← Eesti

3-11-668/2

Obsah (5)§ 55§ 8§ 9§ 52§ 34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamise viis RESOLUTSIOON Tallinna Halduskohus Tiina Pappel 17. märts 2011. a, Tallinn 3-11-668 Kaitseväe

) § 5 lg 1 mõistes. Reamees S.E.’i distsiplinaarsüüteos esines otsene tahtlus. Kergendavaid asjaolusid reamees S.E.’i distsiplinaarsüüteos ei esinenud.

  1. Kaitseväe
  2. Jalaväebrigaadi Tagalapataljon esitas
  3. märtsil
  4. a Tallinna Halduskohtule taotluse teha otsus määratud karistuse seaduslikkuse kohta. Taotluse kohaselt lahkus reamees väeosast esimesel korral
  5. jaanuaril
  6. a kell 19.00 ja naasis
  7. jaanuaril
  8. a kell 19.00; teisel korral lahkus reamees
  9. veebruaril 2011.a kell 17.00 ja saabus tagasi väeossa
  10. veebruaril
  11. a kell 20.
  12. KOHTU PÕHJENDUSED 3.

§ 55

lõikest 21 tulenevalt otsustab halduskohtunik katseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi kaitseväelase poolt toimepandud teo tehiolusid selgitamata, kas kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks. Halduskohtunik kontrollib, kas: 1) kaitseväelase poolt toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega; 2) enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud teenistuslik juurdlus; 3) kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud oma teo kohta selgitusi anda; 4) ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama. Seega on distsiplinaararesti kohtuliku eelkontrolli näol tegemist formaalse kontrolliga, 1

(2)mille raames ei tuvasta halduskohus toime pandud teo tehiolusid ega hinda ka määratud karistuse proportsionaalsust. Kui distsiplinaararestiga karistatud isik peaks leidma, et distsiplinaarmenetluses on asjaolud vääralt tuvastatud või ei ole karistuse määramisel lähtutud kõigist karistuse määramist reguleerivatest sätetest ja põhimõtetest, on tal võimalus vaidlustada karistuse määramine

§-des 57-59 sätestatud korras. 4.

§ 55

lg 2 kohaselt teatab distsiplinaararesti määranud ülem teenistuskoha asukoha järgsele halduskohtule distsiplinaararesti määramisest, lisades: 1) kinnitatud ärakirja käskkirjast kaitseväelasele distsiplinaararesti määramise kohta; 2) teenistusliku juurdluse ja muud asjassepuutuvad materjalid. Esitatud taotlus on nõuetekohane, sellele on lisatud

§ 55lõikes 2 loetletud dokumentaalsed tõendid.

  1. Kohus leiab, et Kaitseväe
  2. Jalaväebrigaadi Tagalapataljoni ülema ülesannetes leitnant Meelis Mandre
  3. märtsi
  4. a käskkirjaga nr 13P
  5. Jalaväebrigaadi Tagalapataljoni õppekompanii juhtimis- ja teenindusrühma ajateenija reamees S.E.’ile määratud seitsme ööpäevane distsiplinaararest on kooskõlas seadusega. Tulenevalt kaitseväe sisemäärustiku p-st 482 ning

§ 8lg-st 1 on reamees S.E.’i loata lahkumine 1.

Jalaväebrigaadi territooriumilt distsiplinaarsüütegu.

§ 9

lg 1 näeb ette kaitseväelase distsiplinaarvastutuse toimepandud distsiplinaarsüüteo eest. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on enne distsiplinaarkaristuse määramist viidud läbi teenistuslik juurdlus, mida tõendab

  1. märtsi
  2. a teenistusliku juurdluse kokkuvõte koos lisadega (kinnitatud
  3. märtsil
  4. a). Reamees S.E.’il võimaldati anda toimepandud teo kohta selgitus, mida tõendavad
  5. ja
  6. veebruari
  7. a seletuskirjad. Distsiplinaarkaristus on määratud

§ 52lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul.

Isik kinnitas

  1. veebruari
  2. a ettekandes, et ta on teadlik oma õigustest ja kohustustest seoses distsiplinaararesti määramisega. Kuigi isikut teavitati tema õigustest aresti enne distsiplinaarkaristuse määramist, ei ole see kohtu hinnangul siiski aluseks pidada isiku teavitamist ebapiisavaks. Vastavalt

§ 34

lg 1 p-le 6 ning § 40 p-le 1 oli leitnant Meelis Mandrel tagalapataljoni ülema ülesannetes õigus määrata ajateenija reamees S.E.’ile 7 ööpäeva distsiplinaararesti. Tiina Pappel kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.