ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2010.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-10-814 Haldusasi S.J kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
- september 2010.a, Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja S.J, vastustaja Viru Vangla, vastustaja esindaja Eve Kangro RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD S.J esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla xx.xx.xxxx toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt seisneb vaidlustatav toiming selles, et xx.xx.xxxx ajavahemikul kell 09.00 kuni18.00 lukustati kaebaja ilma igasuguse aluseta S-7 osakonna kambrisse nr 8108, millega rikuti vangistusseaduse (edaspidi VangS) S § 41 lg-t 2, mille kohaselt kinnipeetava, karistusjärgselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama karistuse täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse tagamise põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. 30.05.2010 palus kaebaja täiendavalt nõuda välja vanglalt videosalvestis 22.03.2010 aset leidnud sündmuse kohta, mis tõendab kaebaja arvates vangla süülist tegevust. Kohtuistungil jäi S.J oma kaebuses toodu juurde ja taotles vanglalt videosalvestise väljanõudmist. Kaebaja selgitas, et tulenevalt VangS § 8 lg-st 2 3-10-814 polnud vanglal õigust sulgeda teda terveks päevaks kambrisse ning oma tegevusega rikkus vangla seadust ja kuritarvitas oma võimu. Vastustaja Viru Vangla vastusest kaebusele nähtub järgnev: vastustaja ei nõustu S.J kaebuses tooduga ja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja märgib, et kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevus, mis seisnes xx.xx.xxxx kaebaja lukustatud kambris hoidmises. Ajavahemikul alates 07.01.2010 kuni 30.03.2010 viibis kaebaja Viru Vangla S-7 osakonnas. 22.03.2010 lukustati S-7 ja S-8 osakondade kambrite uksed Viru Vangla xx.xx.xxxx korralduse nr xx alusel. Kambrite lukustamine oli vajalik seoses läbiotsimisega, aga samuti julgeoleku kaalutlustel. Vastustaja viitab justiitsministri 01.04.2003 määruse nr 23 „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine“ § 43 lg-le 1, mille kohaselt on läbiotsimine tegevus, mille käigus kontrollitakse vangla territooriumile sisenevat või väljuvat või seal viibivat isikut või kinnipeetavat, kinnipeetavate elu- ja olmeruume või vangla territooriumil paiknevaid teisi ruume. Sama määruse lg 2 kohaselt seisneb läbiotsimise eesmärk selles, et avastada ning võtta ära keelatud esemed ja ained, aga samuti avastada peidik või varjatud käik ning kontrollida ruumide tehnilist seisundit. Osakonnas, kus viiakse läbi läbiotsimist, lukustatakse kambrite uksed, et kinnipeetavatel ei oleks võimalik keelatud esemeid läbiotsimise ajal kambrist välja viia ja mujale peita. Kambrite lukustamine läbiotsimise ajal kannab ka julgeoleku tagamise eesmärki. Läbiotsimine tekitab sagedasti kinnipeetavate seas rahulolematust,. mida nad ka ametnike peal välja elavad. Selliste situatsioonide vältimiseks on otstarbekohane osakonna kambrid läbiotsimise ajaks lukustada. Kuigi käesoleval juhul kaebaja ei vaidlusta Viru Vangla xx.xx.xxxx korraldust nr xx, peab vangla vajalikuks märkida järgmist. Nimetatud korralduse andmise aluseks oli VangS § 8 lg 2, mis annab vanglateenistusele õiguse põhjendatud vajaduse korral osakondi või kambreid lukustada juhul, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks. Kõnealloleval juhul teostati S-7 ja S-8 osakondades läbiotsimine ning läbiotsimise läbiviimise tagamiseks oli vaja kambrid lukustada. Vastustaja märgib ühtlasi, et kooskõlas VangS § 66 lg-ga 1 kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab VangS-e ja vangla sisekorraeeskirjade (edaspidi VSkE) täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et VSkE täitmise ja julgeoleku eest vanglas vastustab vanglateenistuse ametnik. VangS § 41 kohaselt tuleb kinnipeetavat, arestialust ja vahistatut kohelda inimväärikalt ning kindlustada, et karistuse kandmine, karistusjärgne kinnipidamine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Siinkohal viitab vastustaja kriminaalhooldusseaduse, vangistusseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjale, mille kohaselt ei ole nimetatud sätte eesmärk mitte ainult inimväärikuse olulisuse rõhutamine, vaid ka tähelepanu juhtimine asjaolule, et iga ebameeldivustunne, mida isik kogeb, ei ole veel inimväärikuse rikkumine. Osakonna kambrite uste lukustamine võis küll tekitada kaebajale ebamugavust, kuid iga ebamugavustunne ei ole võrdsustatav inimväärikuse rikkumisega. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal puudub põhjendatud huvi kaebuse esitamiseks. Tema põhjendatud huviks võib eelkõige olla isiku rehabiliteerimise vajadus või soov vältida õigusrikkumise kordumist, samuti hilisem kahjunõude esitamine. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 10 lg 3 kohaselt märgitakse kaebuses haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks kaebuse esitaja põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks. Vastustaja leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega, aga samuti pole rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi. Vanglateenistusel oli õigus tulenevalt VangS § 8 lg-st 2 lukustada S-7 ja S-8 osakondade kambrid selleks, et tagada julgeolek läbiotsimise teostamisel. Vastustaja leiab, et tegemist ei olnud vangla õigusvastase tegevusega. Kaebaja taotles ühtlasi xx.xx.xxxx tehtud videosalvestise väljanõudmist vanglalt, kuid vangla leiab, et selleks pole vajadust. 2
(3)3-10-814 KOHTU PÕHJENDUSED VangS § 8 lg 2 sätestab, et vanglateenistus võib põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada käesoleva paragrahvi lg-s 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult. Xx.xx.xxxx andis Viru Vangla korralduse nrxx. Korralduse andjaks on julgeolekuosakonna juhataja direktori asetäitja vangistuse alal ülesannetes Marek Koitla. Kaebaja palub tunnistada nimetatud haldusakt õigusvastaseks ning tema põhjendatud huvi Viru Vangla xx.xx.xxxx korralduse nr xx õigusvastasuse kindlakstegemiseks seisneb tulevikus kahjunõude esitamises Viru Vanglale. Kõneallolevast korralduse p-st 1 nähtub, et seoses teostatava läbiotsimisega otsustati lukustada 22.03.2010 alates kella 08.45 kuni 17.00 osakonna kambrite uksed. Korraldus on antud VangS § 8 lg 2 ning VSkE § 12 alusel. Kuna S7, S-8 kambrite lukustamine leidis aset Viru Vangla haldusakti alusel, siis ei saa nõustuda kaebaja väitega, et kambrite uksed lukustati ilma igasuguse põhjuseta ja õigusvastaselt. Samast korralduse p-st 2 nähtub, et S-7 ja S-8 osakonna inspektor-kontaktisikut kohustati suuliselt tutvustama käskkirja kõiki S-7 ja S-8 osakonna kinnipeetavaid. Mis puutub videosalvestiste väljanõudmisesse, siis siinkohal kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja ei ole põhjendanud, milleks tal konkreetselt on vaja videosalvestisi. Vangla ei varja S7 ja S-8 osakondade kambrite lukustamist xx.xx.xxxx alates kella 08.45 kuni 17.00. Justiitsministri 01.04.2003 määruse nr 23 „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine“ § 43 lg 1 kohaselt on läbiotsimine tegevus, mille käigus kontrollitakse vangla territooriumile sisenevat või väljuvat või seal viibivat isikut või kinnipeetavat, kinnipeetavate elu- ja olmeruume või vangla territooriumil paiknevaid teisi ruume. Sama määruse lg 2 kohaselt seisneb läbiotsimise eesmärk selles, et avastada ning võtta ära keelatud esemed ja ained, aga samuti avastada peidik või varjatud käik ning kontrollida ruumide tehnilist seisundit. Seega on läbiotsimise peamiseks eesmärgiks keelatud esemete avastamine ning nende äravõtmine. Osakonnas, kus viiakse läbi läbiotsimist, lukustatakse kambrite uksed, et kinnipeetavatel ei oleks võimalik keelatud esemeid läbiotsimise ajal kambrist välja viia ja mujale peita. Kambrite lukustamine läbiotsimise ajal kannab ka julgeoleku tagamise eesmärki. Läbiotsimine tekitab sagedasti kinnipeetavate seas rahulolematust, mida nad ka ametnike peal välja elavad. Selliste situatsioonide vältimiseks on otstarbekohane osakonna kambrid läbiotsimise ajaks lukustada. Kaebaja ei ole tõendanud, millega konkreetselt rikuti tema õigusi seoses S-7 ja S-8 osakondade kambrite lukustamisega. Kambrite lukustamisest teavitas S-7 ja S-8 osakonna inspektor-kontaktisik kõiki nimetatud osakondade kinnipeetavaid. Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus 15.03.2011 Riigikohtu 15.03.2011 kohtumääruse nr 3-7-1-3-735-10 alusel, millega jäeti S.J´ i määruskaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 60 lg 2 ja § 742 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 695 alusel menetlusse võtmata Tartu Ringkonnakohtu 02.12.2010 määrusega nr 3-10-814 jäeti S.J´i taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks rahuldamata ja tagastati apellatsioonkaebus selle esitajale. Mare Krull kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 3
(3)