lg 1 ja 2 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tartu Maakohus nimetas 17.novembri 2010.a. määrusega A. P. suhtes ajutise pankrotihalduri (tl 59-60). Ajutise pankrotihalduri aruandest ja selle lisadest (tl 68-206) nähtub, A. P. kohustused võlausaldajatele on kokku vähemalt 5,6 miljonit krooni ja vara 254,54 krooni. Ajutise halduri hinnangul võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik ei vaidle pankrotiavaldusele vastu (tl 209). Seega A. P. on kohustusi 5,6 miljoni krooni ulatuses, kuid ajutise pankrotihalduri hinnangul puudub tal vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ja vara pankrotivarasse tagasivõitmise võimalus. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku maksejõuetus ilmselt tingitud peale üldise majanduslanguse ja sellest tulenevalt ka võlgniku äride kehva majanduslikku seisu sattumise asjaolust, et võlgnik on võtnud endale hulgaliselt käenduskohustusi, omamata ligilähedastki sissetulekut või mingisugustki vara nende kohustuste täitmiseks. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et A. P. on maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1,2,3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetust, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetust ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
lg 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 30 000 krooni ning teatas, juhindudes
lg 2 kohaselt, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine pankrotihaldur ei ole oma aruande kohaselt tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on süüteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga.
kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasu ja kulude arvestuse, mille kohaselt on ajutise pankrotihalduri tasuks 10 000 krooni ja hüvitatavateks kuludeks 4 213,76 krooni (tl 49). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning kutseoskusi, võlausaldaja poolt kohtudeposiiti tasutud summa suurust, tuleb määrata ajutisele pankrotihaldurile oma ülesannete täitmise eest tasuks 566, 37 eurot ja kulutuste hüvitamiseks 269, 31 eurot.
lg 4 järgi otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankrotiasja materjalidest nähtuvalt A. P. puuduvad piisavad rahalised vahendid ajutise halduri tasu väljamaksmiseks ja kulutuste hüvitamiseks pankrotivara arvelt. Samas on võlausaldaja Scania Finans AB Eesti filiaal tasunud 15.novembril 2010.a. Rahandusministeeriumi kontole 221013921094, viitenumber 3100057455, ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 16 000 krooni (tl 55). Neil asjaoludel tuleb välja maksta ajutise halduri tasu ja hüvitada kulutused järgmiselt: kulutused kogusummas 269, 31 eurot (sealhulgas käibemaks) mõista OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks (haldur on teinud kulutused läbi OÜ Õigusbüroo Faktootum) ja ajutise halduri tasu summas 566, 37 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, summalt kuulub riigi tuludesse kandmisele sotsiaalmaks) mõista Küllike Mitti kasuks välja võlausaldaja Scania Finans AB Eesti filiaali poolt selleks kohtudeposiiti tasutud summast. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui asjas menetlus lõpetatakse. Tartu Maakohtu 17.novembri 2010.a. määrusega oli pankrotiavalduse tagamiseks keelatud A. P. ajutise halduri nõusolekuta kogu vara käsutamine, peatatud võlgniku osalemine teistes kohtumenetlustes ja peatatud tema vara suhtes toimuv võimalik sundtäitmine. TsMS § 386 lg 4 alusel tuleb käesoleva kohtumääruse jõustumisel tühistada Tartu Maakohtu 17.novembri 2010.a. määrusega rakendatud A. P. vara ajutise halduri nõusolekuta käsutuskeeld, võlgniku osalemise peatamine teistes kohtumenetlustes ja tema vara suhtes toimuva võimaliku sundtäitmise peatamine. Kohtunik: 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.