) § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega ning lg 4 kohaselt liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.
lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 punktid 1 ja 6 sätestavad, et, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostjad kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et õiguslikult põhjendatud on kostjatelt hageja kasuks välja mõista 14 317,19 eurot (224 015,27 krooni), s.o vara jääkmaksumuse ja turuväärtuse vahe 114 121,92 krooni, lepingumaksete võlgnevus 548,26 krooni, kaskokindlustuse kulu perioodi 15.12.2008-02.06.2010 eest 25 521,23 krooni, vara müügikulu 32 600 krooni, remondikulu 46 223,86 krooni ja muud kulud summas 5 000 krooni. Hageja nõude mõista kostjatelt välja intress perioodi 01.12.2008-02.06.2010 eest summas 53 871,57 krooni jätab kohus rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt ütles hageja liisingulepingu üles 20.11.2008.
lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Seega lõppes intressi maksmise kohustus lepingu ülesütlemisel. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahju hüvitise arvestamine (RK 3-2-1-13706, 3-2-1-89-08). Seega ei ole hagejal õiguslikku alust nõuda kostjatelt intressi tasumist perioodi 01.12.008-02.06.2010 eest, st pärast liisingulepingu ülesütlemist ning nõude sissenõutavaks muutumist. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 1 977,43 eurot järgmiselt: 1 917,35 eurot (30 000) krooni riigilõivu hagimenetluses, 6,39 eurot (100 krooni) riigilõivu väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest ning kohtutäituri tasu 53,69 (840 krooni). Hageja on 22.09.2010 tasunud 840 krooni arvelduskontolt nr XXX Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 Swedbank AS-is, viitenumbriga 3100057358, selgitusega „AS Nordea Finance Estonia vs SOÜ ja HA kohtutäituri tasu”. Kuivõrd menetlusdokumendid jäid kostjatele kättetoimetamata, siis on kohtutäiturile tehtud töö 3 eest tasutud 480 krooni. Seega kuulub hagejale TsMS § 150 lg 7 alusel tagastamisele 360 krooni (23,01 eurot). TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 143 p-le 4 ja 5 asja läbivaatamise kulud on menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise kulud ning väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise kulu. Hagi esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 30 000 krooni. Hagiavalduses toodud nõuete põhjal on kooskõlas TsMS § 133 lõigetega 1 ja 2 hagihind käesolevas asjas 224 015,27 krooni, millelt oleks hagejal tulnud kooskõlas riigilõivuseaduse § 56 lg 1 ja lisaga 1 tasuda riigilõivu 22 500 krooni. Seega ei ole põhjendatud mõista kostjatelt välja riigilõiv summas 30 000 krooni. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et õiguslikult põhjendatud on kostjatelt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 22 500 krooni, kohtutäituri tasu 480 krooni ning väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest tasutud riigilõiv 100 krooni, kokku 23 080 krooni (1 475,08 eurot). Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Viivi Villemson 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.