intressiarvestuse kohaselt on kaebuse esitaja intressivõlg 26.02.2007 seisuga 1 340 364 krooni. Korrigeeritud intressiarvestust ei muuda iseenesest kontrollimatuks intressinõude põhjendustes sisalduv lause, et intress on arvutatud tähtpäevaks tasumata ettevõtte tulumaksult erisoodustustelt, mis oli 05.05.2006 maksuotsuse kohaselt 1 551 146 krooni, samas kui kontokaardist nähtuvalt on teatud perioodidel intressi arvutatud ka suuremalt maksuvõlalt kui eeltoodud summa. Maksuhaldur ei ole vaielnud vastu kaebuse esitaja väitele, nagu nähtuks kontokaartidelt, et intressi on arvestatud ka teiste tähtajaks tasumata maksude eest kui 05.05.2006 maksuotsuse kohaselt 10.11.2001 tekkinud ettevõtte erisoodustuse tulumaksu võlg. Maksuhaldur rõhutab järjekindlalt, et lähtutud on summeeritud intressiarvestusest, mille kohaselt arvutatakse intresse kõigi maksuvõlgade (ja ettemaksete) kogusummalt. Järelikult on tegelikkuses arvestatud intresse ka muude maksude võlgadelt kui 05.05.2006 maksuotsusega tuvastatud ettevõtte tulumaksu erisoodustustelt võlg ja ebaõige on intressinõudes toodud põhjendus, nagu oleks tegemist intressiga ettevõtte tulumaksult erisoodustuselt. 13

(19)3-07-1052 Kuna konkreetseid vastuväiteid muudetud intressiarvestuses toodud andmete õigsusele kaebuse esitaja esitanud ei ole, järeldab ringkonnakohus, et intressivõlg 1 340 364 krooni on kindlaks tehtud õigesti. Järgnevalt tuleb kontrollida kaebuse esitaja väiteid intressivõla aegumise kohta. 14. Kaebuse esitaja on intressinõude aegumise põhjendamiseks viidanud nii

§ 118

lg-le 1 kui ka sama paragrahvi lg 2 kaudu

§-le 98.

§ 118

lg 1 (intressinõude esitamise ajal kehtivas redaktsioonis) sätestas: „Intressi arvestamise aegumistähtaeg on üks aasta, arvates maksusumma või isikule alusetult tagastatud summa tasumise või tasaarvestamise päevast.“ Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohaldatakse tasumata või tasaarvestamata maksusummalt või riigi poolt isikule alusetult tagastatud summalt intressi arvestamise aegumisele

§-des 98 ja 99 sätestatut.

§ 98

lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg üldjuhul kolm aastat; maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg kuus aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati.

§ 98

lg 2 sätestab, et maksukohustuse puhul, millega seoses ei ole seadusega sätestatud maksudeklaratsiooni esitamise kohustust, on maksusumma määramise aegumistähtaeg üks aasta; kui maksusumma jäi määramata või määrati valesti maksukohustuslase poolt talle seadusega pandud kohustuste täitmatajätmise või mittenõuetekohase täitmise tõttu, on maksusumma määramise aegumistähtaeg neli aastat.

§ 118

lg 3 sätestas intressinõude esitamise ajal, et intressinõuet ei esitata pärast sama paragrahvi lg-s 1 või 2 sätestatud tähtaja möödumist. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et intressinõude aegumisele tuleb kohaldada seda viidatud paragrahvis sätestatud tähtaega, mis lõpeks varem. Kui intressinõue on aegunud

§ 118

lg 2 järgi, ei saa põhivõla tasumine

§ 118lg 1 alusel aegumistähtaega pikendada.

  1. Pooled ei vaidle selle üle, et 05.05.2006 maksuotsusega nr 12-5/367 määratud ettevõtte tulumaksu tasumise kohustus tekkis kaebuse esitajal 10.11.
  2. Maksuotsuses on märgitud, et OÜ Amintor juhatuse liikme 25.10.2001 sularaha väljamakse kohta vormistatud dokumentidel näidatud tehingud on fiktiivsed ning tegemist on tahtliku maksude tasumisest kõrvalehoidumisega (I kd tl 63-82). Samale järeldusele on jõudnud ka Tallinna Halduskohus 22.05.2007 otsuses nr 3-06-1473, leides, et tegemist oli fiktiivsete tahtlike tehingutega, mis olid tehtud maksude tasumisest kõrvalehoidmise (raha ettevõttest maksuvabalt väljaviimise) eesmärgil. Ringkonnakohtul ei ole antud maksuvõla osas põhjust asuda eeltoodud maksuotsusest ja kohtuotsusest erinevale seisukohale. Seetõttu ei kohalduks 05.05.2006 maksuotsusega tuvastatud maksuvõlale ega sellelt maksuvõlalt arvestatavatele intressidele

§ 118

lg 2 alusel

§ 98

lg-s 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg, vaid eelviidatud sättes toodud kuueaastane aegumistähtaeg, mis ei ole ületatud.

  1. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebuse esitaja maksuvõlg on lõplikult tasutud 10.06.
  2. Halduskohus leidis, et kuna vaadeldaval juhtumil peab lugema maksusumma tasutuks 10.06.2006, ei ole intressinõue

§ 118lg 1 kohaselt aegunud.

Kaebuse esitaja väidab aga, et

§ 118

lg-s 1 sätestatud tähtaja kohaldamisel tuleb arvestada, et maksuvõla tasumine toimus vähemalt osaliselt varem, sest kontokaardilt nähtuvalt on tehtud makseid ettevõtte tulumaksu võla tasumiseks enam kui aasta enne intressinõude esitamist – nt 12.12.2005 3158 krooni, 04.01.2006 2488 krooni ja 09.02.2006 10 308 krooni. Ringkonnakohus kaebuse esitaja väidetega ei nõustu. 05.05.2006 maksuotsusega tasumiseks määratud maksuvõla 1 551 146 krooni tasumist ei toimunud varem kui aasta enne intressinõude 14

(19)3-07-1052 esitamist 02.05.2007. Järelikult ei olnud kaebuse esitaja 05.05.2006 maksuotsusega nr 12-5/367 määratud ettevõtte tulumaksu võlalt intresside arvestamine

§ 118lg 1 alusel aegunud.

  1. Eelnevalt tuvastas ringkonnakohus, et kaebuse esitajale ei ole tasumiseks intresse määratud üksnes erisoodustuselt tasutava ettevõtte tulumaksu võlalt. Kontokaardilt nähtuvalt on maksuvõlg, millelt intresse arvestatakse, teatud perioodide vältel olnud suurem kui kaebuse esitaja 05.05.2006 maksuotsusega määratud ettevõtte tulumaksu võlg 1 551 146 krooni. Nii on see parandatud intressiarvestusest nähtuvalt olnud perioodidel 10.02.2003-09.06.2003, 10.06.2003-09.07.2003 ja 10.07.2003-27.12.
  2. Summeeritud intressiarvestuse põhimõte ei võimalda mööda minna

§-s 118 sätestatud intresside aegumistähtaegadest. 18. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-44-07 selgitanud: „

§ 118

lg 1 on rakendatav teadaolevale maksuvõlale, mis tähendab seda, et intressi määramiseks ei ole vaja kontrollida seda, kas maksusumma on deklareeritud õigel ajal ja õiges summas. Maksuhaldur kontrollib vaid maksete tasumise tähtpäeva ja makse laekumise aega ning arvutab nende andmete alusel välja viivitatud päevade arvu ja intressi suuruse. Üheaastane aegumistähtaeg on kirjeldatud toimingute läbiviimiseks piisav. Kui aga maksukohustuslane on esitanud maksudeklaratsioonis väärandmeid, mille tulemusena on maksuhalduril õigus vastavalt

§-dele 92 ja 95 määrata maksuotsusega täiendavalt tasumisele kuuluv maksusumma, tuleb intresside aegumisele kohaldada

§ 118

lõiget 2, mille kohaselt määratakse intressid sama tähtaja jooksul, mis kehtib maksusumma määramisele.“ 05.05.2006 maksuotsusega määratud ettevõtte tulumaksu võla kõrval intresside arvestamise ajavahemikul tekkinud muude maksuvõlgade puhul ei ole maksuhaldur esile toonud asjaolusid, mis välistaksid nendele

§ 118lg-s 1 sätestatud üheaastase aegumistähtaja rakendamise.

  1. Korrigeeritud intressiarvestusest nähtuvalt kahanes alates 10.02.2003 üle 1 551 146 krooni tõusnud maksuvõlg 09.06.2003 1 545 894 kroonini, alates 10.06.2003 uuesti üle 1 551 146 krooni tõusnud maksuvõlg 09.07.2003 1 540 566 kroonini ja 10.07.2003 uuesti üle 1 551 146 krooni tõusnud maksuvõlg 27.12.2005 1 551 146 kroonini. Järelikult tasuti maksuvõlad, mis väljusid 05.05.2006 maksuotsusega määratud ettevõtte tulumaksu piirest, enam kui aasta enne intressinõude esitamist 02.05.
  2. Neilt maksuvõlgadelt arvutatud intressi osas on intressinõue

§ 118lg 1 alusel aegunud.

  1. Kaebuse esitaja leiab, et olemuslikult tsiviilõiguslikule viivisele sarnanev intress on käesoleval juhul ebamõistlikult suur, ja taotleb selle vähendamist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt sama seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt võib kohus olukorras, kus tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole VÕS § 113 lg 8 ja § 162 maksuintressi puhul kohaldatavad juba seetõttu, et maksukorralduse seaduse regulatsioon (§ 117 ja 119) intressi suuruse ja tasumise aluste osas ei sisalda lünki, mida oleks võimalik õiguse analoogia korras VÕS § 113 lg-s 8 ja §-s 162 sisalduvate tsiviilõiguse normidega täita.

§ 117

lg 2 ja 119 reguleerivad ammendavalt juhud, millal on võimalik intressi vähendada või mitte arvestada. 22. Kaebuse esitaja leiab, et intress on põhiseadusega vastuolus ebaproportsionaalsuse tõttu, arvestades eriti käesoleva juhtumi erilisi asjaolusid: 1) riik ei ole sisuliselt tulumaksu näol tulu 15

(19)3-07-1052 saanud, sest ettevõtlusega mitteseotud väljamakse tagastamise ja sellega seotud ümberarvestuse tõttu langes maksustamise alus ära ning maksusummat reaalselt tasuma ei pidanud; 2) seoses üleüldise majanduslangusega on äriühingu majandustulemused olulisel määral halvenenud. 31.12.2009 seisuga on äriühingu kahjum 960 417 krooni; 3) maksuintress läheneb suuruselt maksu põhikohustusele. Meetme proportsionaalsuse põhimõttele vastavust kontrollitakse kohtupraktikas järjestikku kolmel astmel – kõigepealt hinnatakse abinõu sobivust, siis vajalikkust ja vajadusel ka proportsionaalsust kitsamas tähenduses ehk mõõdukust. Sobiv on abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta piirangu eesmärgi saavutamist. Sobivuse nõude sisuks on kaitsta isikut avaliku võimu tarbetu sekkumise eest. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust. Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused (vt Riigikohtu 15.12.2009 otsuse nr 34-1-6-09 p 21). 23. Intressi eesmärgiks on esiteks korvata maksu saaja varalist kahju. Selline kahju seisneb eeskätt kreeditoril raha hilisema laekumisega saamata jäänud finantstulus. Ringkonnakohtu arvates tekitab maksud deklareerimata ja tasumata jätnud isik riigile ka otsest varalist kahju, lükates enda seadusest tuleneva maksuarvestuse pidamise kohustuse (

§ 88lg 1) maksuhaldurile.

Maksu määramine ja sissenõudmine toob kaasa olulisi rahalisi kulutusi. Samuti on maksuintressi ülesandeks sundida võlgnikku oma kohustust kiiresti täitma. 24. Pole kahtlust, et maksuintress

-st tulenevas suuruses on viidatud eesmärgi saavutamiseks kohane. Intressi sellise määra vajalikkust ei sea kahtluse alla ka see, et ta on rahaturu intressist tunduvalt kõrgem. Vastasel korral kahjustaks see intressi võimet sundida võlgnikku maksukohustust võimalikult kiiresti täitma. Maksuvõlg ei tohi krediidi kulukuselt konkureerida rahaturul pakutavate laenudega. Maksuintressi tihti üsna koormav toime on proportsionaalne tema eesmärkide olulisusega. Intressi suurus on võrdeline maksu saajale põhjustatud varalise kahjuga.

  1. Käesoleva juhtumi asjaoludes ei ole midagi sellist, mis annaks alust asuda intressikohustuse proportsionaalsuse suhtes teistsugusele seisukohale. Kaebuse esitaja väide, et riik ei ole sisuliselt tulumaksu näol tulu saanud, sest maksusummat reaalselt tasuma ei pidanud, on arusaamatu ja ebaõige. Vaidlust ei ole selles, et 05.05.2006 maksuotsusega tuvastatud maksuvõla moodustava maksusumma tasumise kohustus tekkis kaebuse esitajal juba 10.11.
  2. Tallinna Halduskohtu 22.05.2007 otsuses haldusasjas nr 3-061473 (p 32) on õigesti märgitud, et seoses ettevõtlusega mitteseotud kulu tagastamisega OÜ-le Amintor langeb ära küll OÜ Amintor kohustus maksuotsusega määratud maksusumma tasuda, kuid OÜ-l Amintor jääb püsima intressikohustus alates päevast, mil ta oleks pidanud tasuma ettevõtlusega mitteseotud kulult tulumaksu kuni vastava maksusumma tasumise äralangemise päevani. Ettevõtlusega mitteseotud kulu hilisem tagastamine ei tee olematuks asjaolud, et OÜ Amintor ettevõtlusega mitteseotud kulu kandis ning et tal tekkis eeltoodud kulult tulumaksu tasumise kohustus, mida ta õigeaegselt ei täitnud. Ettevõtlusega mitteseotud kulu tagastamist ei saa pidada

§ 103lg 1 p-st 2 tulenevaks tagasiulatuva mõjuga sündmuseks.

Maksuintressi nagu ka maksukohustust üldse ei muuda ebaproportsionaalseks asjaolu, et maksuvõlglase majanduslik olukord on halb. Maksu sissenõudmist ei takista asjaolu, et sellega 16

(19)3-07-1052 kaasneks võlgniku pankrot (vt

§ 133lg 3).

Maksuvõlglase majanduslikult halb olukord ei muuda intressikohustust ebaõiglaseks. Samuti ei muutu intressi määramine mittevajalikuks, kui just tegemist pole olukorraga, kus intressi määramise ja sissenõudmisega seotud kulud ületavad intressisumma või intressisumma sissenõudmine on maksukohustuslase maksevõimetuse tõttu lootusetu ning maksuhaldur ei pea pankrotiavalduse esitamist otstarbekaks (vt

§ 100ja § 119 lg 6).

Intressisummat ei muuda mõõdupäratuks see, et ta on lähedane intressi arvestamise aluseks oleva põhikohustuse suurusele. Kuna käesoleval juhul ei ületa intressinõue põhivõlga, millelt intressi nõutakse, ei ole asjakohane kaebuse esitaja väide, nagu tuleneks Riigikohtu praktikast (lahend nr 3-2-1-66-05), et põhivõlast suurem kõrvalkohustuste summa ei ole põhjendatud. See kaebuse esitaja väide ei ole ka põhjendatud, sest viidatud Riigikohtu otsusest ei saa teha järeldust, nagu oleks viivis ebamõistlikult suur üksnes seetõttu, et ta ületab rahaliselt põhikohustust. Riigikohtu viidatud otsuses on leitud (p 18), et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, samuti rõhutas kolleegium, et eeltoodud põhimõte kehtib üldiselt ka leppetrahvi või viivise nõudmisel võlaõigusseaduse järgi ja nende suuruse vähendamisel VÕS § 113 lg 8 või § 162 järgi (vt otsuse nr 3-2-1-66-05 p 24). Seega on tsiviilasjas võimalik mõista välja ka põhivõlale lähedast või isegi suuremat viivist.

  1. Põhjendamatu on kaebuse esitaja väide, et intressi määramine intressinõudes toodud summas on olemuslikult karistusõigusliku iseloomuga ja seetõttu vastuolus PS §-dega 3, 11 ja 14, sest seadus ei anna maksuhaldurile pädevust määrata haldusmenetluses isikule karistust. Kaebuse esitaja viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusest asjas Janosevic v Rootsi ei ilmne seisukohta, et põhikohustuse suurusega võrreldav maksuintress peaks olema reguleeritud karistusõiguslikuna. Viidatud lahendis analüüsis kohus Rootsi õiguse järgi haldussanktsioonina maksuseaduse rikkumise eest kohaldatava lisamakse (surcharge) hõlmatust „kriminaalsüüdistusega“ EIÕK art 6 tähenduses. See lisamakse (mille suurus vaadeldud juhul oli 161 261 Rootsi krooni) ei ole samastatav maksuintressidega (mida antud juhul määrati isikule 859 039 Rootsi krooni).
  2. Eeltoodud põhjendustel tuleks halduskohtu otsus tühistada osaliselt ka selles osas, milles kaebus intressinõude tühistamiseks jäi rahuldamata. Intressinõue tuleks käesoleva otsuse p-s 1719 toodud põhjendustel tühistada täiendavalt osas, millega arvestati perioodidel 10.02.200309.06.2003, 10.06.2003-09.07.2003 ja 10.07.2003-27.12.2005 intressi maksuvõla sellelt osalt, mis ületas 05.05.2006 maksuotsusega määratud ettevõtte tulumaksu erisoodustuselt summat 1 551 146 krooni. Kokku arvestati nendel perioodidel 1059 päeva eest intresse 1 010 801 krooni. Lähtudes maksusummast 1 551 146 krooni, oleks sama ajavahemiku eest arvutatud intress olnud 985 598 krooni ehk 25 203 krooni väiksem. Seega tuleb maksuotsus täiendavalt tühistada 25 203 krooni (so perioodidel 10.02.2003-09.06.2003, 10.06.2003-09.07.2003 ja 10.07.2003-27.12.2005 seadusega lubatust enam arvutatud intressisumma) ulatuses. Resolutsiooni selguse huvides tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse tervikuna ja teeb uue otsuse, millega osaliselt rahuldab kaebuse ja tühistab vastavas osas intressinõude. OÜ Amintor apellatsioonkaebus rahuldatakse sellega osaliselt. 17

(19)3-07-1052
  1. Kuna ringkonnakohus tühistab vaidlusaluse intressinõude täiendavas ulatuses, ei saa ta esimese astme kohtu menetluskulusid jaotada MTA apellatsioonkaebuses ettepandud proportsiooni arvestades, mis lähtub intressinõude halduskohtu poolt tühistatud ulatusest.
  2. Kaebuse osalise rahuldamise korral HKMS § 92 lg 2 alusel menetluskulude jaotamisel võib kohus arvesse võtta üksnes selliseid menetluskulusid, mille kandmine väljamõistmist taotleva menetlusosalise poolt on tõendatud ja mis on vajalikud ja põhjendatud (HKMS § 93 lg 5). Käesoleval juhul ei selgu kohtuotsusest, kui suurest esindajatasu summast kohus menetluskulude jagamisel lähtus.
  3. Esimese astme kohtus esitas kaebuse esitaja taotluse menetluskulude kogusummas 60 726,68 krooni väljamõistmiseks. Menetluskulude nimekirja (I kd tl 234) järgi koosnevad need riigilõivust 5000 krooni, „kuludest“ 320 krooni ning advokaadibüroo Hansa Law Offices 10.02.2009 arvel nr 114, 16.01.2009 arvel nr 53, 12.09.2008 arvel nr 620, 14.10.2008 arvel nr 688 ja 12.06.2007 arvel nr 249 näidatud kuludest kogusummas 46 906 krooni, millele lisandub käibemaks 18% ehk 8500,68 krooni. Täiendava selgitusega (I kd tl 253) lisas kaebuse esitaja arvetele tööaruanded (I kd tl 255, 257, 259, 261, 263). Arvetel näidatud kulude kogusummas 55 726,68 krooni ja riigilõivu 5000 krooni tasumine on tõendatud maksekorraldustega (vt I kd tl 7, 240-244). Arvetel ega neile lisatud tööaruannetelt ei nähtu haldusasja number, mille menetlusega seoses teenust on osutatud. Arvetel on teenusena märgitud „maksuvaidlus“. Siiski ei anna üksnes see asjaolu alust arvete kõrvalejätmiseks. Menetluskulude taotluse suhtes esitatud seisukohas (I kd tl 248) väljendatud kahtlust, et nimetatud arveid võidi OÜ-le Amintor esitada ka muude maksuprobleeme puudutavate teenuste eest, oleks MTA saanud põhjendada viitega konkreetsele maksuvaidlusele, millega seoses neid arveid veel esitada võidi. Perioodil kuni 06.08.2008, mil Riigikohtu määrusega jäeti OÜ Amintor kassatsioonkaebus menetlusse võtmata, kestis menetlus haldusasjas nr 3-06-1473, kus OÜ Amintor esitas kaebuse 05.05.2006 maksuotsuse nr 12-5/367 tühistamiseks. Arvetel näidatud teenuse osutamise perioodidest nähtuvalt saab haldusasjaga nr 306-1473 seostada 12.06.2007 arvet nr 249, mis nähtuvalt esitatud aruandest ja kaebuse esitaja täiendavast selgitusest halduskohtule on tõepoolest osaliselt seotud haldusasjaga nr 3-07-
  4. Arvel esitatud tööaruandest nähtuvalt saab käesoleva haldusasjaga seotuks pidada 6,75 h tööd tunnihindega 1300 krooni (millele lisandub käibemaks). Seega saab arvet nr 249 käesoleva haldusasjaga seostada 10 354,5 krooni ulatuses. Ülejäänud arvetel näidatud kulusid peab ringkonnakohus tervikuna seotuks käesoleva haldusasjaga. Esindajatasu 49 851,46 krooni peab ringkonnakohus antud haldusasja mahtu arvestades ülepaisutatuks. Asja mahtu ja keerukusastet arvestades oli esimese astme kohtumenetluse põhjendatud esindajatasu 30 000 krooni. Menetluskulud 35 000 krooni tuleks jagada kaebuse rahuldatud osa arvestades. Intressinõude summas 1 356 972 krooni tühistas halduskohus 16 608 krooni ulatuses ning ringkonnakohus tühistab intressinõude täiendavalt 25 203 krooni ulatuses. Tühistatud osa kogusummas 41 811 krooni moodustab intressinõudest 3 %. Seetõttu mõistab ringkonnakohus kaebuse rahuldatud osa suurust arvestades kaebuse esitaja kasuks välja esimese astme menetluskulu summas 1050 krooni. MTA apellatsioonkaebus tuleb seega lugeda rahuldatuks osaliselt.
  5. Apellatsiooniastmes taotles OÜ Amintor menetluskulu väljamõistmist summas 81 655,44 krooni, millest riigilõiv on 15 000 krooni ja ülejäänu moodustab esindajatasu. Menetluskulude kandmist nimetatud ulatuses seoses käesoleva apellatsioonimenetlusega peab ringkonnakohus 18
(19)3-07-1052 esitatud kuludokumentidega (advokaadibüroo arved, maksekorraldused nende ja riigilõivu tasumiseks) tõendatuks. Esindajatasu põhjendatud suurus käesolevas apellatsiooniastmes ei ületa ringkonnakohtu arvates esimese astme põhjendatud tasu 30 000 krooni. Apellatsioonimenetluses oli vaidluse all intressisumma 1 340 364 krooni. Sellest moodustab ringkonnakohtu poolt täiendavalt tühistatud intressinõude osa 25 203 krooni 1,8 %. Arvestades seda OÜ Amintor apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust, mõistab ringkonnakohus OÜ Amintor kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulu 810 krooni. Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus 19
(19)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.