2-10-45623/5

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-45623 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi N. S.`i hagi Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS vastu 4 746 krooni (303,32 euro) nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Hagihind 303,32 eurot Menetlusosalised Hageja: N. S. (IK xxx, elukoht: xxx) Hageja esindaja: L. A., volikirja alusel lembit.auvaart@mail.ee Kostja: Kostja esindaja: Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS (RK 10579981, asukoht: Elektrijaama tee 59, Narva 21004) R. S., volikirja alusel xxx RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada osaliselt.
4. Välja mõista Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-lt N. S.`i kasuks 216 (kakssada kuusteist) eurot 67 senti. MENETLUSKULUDE JAOTUS Hageja menetluskuludest jätta kostja kanda 71%. Kostja menetluskuludest jätta hageja kanda 29%. 1 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Viru Maakohtu menetluses oli tsiviilasi 2-07-13227, N. S.i hagi Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS vastu kutsehaigusega tekitatud tervisekahju hüvitamises. Viru Maakohus kinnitas
6. mail
7. a poolte kompromissi, mille kohaselt kostja tasub hagejale kutsehaigusega tekitatud tervisekahju hüvitamiseks ühekordse maksena 20 084,80 krooni ning alates
8. aasta maist igakuise maksena 4 330,20 krooni. Alates
9. aastast korrutatakse igakuise makse summa iga aasta
10. märtsil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelmise aasta tarbijahinna indeksiga. Hageja loobus kostja vastu esitatud hagist kutsehaigusega tekitatud tervisekahju hüvitamiseks ja mittevaralise kahju (20 000 krooni) hüvitamiseks. Kohtumäärus jõustus 30.05.
11. a
12. Hageja esitas 21.09.
13. a hagi kostja vastu kutsehaigusest tulenevate ravikulude hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled kompromissi, millega kostja nõustus maksma kutsehaiguse põhjustamisest tulenevat hüvitist 2/3 ulatuse hüvitise üldsummast (* tööstaaž kostja ettevõttes). Lisaks hüvitisele on ette nähtud ka ravikulude hüvitamine (tsiviilkoodeksi § 463 lg 1). Hagis ega kompromissis ei käsitletud ravikulude hüvitamist, sest nende suurus on vaja dokumentaalselt tõendada pärast kulude tegemist. Vastavalt Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti pensionite ja toetuste osakonna otsusele 516887 kuulub hageja tervisekahjustusest tuleneva lisakulu hulka ka sanatooriumi tuusik 10 päeva aastas.
14. aastal käis hageja sanatooriumis ja tuusik maksis 7 119 krooni. Sellest peaks kostja tasuma 2/3 e 4
15. Kostja keeldus tasumisest.
16. Kostja kirjalikus vastuses hagile hagi ei tunnistanud ning leidis, et menetlus tuleks lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel, kuna poolte kompromissiga on kaetud mõlemat liiki kahju, so otsene kahju ehk kulutused kui ka saamata jääv tulu. Kohtumäärus, millega poolte kompromiss kinnitati, pole pooltele hagi aluseks olnud asjaolude osas siduv, mistõttu hageja ei saa käesolevas vaidluses tugineda varasemale menetluse lõpetamise määrusele hagi aluseks olevate asjaolude ja pooltevahelise õigussuhte tõendamise osas. Hageja peab nimetatud asjaolud esitama ja tõendama. Kostja vaidleb kahju tekitamisele vastu, sest puudub kostja teo õigusvastasus, kahju olemasolu ning põhjuslik seos kahju tekkimise ja kostja teo vahel. Pealegi on ettevõtte, kus hageja töötas üle antud AS-le ABB Eesti (ÄS § 5 lg 1), mistõttu kostja ei ole vastutav hageja ees. Hagile lisatud Narva-Jõesuu Sanatoorium AS arve kohaselt ei selgu, et hageja oleks kasutanud sanatooriumi teenust 10 päeva aastas või siis vähem päevi. Arve kohaselt on hagejale osutatud teenuseks 14 ühikut 2 ravipaketti, mistõttu hageja pole tõendanud sotsiaalkindlustusameti 26.05.
17. a otsusele. kulutuste kandmist mis vastaks
18. Hageja esitas seisukoha kostja vastusele. Hageja märkis, et kompromiss ei puudutanud ravikulusid. Kompromissi sõlmimist taotles eelkõige kostja esindaja ning esindaja seisukoht oli, et kostjal peab igal konkreetsel juhul olema võimalus kontrollida, kas kulutused ravile tulenevad kutsehaigusest. See võimalus kostjale jäi. Selle asemel, et kasutada kostjale antud võimalust ja kontrollida ravikulude põhjendatust, on kostja hoopis asunud protsessi venitama põhjendamatute diskussioonidega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19. Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.
20. Asja materjalidest tuleneb, et pooled on sõlminud kompromissi, mille kohus
21. mail
22. a kinnitas.
23. aastal esitatud hagis (tsiviilasi 2-07-13277) esitas N. S. kostja vastu alljärgnevad nõuded. Ühekordse hüvitise nõue 14 652,75 krooni, igakuine hüvitis alates 01.03.
24. a 3 288,05 krooni ja mittevaraline kahju 20 000 krooni. Hagi asjaolude kohaselt diagnoositi hagejal kutsehaigus, mille põhjustamise eest on vastutav kostja. Kostja hagi ei tunnistanud ning leidis, et ettevõtte on üle antud, kostja süü kutsehaiguse põhjustamises hagejale pole tõendatud, tõendatud pole õigusvastane tegu (teod). Kohtuistungil 11.03.
25. a jõudsid pooled kompromissi sõlmimise osas põhimõttelisele kokkuleppele: hageja loobub kahju nõudest 1/3 osas ja täielikult mittevaralise kahju nõudest, kirjalik kompromissleping esitatakse kohtule kahe nädala jooksul.
26. Kohus leiab, et kostja vastuväited, mille kohaselt kompromissiga on hõlmatud kogu otsene kantud kahju kui ka saamata jäänud tulu ning on esitatud sama eseme ja alusega hagi, on asjakohatud.
27. a esitaud hagi ja
28. a sõlmitud ja kohtu poolt kinnitatud kompromiss ei sisaldanud ravikulude hüvitamist, sellist nõuet ei esitatud hagis, ei käsitletud kompromissis ega välistatud ka sellise nõude esitamine tulevikus. Kompromissi sõlmimisega on pooled teinud järeleandmisi, hageja on loobunud mittevaralise kahju nõudest ja vähendanud ühekordse ja igakuise hüvitise suurust, kostja on nõustunud hagejale tervisekahju hüvitise maksmisega (nii ühekordse kui ka igakuise).
29. Kohus ei nõustu kostjaga, et esitatud hagis tuleb hagejal tõendada kahju koosseis (tegu, süü, põhjuslik seos) ning et kohus peaks tuvastama ettevõtte ülemineku, millest tulenevalt oleks välistatud kostja vastutus. Kompromissi sõlmimisega on kostja sisuliselt nõustunud sellega, et kostja on vastutav hagejale kutsehaiguse põhjustamisega. Vastasel juhul ei oleks kompromissi sõlmitud.
30. Hageja on kandnud kutsehaigusest tingitud täiendavaid kulutusi sanatoorseks raviks, ravi vajadus (10 päeva aastas sanatoorset ravi) on tuvastatud Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti 26.05.
31. a otsusega. Narva-Jõesuu Sanatoorium AS 16.11.
32. a arvest tuleneb, et hageja on maksnud ravipaketti eest sularahas 7 119 krooni. Teenusena nimetatud ravipakett ja kogus 14 on käsitletav sanatooriumi tuusiku päevade arvuna, tulenevalt arvel viidatud broneeringu algus- ja lõppajale. Hageja nõude õiguslik alus on kuni 01.07.
33. a kehtinud tsiviilkoodeksi § 463 lg
34. 3
35. Kostjalt kuulub väljamõistmiseks hageja kasuks 2/3 (kaks kolmandiku) 10 päeva pikkuse sanatoorse ravi maksumusest kokku 216,67 eurot (1 päeva maksumus on 32,50 eurot (7 119 krooni (454,99 eurot) / 14 päeva = 508,50 krooni (32,50 eurot). Menetluskulude jaotus
36. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 ja seoses hagi rahuldamisega 71% jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohtunik 4