Obsah (9)
§ 164§ 8§ 76§ 82§ 100§ 101§ 108§ 113§ 397KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 17. jaanuar 2011.a, Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu T
§ 164
lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).
§ 164
lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.
§ 8
lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
§ 76
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
§ 82
lg 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja on vastuses hagiavaldusele võtnud omaks asjaolu, et võlgneb hagejale põhivõlgnevuse 15 500.27 krooni, intressi 2 428.66 krooni, viivise 1 022.59 krooni ning kahju summas 4 499.73 krooni. Kohus loeb tõendatuks, et kuna kostja hagejale võlgnevust ei tasunud, on ta lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud.
§ 100
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
§ 101
lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
§ 108
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
§ 113
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
§ 397
lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. 2
(4)Ülaltoodud arvestades rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt, EKL´ilt hageja, OIOÜ kasuks välja võlgnevuse kokku 23 451.25 krooni so 1 498.86 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 144 lg-le 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulud on järgmised: hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 4 000.00 krooni ning kulud õigusabile 5 000.00 krooni. Kokku 9 000.00 krooni. Kohus on esindaja kulude osas tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Seega arvestades esindaja tegelikku töömahtu ja tema töö madalat keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt esindaja kulu välja suuruses 1 500.00 krooni so 95.87 eurot. Kokku mõistab kohus kostjalt välja menetluskulud summas 5 500.00 krooni so 351.53 eurot (hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 4 000.00 krooni so 255.66 eurot ning lepingulise esindaja kulud summas 1 500.00 krooni so 95.87 eurot) hageja kasuks. Epp Haabsaar Kohtunik 3
(4)