Obsah (14)

§ 187§ 317§ 407§ 444§ 367§ 468§ 162§ 174§ 176§ 1741§ 139§ 143§ 144§ 483

2-10-34038 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 21.jaanuar 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetl

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama (tl 30-33), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis on saadetud hageja poolt näidatud kostja aadressil Veski 3-1 Antsla linn Võrumaa, on kohtule postiasutuse poolt tagastatud märkusega „hoiutähtaja möödumisel“(tl 38,39). Rahvastikuregistri andmebaasi järgi on kostja elukoht Võrumaa Antsla vald Antsla linn Veski 3-1 (tl 29). Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo õiendi kohaselt ei ela K. L. aadressil Veski 3-1 Antsla linn Võru maakond ja ta elab Soome Vabariigis, kuid täpsemat aadressi ei tea (tl 41). Maksu-ja Tolliameti andmebaasi järgi on K. L. teostatud maksustatavaid väljamakseid viimati jaanuaris 2010.a. AS CISTA poolt (tl 42). Hageja poolt hagis märgitud kostja telefoninumber 55 593151 on välja lülitatud. Hageja taotleb kostjale menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist. Kostjale on kohtumäärused ja hagimaterjalid avalikult kättetoimetatud avaldamisega Ametlikes Teadannetes 15.novembril 2010 (tl 49). Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus arvestades

§ 317lg 5 sätestatut menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks.

Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab

§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 29.06.2007 laenulepingu (leping 1) summas 70 000 krooni, intressimääraga 16% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 16.07.

1. Pooled sõlmisid 13.06.2008 käenduseta väikelaenulepingu (leping 2) summas 4 000 krooni, intressimääraga 23 % aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 05.10.
2. Lepingute kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. Kostja jäi lepingute laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 16.07.
3. Hageja ütles lepingud 08.
4. 2009 seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. Seisuga 14.07.2010 moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 81 858, 68 krooni, millest lepingu 1 alusel tulenev võlgnevus kokku 76 789,30 krooni (põhiosa 61 726,88 krooni, intress 8 148,18 krooni perioodi 16.07.2008-08.04.2009 eest ja põhiosa viivis 6 914,24 krooni perioodi 16.07.200814.07.2010 eest) ning lepingust nr 2 tulenev võlgnevus kokku 5 069,38 krooni (põhiosa 3 847,09 krooni, intress 740,38 krooni ajavahemiku 05.07.2008 kuni 08.04.2009 eest ja põhiosa viivis 481,91 krooni ajavahemiku 05.07.2008-14.07.2010 eest). Neil asjaoludel nõuab AS Swedbank hagis K. L. vastu välja mõista 81 858, 68 krooni ja viivis protsendina põhinõudelt, so 65 573, 97 kroonilt alates 15.juulist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+7% aastas). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1, 6; 94; 102; 113 lg 1, millede kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kusjuures lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 81 858, 68 krooni, so 5 231, 72 eurot ning arvestades

§ 367

sätestatut viivis protsendina põhinõudelt, so 4 190, 94 eurolt alates 15.juulist 2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas).

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt

§ 174

1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176

lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks

§ 1741sätestatud korras.

Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 8 500 kroonist, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 967, 22 krooni. Samuti on hageja täiendavalt tasunud riigilõivu 100 krooni menetlusdokumendi kättetoimetamise eest Ametlikud Teadaanded kaudu. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 8, 23, 47).

§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt

§ 139

lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti ning vastavalt

§ 143

p 5 on asja läbivaatamise kulud väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Tulenevalt

§ 144

p 7 on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata

§ 483

lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast kiirmenetluse lõppu. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades

§ 174

1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt K. L. välja mõista AS Swedbank kasuks menetluskulu 10 567, 22 krooni, so 675, 37 eurot. Kohtunik: