← Eesti

2-10-53367/11

Obsah (8)§ 3§ 31§ 22§ 1§ 29§ 30§ 150§ 23

VIRU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Menetlustoiming 2-10-53367 08. märtsil 2011.a, Narva Ta

§ 3lg 2, 23 lg 7, Ts

MS § 661 lg 1, 2). Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 25, 56 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud Tsiviilasi nr 2-10-53367 menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtunik Tamara Šabarova menetluses on tsiviilasi nr 2-1053367 Narva linna avalduses S B pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Kohtule 28.10.2010 esitatud avalduse kohaselt Narva notari Tatjana Boitsova asendaja Jelena Pidvysotskiy poolt on 21.10.2010 välja antud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus (notari ametitoimingute raamatu registri nr 5751), mis tõendab, et XXX surnud S B (isikukood XXX) vara pärijaks on NARVA LINN. Narva notar Tatjana Boitsova määras 18.06.2010 S B pärandvara inventuuri tegijaks kohtutäituri Andrei Krek, kelle büroo asub Naivas aadressil Puškini 14. Kohtutäituri Andrei Krek poolt 20.09.2010 läbi viidud inventuuri kohaselt ei kata S B pärandvara väärtus (AS Swedbank arvelduskontol nr XXX seisuga 23.08.2010 on -15,00 krooni (negatiivne) ja kontol olevast miinusest on tekkinud viivis 330 krooni; AS Swedbank kogumispensioni kontol nr XXX seisuga 23.08.2010.a. on 13540,45 krooni; AS SEB Pank arvelduskontol nr XXX seisuga 21.04.2010 on 3,81 krooni) võetud kohustusi: AS-i Swedbank ees seisudega 23.08.2010: laenuleping nr 06-217550-VL, mille laenujääk on 5532,34 kr, millele lisandub viivis 43,36 krooni, intressi võlg 339,86 kr ja intress 80,33 kr; laenuleping nr 10-024873-VV, mille laenujääk on 3964,16 kr, millele lisandub viivis 18,05 kr, intressi võlg 348,92 ja intress 48,62 kr. AS-i Bigbank ees seisuga 04.08.2010: tarbijakrediidileping nr 0846139/96pt. mille jääk on 16401,17 kr. Koduliising OÜ ees: nõue on täitmisel kohtutäituril Risto Kütt. Võlgnevus täiteasjas nr 072/2009/2399 seisuga 08.09.2010 moodustab 8758,00 krooni. Seoses ülaltooduga palub Narva linn (Narva Linnavalitsuse kaudu) algatada pankrotimenetluse ning kuulutada välja S B pärandvara pankrot vastavalt pärimisseaduse § 142 lg-le 6 ning pankrotiseaduse § 9 lg-le 2 ja § 31 lg-le l. 06.12.2010.a määrusega Viru Maakohus nimetas ajutiseks halduriks Tarmo Villmani. Ajutine haldur on kohtule 30.12.2010.a esitanud ajutise halduri aruande. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning arvestades, et puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ning puuduvad tagasinõueteesitamise võimalused, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu. Võlausaldajate või muudele pankrotimenetluses huvitatud isikutele teha ettepanek tasuda kohtu deposiiti 30 000 krooni. Juhul kui ükski isik ei tasu deponeeritavat summat palub ajutine haldur lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu. Juhul, kui huvitatud isik tasub määratud summa määratud ajaks, kuulutada välja võlgniku pankrot, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. 2

(6)Tsiviilasi nr 2-10-53367 ARUANNE
  1. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotimenetluse ettevalmistamisel Ajutine haldur kogunud informatsiooni võlgniku kohta kolmandatelt isikutelt ja erinevatest registritest. 1.
  2. Võlgniku varade ning võlgade kindlakstegemiseks pöördusin Erinevate krediidiasutuste, liisingfirmade, registrite ning muudesse institutsioonidesse. asjaomastesse Saadud informatsiooni põhjal selgub, et
  3. võlgnik omab pangaarveid – SEB Pank jääk seisuga 17.12.2010.a. 3,81 EEK; Swedbank jääk seisuga 21.12.2010.a. -15 EEK (negatiivne) ja kogumispensioni konto, jääk seisuga 21.12.2010.a. 13754,54 EEK
  4. Kohustused pankadele: Swedbank saldod 21.12.2010.a. seisuga on: väikelaen (leping nr 06-217550-VL), põhiosa võlg EEK 5532,34 + põhiosa viivis EEK 159,06, intressi võlg EEK 683,34, kokku 6374,74 EEK. Laen (leping nr 10-024873-VV, põhiosa võlg EEK 2 787.15 + põhiosa viivis EEK 72.21 + intressi võlg EEK 697.84 + intress tänaseks EEK 42.90, kokku 3600,10 EEK. Bigbank saldod 21.12.2010.a. seisuga on: Tarbijakrediidileping (leping nr. 0846139/96pt), kokku nõue 16401,17 EEK.
  5. Kohustused muudele laenuandjatele – OÜ Koduliising nõue seisuga 28.12 2010.a. summas 6654,53 EEK, mis on täitmisel kohtutäitur Risto Kütt poolt, lisandub kohtutäituri tasu 1583,47 EEK, kokku nõue 8758.- EEK.
  6. Maksuametile kohustused puuduvad.
  7. Vararegistrite andmetel ehitised ja kinnisasjad puuduvad.
  8. Eesti Riiklikus Autoregistris: sõidukid puuduvad
  9. Liisingfirmade andmetel: kohustused puuduvad
  10. Kohtutäiturite andmetel täitmised: kohtutäitur Risto Kütt, OÜ Koduliising nõue seisuga 28.12 2010.a. summas 6654,53 EEK.
  11. Selgitasin üldandmed Võlgniku kohta S B surnud XXX.a. S B olnud periood 15.02.1975-24.11.1982 abielus. Abikaasa A B, abielu kuni 1982.a., kes samuti surnud. Ülalpeetavaid ei ole (kaks täiskasvanud last). S B viimane elukoht XXX, mille omanikuks L I (isikukood XXX). Pangaväljavõtete kohaselt enne surma võlgniku peamiseks sissetuleku allikaks olnud erinevad toetused.
  12. Võlgniku varaline seisund Varad Halduri kogutud ja võlgniku esitatud andmete kohaselt Võlgnikul pangakontol raha 3,81 EEK ja kogumispensioni kontol 13754,54 EEK Eelduslikult on võlgnikul olnud vallasvarana vara, kuid millele ei ole võimalik pöörata sissenõuet. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt konservatiivselt hinnatuna VARASID ca 13758,35 EEK. Kohustused Ajutisele haldurile on teatavaks saanud võlakohustused. 3
(6)Tsiviilasi nr 2-10-53367 Pankadele: Swedbank 21.12.2010 seisuga kokku 9974,84 EEK, Bigbank 21.12.2010 seisuga 16401,17 EEK. Muudele võlausaldajatele: OÜ Koduliising 28.12.2010.a. seisuga koos kohtutäituri tasuga 8238,00 EEK. Arvestuslikult kõik võlad pidevalt suurenevad, seda intresside-viiviste arvel. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt konservatiivselt hinnatuna KOHUSTUSI 34614,01 EEK. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad varasid, seda summas ca20 855,66 EEK ulatuses. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu, selgitanud välja, et puuduvad rahalised vahendid, puudub sissetulek. Ajutine haldur seisukohal, et kuna võlgniku netovara on selgelt negatiivne, siis puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu. Võlgniku esindaja ka ise tunnistab S B pärandvara püsivat maksejõuetust, seda võlgniku pankrotiavalduse esitamisega. 4. Hinnang Võlgniku maksevõimelisusele Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis realiseerida, et tasuda võlgnevused oma kreeditoridele. Võlgnikul puudub sissetulek. Võlgniku finantsolukord on pidevalt halvenenud (arvestatavate intresside arvel). Puuduvad vahendid ja võimalused, et toimuks võlgniku majandusliku olukorra järsk paranemine. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus Võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 järgi Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Hinnates eeltoodut olen seisukohal, et Võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning Võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks, seda ka tulevikus. Seega on Võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu.

§ 31

lõike 4 kohaselt võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsiva maksejõetuse seisundi olemasolu. Seega on Võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varad ei kata pankrotimenetluse kulusid. 5. Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja tagasinõuete esitamise võimalustest Ajutine halduril ei ole õnnestunud kindlaks teha maksejõuetuse põhjusi. Ajutine haldur ainult oletab, et maksejõuetuse mõjutajaks on olnud S B pikaajaline mittetöötamine (pangakontole andmetel saanud viimase aasta jooksul peamiselt ainult toetusi, ei nähtu töötasu laekumisi). Maksujõuetuse põhjustena ei ole ajutine haldur tuvastanud kuriteo tunnustega tegusid. Maksejõuetuse põhjused muud asjaolud, seda

§ 22lg 5 tähenduses.

Ajutine haldur uuris tagasivõitmise võimalusi, kuid nende võimalusi ei ole tuvastanud. Ajutine haldur uuris tagasinõuete esitamise võimalusi, kuid nende võimalusi ei ole tuvastanud. Ajutine haldur on seisukohal, et puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks ja/või tagasinõudmiseks pankrotivarasse. 4

(6)Tsiviilasi nr 2-10-53367 Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik peab võimalikuks/otstarbekaks pankroti väljakuulutamist ja soovib pankrotimenetluse edasist läbiviimist, siis selle finantseerimiseks vajalik deposiidi tasumine. Deponeeritavaks summaks oleks 30000 kr, mis kataks ajutise haldur ja halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Ajutine haldur kinnitab, et on deposiidi tasumisel valmis asuda täitma halduri kohustusi. Kokkuvõtvalt hinnangud ja ettepanekud Esialgse saadud andmete analüüsi põhjal ajutise halduri arvates Võlgniku maksejõuetuse põhjusteks ei olnud kuriteo tunnustega teod. Maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolud

tähenduses. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise aluste olemasolu käesolevas pankrotimenetluses. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning nii arvestades et puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ning puuduvad tagasinõuete esitamise võimalused siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlausaldajate või muudele pankrotimenetlusest huvitatud isikutele teha ettepanek tasuda kohtudeposiiti 30000 krooni. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 29 palun: 1.määrata huvitatud iskutele pankrotimenetluse jätkamiseks deponeeritavaks summas 30000 EEK, avaldades ka vastavasisulise teatise;

  1. juhul, kui ükski isik ei tasu deponeeritavat summat, lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, avaldada ka vastavasisuline pankrotiteade, vabastades ajutine haldur oma kohustustest.
  2. juhul, kui huvitatud isik tasub määratud summa määratud tähtajaks, kuulutada välja võlgniku pankrot (ajutine haldur kinnitab valmidust asuda täitma halduri ülesandeid), avaldada pankrotiteade, määrata 1.üldkoosoleku aeg;
  3. mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis (taotlus lisatud). Viru Maakohtu 22.02.2011 määrusega tegi kohus võlausaldajatele ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 1 920 eurot tasumiseks. Keegi võlausaldajatest ei ole sellele ettepanekule reageerinud ega deposiiti tasunud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõige 2 järgi 5

(6)Tsiviilasi nr 2-10-53367 võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

§ 30

lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandega ning lõpetab halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Kohus ei tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub halduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb S B pärandvara pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. AJUTISE PANKROTIHALDURI TASU MÄÄRAMINE

§ 150

lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu.

§ 23

lg 1 ja 2 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri tasu juhul, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata, hüvitise väljamaksmiseks riigi vahenditest summas 6200 krooni (lisandub sotsiaalmaks). Kohus leiab, et riigi vahenditest tuleb välja mõista ajutise halduri tasu 397 eurot. Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 463-466, 660, 661. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.