Obsah (7)

§ 50§ 3§ 48§ 69§ 117§ 54§ 126

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2260 Otsuse kuupäev 22.02.2011 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi AS GoBus kaebus Valga Maavalitsuse 29.07.2010 korrald

paragrahvi 50 lõikes 2 sätestatud nõuetega. Kaebaja hinnangul on Otsus motiveerimata ega võimalda kontrollida, kas tegemist on õiguspärase pakkumuse edukaks tunnistamise otsusega või mitte ega vasta

§ 50

lg 2 nõuetele.

§ 50

lg 2 teise lause kohaselt peab hankija tunnistama põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt kõige soodsama pakkumuse. Viidatud sättest tuleneb, et hankija on kohustatud oma otsust pakkumuse edukaks tunnistamise kohta põhjendama. Vastustaja on hankedokumentatsiooni punktist 11.6. tulenevalt soovinud sõlmida hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel, millisel juhul pidi vastustaja

paragrahvi 50 lõike 2 kohaselt hindama pakkumusi vastavalt hanketeates või hankedokumentides nimetatud hankelepingu esemega seotud pakkumuste hindamise kriteeriumidele omistatud suhtelisele osakaalule ning tunnistama põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt kõige soodsama pakkumuse. Otsusest ei tulene, et vastustaja oleks viidatud sättes nimetatud nõudeid täitnud. Otsuse punktis

1. on küll toodud AS MTG pakkumuse liinikilomeetri maksumus, kuid puudub mistahes info busside keskmise vanuse hindamise, väärtuspunktide omistamise ja Otsuse sisulise põhjendatuse kohta. Sisuliselt võib Otsuse sõnastusest tulenevalt asuda seisukohale, et AS MTG pakkumuse hindamisel ja edukaks tunnistamisel ei ole arvestatud hankedokumentatsiooni punktis 11.6.
2. toodud hindamiskriteeriumi.
3. Vastustaja võis küll Otsuses puudulikult kajastatud asjaolusid (s.h. pakkumuste hindamine ja Otsuse põhjendus) käsitleda mingis muus dokumendis, sest Riigikohus on aktsepteerinud, et tulenevalt HMS § 56 lg-st 1 esitatakse haldusakti põhjendused haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud, kuid Otsuses viidatud dokumendid ei ole AS-ile GoBus kättesaadavad. Nimelt on Otsuses viidatud riigihanke läbiviimise komisjoni 29.06.2010.a. protokollile nr 4.2-3-*328/6 ja 26.07.2010 protokollile nr 4.2-3-*328/7, kuid mõlema viidatud protokolli suhtes on Valga Maavalitsuse dokumendiregistri andmetel kehtestatud juurdepääsupiirang – asutusesiseks kasutamiseks ning AS-il GoBus, kui hankemenetluse osalisel, puudub 2 võimalus pakkumuste hindamise ja väärtuspunktide omistamisega ning pakkumuse edukaks tunnistamisega seotud asjaoludega tutvumiseks. Sellest tulenevalt ei ole vastustaja otsus pakkumuse edukaks tunnistamise kohta läbipaistev ja kontrollitav ning on seetõttu vastuolus ka

§ 3p-ga 2. 5. 09.09.2010. esitatud kaebuse täienduses märgib AS Go

Bus, et ta jääb vastupidiselt VAKO otsuses märgitule seisukoha juurde, et teistel pakkujatel on õigus vaidlustada põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasilükkamata jätmist hankija poolt ning et käesoleval juhul on tõendatud, et MTG pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega. On olemas Tallinna Tehnikakõrgkooli eksperthinnang, mille tõepärasust pole keegi kahtluse alla seadnud ega neis toodud seisukohti ümber lükanud. Eksperthinnangus toodud võimalik minimaalne hind vaidlusaluste vedude teostamiseks on MTG poolt pakutust ca 17% madalam. GoBus hinnangul ei saa nii suur hinnavahe olla avaliku liiniveo turul põhjendatav

§ 48lg 2 viidatud põhjendustega.

Seega ei ole tõenäoline, et üks pakkujatest on võrreldes teistega avastanud võimaluse pakkuda teenust teistest pakkujatest ning ekspertide poolt leitud miinimumhinnast 17% madalama hinnaga. Kaebuse esitajal on olemasoleva teabe pinnalt põhjust eeldada, et MTG tegi põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse, mille hankija on jätnud õigusvastaselt tagasi lükkamata. Kaebaja on nõus, et põhjendamatult madala maksumusega pakkumus riivab avalikke huve, kuna hankelepingu täitmisega raskustesse sattunud ettevõtja võib põhjustada avaliku liiniveo mahu või kvaliteedi halvenemise. Kuid põhjendamatult madala maksupakkumuse teinud isiku edasine hankemenetluses osalemine rikub ka teiste pakkujate subjektiivseid õigusi. Nimetatud subjektiivsete õiguste rikkumine seisneb ennekõike selles, et saavutades põhjendamatult madala maksumusega hankelepingu sõlmimise, saavutab isik esiteks võimaluse hilisemalt juba hankelepingu täitmise käigus alustada läbirääkimisi hankelepingu tingimuste, ennekõike hinna üle, kuna

§ 69lg 3 seda põhimõtteliselt võimaldab.

Samuti tähendab põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tegemine sageli seda, et tekivad probleemid pakutava teenuse kvaliteediga ja ehkki hankija saab määrata lepingupartnerile leppetrahve, on fakt, et isik on saavutanud eelise teiste pakkujate ees, kes pakkusid teenuse eest õiget hinda. 6. Asjaolu, et

ei kohusta hankijat hankemenetluse käigus

§ 48

-s sätestatu kohta eraldi kirjalikku otsust vastu võtma, ei tähenda seda, et vastavat otsust hankemenetluse käigus teha ei tuleks. Sellele viitab asjaolu, et

§ 117

räägib just otsuste vaidlustamisest, mitte hankija poolt vastu võetud eelhaldusaktide või toimingute vaidlustamist. See tähendab, et tulenevalt hankemenetluse etapilisest iseloomust peab hankija iga etapi lõpus vastu võtma seda etappi puudutava otsuse. Hankija järeldus MTG pakkumust mitte tagasi lükata seoses pakkumuse põhjendamatult madala maksumusega, oli otsus

§ 117lg 2 p 11 mõttes.

Kuna hankija otsus MTG pakkumust põhjendamatult madala maksumuse tõttu mitte tagasi lükata on

mõttes samaväärseks otsuseks, nagu pakkumuste vastavaks tunnistamise või pakkujate kvalifitseerimise otsus, on selge, et tulenevalt hankemenetluse etapilisuse põhimõttest saab õiguspärane olla vaid selline pakkumuse edukaks tunnistamise otsus, mille puhul on varasemad hankemenetluse etapid korrektselt läbi viidud ja sellega seonduvad otsused vastu võetud. Seega on pakkumuse edukaks tunnistamise otsus samamoodi õigusvastane põhjusel, et hankija jättis põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kõrvaldamata, kui see oleks õigusvastane kvalifikatsiooni mitteomava pakkuja puhul. 3 Vastustaja vastuväited

1. Valga Maavalitsus leiab, et kaebus on põhjendamatu ning selles toodud seisukohad ei anna alust Valga maavanema 29.07.2010.a korralduse nr 425 punkti 3 õigusvastaseks tunnistamiseks.
2. Riigihankes „Avalik liinivedu Valga maakonnaliinide I liinigrupi bussiliinidel“ laekunud pakkumuste avamine ja esitatud pakkumuste vastavuse kontrollimine hankedokumentides nõutud struktuurile ja loetelule toimus riigihanke läbiviimise komisjoni koosolekul 27.04.2010.a. Pakkumused esitasid AS Sebe, AS GoBus, AS Mulgi Reisid ja AS MTG. Riigihanke läbiviimise komisjoni poolt tuvastati, et riigihankele laekunud pakkumused esitati õigeaegselt ning kõik esitatud pakkumused vastavad hankedokumentides esitatud tingimustele. Pakkumuste avamisel tehti teatavaks pakkumuste maksumused. Pakkumuste avamise protokoll saadeti 28.04.2010.a kõikidele riigihankele pakkumused esitanud ettevõtetele. Samuti saadeti neile hiljem teade pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta. Riigihanke läbiviimise komisjoni koosolekul 29.06.2010.a kontrolliti hankemenetluses osalenud pakkujate kvalifikatsiooni ning komisjon tuvastas, et kõik pakkujad vastasid kvalifitseerimistingimustele. Samal komisjoni koosolekul kontrolliti kõigi pakkumuste vastavust hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele ning komisjon tuvastas, et AS Sebe, GoBus AS, AS Mulgi Reisid ja AS MTG poolt esitatud pakkumused vastasid nii hanketeates kui ka hankedokumentides esitatud tingimustele. Komisjon otsustas teha maavanemale ettepaneku pakkumuse esitanud pakkujate: AS Sebe, AS GoBus, AS Mulgi Reisid ja AS MTG kvalifitseerimiseks ja tunnistada nende poolt tehtud pakkumused vastavaks. Samal komisjoni istungil analüüsis komisjon põhjalikult pakkumustes esitatud liinikilomeetri maksumusi ning otsustati riigihankele laekunud pakkumusi mitte hinnata enne kõigile pakkumustele tellitud analüüsi- ja ekspertiisiakti saabumist Tallinna Tehnikakõrgkoolilt. Riigihanke läbiviimise komisjoni koosolekul 26.07.2010.a tutvus komisjon 14.07.2010 Tallinna Tehnikakõrgkoolilt saabunud ekspertarvamusega ja selle põhjal 16.07.2010 koostatud täiendavate küsimustega AS-le MTG ning AS MTG poolt 21.07.2010 koostatud vastuskirjaga nr.
3. Komisjon hindas väärtuspunktide abil riigihankele esitatud vastavaks tunnistatud pakkumusi ning koostas pingerea. Pakkumuste hindamise väärtuspunktide tabel on lisatud komisjoni protokollile.
4. Valga maavanema 29.07.2010.a korraldusega nr 425 kvalifitseeriti kõik pakkumuse esitanud pakkujad: AS Sebe, GoBus AS, AS Mulgi Reisid ja AS MTG. Samuti tunnistati kõigi pakkujate poolt esitatud pakkumused vastavaks hanketeatele ja hankedokumentidele. Nimetatud riigihankes tunnistati eelnimetatud maavanema korralduse punktiga 3 edukaks AS MTG pakkumus liinikilomeetri maksumusega 11 krooni 08 senti kui kõige enam väärtuspunkte – 100, kogunud pakkumus. Nimetatud maavanema korralduse andmisel on lähtutud riigihanke läbiviimise komisjoni koosolekutel 29.06.2010.a ja 26.07.2010.a komisjoni poolt tehtud ettepanekutest. Seega on Valga Maavalitsus täitnud

§ 50

lõike 2 nõudeid, et kavatseb sõlmida hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel. 4

1. Riigihanke läbiviimise komisjoni koosolekute 29.06.2010.a ja 26.07.2010.a protokollilised otsused on põhjalikult motiveeritud. Nimetatud protokollidele on viidatud maavanema 29.07.2010.a korralduses nr
2. Seega on alusetu vaidlustaja väide, et hankija otsus on motiveerimata. Valga Maavalitsuse käest otsuse põhjenduse saamine

§ 54

lõikes 2 sätestatud mahus ja korras ei olnud takistatud ning asjaolu, et vaidlustaja neid saada pole tahtnud ei tähenda, et hankija otsus oleks läbipaistmatu, kontrollimatu ja põhjendamatu. 11. Valga Maavalitsus ei nõustu kaebaja seisukohtadega, et käesoleval juhul on tõendatud, et AS MTG pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega ja et hankija on

§ 48sätestatud diskretsiooni valesti kohaldanud.

Antud juhul tugineb kaebaja Tallinna Tehnikakõrgkooli eksperthinnangule, milles esitatud arvutused on ekspertide endi sõnul indikatiivsed ja seetõttu ei saa ka järeldused olla imperatiivse iseloomuga. Lisaks eksperthinnangu tellimisele on hankija hankemenetluse käigus küsinud AS-lt MTG selgitusi tema pakkumuse maksumuse põhjendamiseks kolmel korral: oma 07.05.2010, 21.05.2010 ja 16.07.2010 kirjadega. AS MTG poolt esitatud kirjalikud selgitused on rahuldavalt tõendanud, et ta suudab osutada tellitud teenust pakkumuses esitatud hinnaga. AS MTG on korduvalt kinnitanud, et ta suudab oma pakkumuses esitatud hinnaga hankelepingu esemeks olevat teenust nõuetekohaselt osutada. Lähtudes ülalviidatud selgitustest ja hinnangust kogumis on Valga Maavalitsus langetanud ka põhjendatud ja kaalutletud otsuse, et tegemist ei ole põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega (Valga maavanema 29.07.2010 korraldus nr 425 ja riigihanke läbiviimise komisjoni 29.06.2010 ja 26.07.2010 koosolekute protokollid). 12. Valga Maavalitsus selgitab, et kui hüpoteetiliselt tehakse alapakkumus, siis seab pakkuja ennast teadlikult väga raskesse olukorda, kuna hiljem, kui võimalik hankeleping on sõlmitud, ei saa ta alustada läbirääkimisi liinikilomeetri tariifi maksumuse üle, nagu seda väidab kaebaja ja seda eelkõige järgnevatel põhjustel.

§ 69

lõike 3 järgi võib hankija sõlmitud hankelepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud hankijal võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha ja hankelepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. Siinkohal on tegemist juriidilise liitfaktiga kus kokkuleppe eelduseks peavad samal ajal esinema nii objektiivsed asjaolud kui ka ohtu peab sattuma hankelepinguga taotletud eesmärk. Objektiivsete asjaoludena käsitleb hankija eelkõige hankedokumentide lisas oleva hankelepingu punktis 3.4 toodud asjaolusid, milleks on vedaja tegelike kulude muutus, mis peab olema tõendatud. Lisaks ei võimalda eelviidatud hankelepingu punkt 3.6 lepingu kehtivuse esimesel aastal toetusmäära muuta. Seega ei ole võimalik oletatava alapakkumuse puhul hiljem saavutada alapakkumust kompenseerivat kõrgemat liinikilomeetri tariifi maksumust, sest objektiivselt ei ole võimalik tõendada kulude ülemäärast kasvu. Seetõttu

§ 69lõiget 3 alapakkumuse kompenseerimiseks kasutada ei saa.

Teades, et lisavahendeid alapakkumuse katmiseks ei eraldata on ebamõistlik eeldada, et AS MTG oleks olnud huvi ennast teadlikult taolisse olukorda panna. Seega on hankija järginud

§ 48nõudeid, kuna AS MTG pakkumus ei ole põhjendamatult madal.

5 Kolmanda isiku seisukoht 13. AS MTG vaidleb kaebusele täielikult vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Vaidlustatud korraldus on vastav motiveerimis-, läbipaistvuse ja kontrollitavuse nõuetele. Kaebaja on ise jätnud kasutamata seadusega ettenähtud õiguse kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse põhjendustest teada saamiseks. Kaebajal puudub õigus nõuda hankijalt

§ 48

sätestatud kaitsenormi rakendamist, kuivõrd nimetatud sättest tuleneva võimaluse kasutamine on hankija õigus, mitte kohustus. Lisaks on hankija kolmanda isiku poolt esitatud pakkumuse maksumust põhjalikult kontrollinud ning leidnud, et kolmanda isiku poolt esitatud pakkumuse maksumus on majanduslikult motiveeritud ega pole põhjendamatult madal. Kohtu põhjendused ja otsus 14. Kaebuse esitaja AS GoBus palub tunnistada õigusvastaseks Valga maavanema 29.juuli 2010 korralduse nr 425 p 3, milles tunnistati riigihankes „Avalik liinivedu Valga maakonnaliinide I liinigrupi bussiliinidel“ edukaks AS MTG pakkumine. Õigusvastasuse tuvastamise põhjendatud huviks on kaebajal plaan esitada hankija vastu kahju, so hankemenetlusega kaasnenud kulude hüvitamise taotlus. Kaebaja leiab, et vaidlustatud korralduse p 3 (Otsus) on õigusvastane järgmistel põhjustel: Otsus on motiveerimata ning ei ole seetõttu kontrollitav, olles vastuolus

§ 50

l-ga 2 ja

§ 3

p-ga 2 (I); riigihankes edukaks tunnistatud AS MTG pakkumine oli põhjendamatult madala maksumusega ja oleks tulnud tagasi lükata (II). I 15.

§ 3

p 2 kohaselt peab hankija tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse.

§ 50

lg 2 teine lause sätestab, et hankija tunnistab põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt kõige soodsama pakkumuse. Kaebaja märgib, et Otsuse punktis 3 on küll toodud AS MTG pakkumuse liinikilomeetri maksumus, kuid puudub mistahes info busside keskmise vanuse hindamise, väärtuspunktide omistamise ja Otsuse sisulise põhjendatuse kohta. Kohus leiab, et kaebaja väited ei ole põhjendatud. Vaidlustatud maavanema korralduse preambulast nähtub, et korralduse andmisel on lähtutud muuhulgas ka riigihanke komisjoni 26.07.2010 protokollis tehtud ettepanekutest. Komisjoni 26.07.2010 protokolli lisas olevast hindamistabelist nähtub, et pakkumuste hindamisel on arvestatud ka busside vanust, samuti on tabelis välja toodud ka punktide täpne jaotus (tlk. 100 II kd). Seega on hankija järginud

§ 50

lg 1 nõudeid ning on pakkumuste hindamisel arvestanud hindamisdokumentides sätestatud hindamise kriteeriume. 16. HMS § 56 lg 1 tulenevalt esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis endas või mõnes teises dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Vaidlustatud maavanema korralduses on märgitud, et otsuse tegemisel on lähtutud riigihanke komisjoni 29.06.2010 ja 26.07.2010 protokollidest. Nimetatud protokollides on esitatud ka põhjendus AS MTG pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. 6 Kaebaja väidete osas, mis puudutab seda, et kaebajal puudus võimalus pakkumuse edukaks tunnistamisega seotud asjaoludega tutvumiseks, andis kohus hinnangu juba esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamisel. Kohus jääb samale seisukohale ka praegu.

§ 3

punktis 2 sätestatud hankemenetluse läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtete rakendamiseks ning pakkujate poolt pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse põhjendustest teadasaamiseks on

sätestatud kindel menetluskord.

§ 54

lg 1 kohustab hankijat edastama pakkujatele teate pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. Seega Riigihankeseadus ei kohusta hankijat saatma pakkujatele edukaks tunnistamise otsust, vaid kohustab saatma vaid teate otsusest koos pakkujate nimedega, kelle suhtes vastav otsus tehti.

§ 54

lg 2 p 3 kohaselt oli kaebuse esitajal võimalus küsida hankijalt vajaminev teave, millele oli hankija kohustatud vastama 3 tööpäeva jooksul. Seega, kui kaebajal tekkis teate saamise järel küsimusi, oli tal õigus teabe saamiseks pöörduda taotlusega hankija poole, millist õigust aga kaebuse esitaja ei kasutanud.

§ 54

lg 1 kohaselt saadetakse hankija poolt mitte otsus vaid kirjalik teade ka teiste hankemenetluses tehtavate otsuste puhul: pakkujatele ja hankemenetlusest kõrvaldamise otsusest, pakkuja või taotleja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise otsusest, kõigi pakkujate tagasilükkamise otsusest, samuti pakkumuse vastavaks tunnistamise otsusest. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Valga maavanema 29.07.2010.a korralduse nr 425 punkt 3, millega tunnistati edukaks edukaks AS MTG pakkumus, ei ole vastuolus

§ 50

lõikega 2 ja

§ 3

punktiga 2, korraldus võimaldab kontrollida, kas tegemist on õiguspärase pakkumuse edukaks tunnistamise otsusega. II 17. Teise asjaoluna Otsuse õigusvastaseks tunnistamise taotluses toob kaebaja välja seisukoha, et edukaks tunnistatud pakkuja AS MTG pakkumuse puhul on tegemist põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega, mistõttu oleks hankija pidanud AS MTG pakkumuse hankest kõrvaldama.

§ 48

lg 1 sätestab, et kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikus vormis nõudma pakkujalt asjakohast selgitust. Pakkuja on kohustatud esitama kirjaliku selgituse hankijale viie tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kontrollib hankija esitatud selgitust ning hindab esitatud tõendeid, konsulteerides vajaduse korral pakkujaga. Kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal või kui pakkuja ei esita nõutud selgitust, võib hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi lükata. 18. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et kaebuse esitajal kui pakkujal on õigus

§ 48

tuginedes esitada vaidlustust edukaks tunnistamise otsusele.

§ 3

punktis 3 on sätestatud põhimõte, et riigihanke korraldamisel peab hankija kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Ringkonnakohus on kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamisel märkinud, et võrdse kohtlemise põhimõtte ja ettevõtlusvabaduse valguses tuleb kaitsmisväärivaks pidada majanduslikult soodsaima pakkumuse teinud pakkuja huvi, et edukaks tunnistataks tema pakkumus, mitte põhjendamatult madal pakkumus. Seega on teistel pakkujatel õigus vaidlustada edukaks tunnistamise otsust ka põhjendamatult madala maksumusega 7 pakkumuse tagasilükkamata jätmise põhjendusega ehk et

§ 48kaitsealas on nii hankija huvid kui ka teiste pakkujate huvid. Seda on AS Go

Bus antud juhul teinud, leides, et edukaks tunnistatud pakkuja AS MTG pakkumuse puhul oli tegemist põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega, millega rikuti kaebaja, kui seetõttu võimaliku eduka pakkuja õigusi. Kaebaja tugineb faktilise asjaoluna seejuures hankija poolt tellitud Tallinna Tehnikakõrgkooli eksperthinnangule (tlk. 78-88, II kd).

1. Riigihanke komisjoni 29.06.2010 protokolli kohaselt on komisjon otsustanud teha maavanemale ettepaneku tunnistada vastavaks AS Sebe, AS GoBus, AS Mulgi Reisid ja AS MTG pakkumused. Samas protokollis on märgitud, et komisjon analüüsis põhjalikult pakkumustes esitatud liinikilomeetri maksumust ning otsustas riigihanke pakkumusi mitte hinnata enne kõigile pakkumustele tellitud analüüsi- ja ekspertiisiakti saamist Tallinna Tehnikakõrgkoolilt. Komisjoni otsusest ei nähtu, et komisjonil oleks tekkinud kahtlused just AS MTG pakkumuse suhtes, vaid ekspertarvamust on küsitud kõikide pakkumuste suhtes. Tallinna Tehnikakõrgkooli ekspertarvamuses on kütuse ja määrdeainete kulu, bussijuhtide palgakulu ja busside püsikulu arvestades saadud liinikilomeetri hinnaks 12.96 kr/km. Ekspertide arvates on kõik ühistranspordi teenuse hinnapakkumised alla 13,0 kr/km ebamõistlikud ega taga liinide jätkusuutlikku teenindust. Ekspertide poolt on soovitatud suhtuda kriitiliselt silmatorkavalt odavatesse pakkumistesse, märkides, et nende pakkumuste osakulude suurust peab tõendama dokumentaalselt. On ka märgitud, et kuna ekspertide poolt kasutatav lähtematerjal pakkujate hinnapakkumiste kohta on üldine ja olulised kuludokumendid üldse puudusid, siis on tehtud arvutused pigem indikatiivsed.
2. Lisaks ekspertarvamusele on hankija küsinud täiendavaid selgitusi AS-lt MTG kolmel korral, millest saab järeldada, et hankijal tekkisid kahtlused AS MTG pakkumuse maksumuse põhjendatuse osas. AS MTG on nõutud selgitused hankijale esitanud ning vastustaja väitel hankijale veenvalt kinnitanud ja põhjendanud, et ta suudab oma pakkumuses esitatud hinnaga hankelepingu esemeks olevat teenust nõuetekohaselt osutada. Seega on maavalitsus kui hankija kontrollinud enne edukaks tunnistamise otsuse tegemist ja enne hankelepingu sõlmimist võimalust, kas pakkujad, selle hulgas just AS MTG, on esitanud põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse. Nähtuvalt riigihanke komisjoni 26.07.2010 protokollist (tlk. 98), on komisjon ekspertarvamuses ja AS MTG selgitustes toodud asjaolusid hinnates jõudnud järeldusele, et AS MTG on suuteline pakkumuses esitatud liinikilomeetri maksumusega kogu hankeperioodi jooksul Valgamaa I liinigrupi liine teenindama. Seega on vastustaja kui hankija poolt enda võimalike riskide ärahoidmiseks pakkumuse asjaolusid kontrollitud ning saadud andmete alusel jõutud järeldusele, et AS MTG pakkumuse puhul ei ole tegemist põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega ehk pakkumusega, mis eeldaks peatset lepingu muutmist. Et hankija on AS MTG pakkumust põhjalikult analüüsinud, näitavad ka hankija poolt esitatud selgitustaotlused, kus igale küsimusele eelneb põhjalik analüüs.
3. Samas, tulenevalt

§ 48

lg 3 teisest lausest, ei ole hankija kohustatud pakkumust tagasi lükkama ka olukorras, kus ka peale tõendite ja selgituste saamist jääb hankijal kahtlus pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse osas. Pakkumuse tagasilükkamine antud põhjusel on hankija õigus, mitte imperatiivne kohustus. Antud juhul on vastustaja kinnitanud, et peale täiendavate selgituste ja tõendite saamist AS MTG poolt, ei jäänud hankijale kahtlust, et viimane ei suuda pakkumuses välja toodud liinikilomeetri hinnaga ettenähtud teenust kvaliteetselt osutada. Ühtki konkreetset tõendit vastupidise tõendamiseks esitatud ei ole. Ka ekspertarvamuses, millele on kaebuse esitaja ainsana tuginenud, on märgitud, et 8 tehtud arvutused on pigem indikatiivsed ning et täpsemate arvutuste tegemiseks on vajalik laialdasemate andmete esitamine. Kuid sellest ei saa teha järeldust, et hankijal oleks enne otsuse tegemist olnud kohustus veel kord küsida ekspertarvamust, nagu märgib kaebuse esitaja. Kuigi pakkujal on võrdse kohtlemise ja ettevõtlusvabaduse eesmärgil õigus vaidlustada edukaks tunnistamise otsust lähtuvalt pakkumuse põhjendamatult madalast maksumusest, on kohtu arvates

§ 48

lg 3 teisest lausest tulenevalt

§ 48

regulatsioon suunatud just hankija huvide kaitsele ja tema võimalike riskide vähendamisele.

1. Kaebaja toob kaebuses välja, et AS MTG poolt pakutud hind on 17% madalam eksperthinnangus märgitud võimalikust minimaalsest hinnast ning et ei ole tõenäoline, et üks pakkujatest on võrreldes teistega avastanud võimaluse pakkuda teenust teistest pakkujatest ning ekspertide poolt leitud miinimumhinnast 17% madalama hinnaga. Kohus kaebaja arvutusega ei nõustu. Ekspertide arvates on pakkumused liinikilomeetri hinnaga alla 13 kr/km ebamõistlikud. AS MTG pakkumuses on liinikilomeetri hinnaks toodud 11, 08 kr/km, mille võrdlemine näitab, et AS MTG pakkumuses toodud liinikilomeetri maksumus ja ekspertide poolt mõistlikuks peetud minimaalne hind erineb 14,8% võrra ((13-11,08) : 13,0 x 100). Ringkonnakohus on oma määruses märkinud, et selline vahe loob pakkumise põhjendatuse osas pigem väikese kui suure kahtluse ning et kindlasti ei ole tegu vahega, mis ilmselgelt kohustab hankijat pakkumust tagasi lükkama. Samas tuleb märkida, et kaebuse esitaja on hankes pakkunud liinikilomeetri hinnaks 12,94 kr/km, mis ekspertarvamuse järgi on samuti ebamõistlik ning mis ekspertide arvates ei taga liinide jätkusuutlikku teenindamist. Seejuures ei ole kolmanda isiku pakkumine kaebuse esitajast madalam mitte 17 %, vaid 14,4%. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsusega ei ole kaebaja õigusi rikutud ning puudub alus vaidlustatud Valga maavanema otsuse õigusvastaseks tunnistamiseks. Kohus jätab AS GoBus kaebuse rahuldamata. Kuigi kohus 27.detsembri 2010 määrusega võttis menetlusse AS GoBus kaebuse valga maavanema
2. juuli 2010 korralduse nr 425 p 3 õigusvastasuse tuvastamise nõudes, oli kaebuse esitaja kohtuistungil seisukohal, et õigusliku korrektsuse huvides tuleks maavanema korralduse õigusvastasuse tuvastamise korral tühistada ka VAKO 25.augusti 2010 otsus. Kuna kohus kaebust maavanema otsuse vaidlustamise osas ei rahulda, puudub kohtul alus ja vajadus VAKO otsuse õiguspärasust ja selle otsuse vaidlustamise õiguspärasust hinnata. Menetluskulud AS GoBus on esitanud kohtukulude nimekirjas taotluse mõista Valga Maavalitsuselt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 2724, 21 eurot (42 624,62 krooni), selle hulgas riigilõiv 12,78 eurot ja tasu õigusabi eest 2711,43 eurot. Samas on AS GoBus tasunud kohtule esitatud kaebuselt riigilõivu 1278,23 eurot (20 000 krooni), mida kohtukulude nimekirjas märgitud ei ole. Lisaks eelnevale esitas kaebuse esitaja kohtuistungil taotluse, et kaebuse rahuldamise korral tuleb kaebaja kasuks välja mõista ka vaidemenetluses tema poolt tasutud riigilõiv 20 000 krooni

§ 126lg-le 6 tuginedes. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus AS Go

Bus kaebust ei rahulda, jäävad tema poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks taotlus ei ole esitanud. Kolmas isik AS MTG on esitanud taotluse mõista AS-lt GoBus AS MTG kasuks viimase poolt kantud menetluskulud summas 2233, 72 eurot, koos käibemaksuga 2680,45 eurot. 9 Kolmanda isiku poolt menetluskulude kandmine on tõendatud Advokaadibüroo LEXTAL arvete ja arvete aluseks olevate spetsifikatsioonide ning pangakonto väljavõtetega. HKMS § 92 lg 7 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kohus on seisukohal, et kolmanda isiku poolt kantud menetluskulud on põhjendatud ja mõistlikud ning kuuluvad kaebuse esitajalt välja mõistmisele. Eda Muts kohtunik 10