Obsah (9)

§ 113§ 76§ 100§ 396§ 401§ 94§ 368§ 101§ 189

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 23.09.2010 Tallinn, Kentmanni kohtumaja, tsiviilkantselei Hagi õigeksvõtul p

) § 113 lg 1

1. lauses sätestatud määras.
2. Välja mõista JOK AS Swedbank kasuks menetluskulude katteks 9119,13 ning selle tasumisega viivitamise korral viivist 9119,13 kroonilt päevas

§ 113lg 1 2.

lauses sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni.

1. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue, põhjendused AS Swedbank (endine ärinimi AS Hansapank) ja JOK sõlmisid 02.05.2008 väikelaenulepingu , mille alusel sai kostja hagejalt laenu 50 000 krooni. Laen tuli tagastada lepingu p 2.3 ja 6.1 järgi osade kaupa iga kuu
2. kuupäeval ja lõplik laenu tagastamise tähtaeg oli p 2.
3. järgi 16.05.
4. Lepingu p 7.
5. kohustus kostja tasuma igakuiselt intressi 19% aastas, lähtudes 360-päevasest aastast ja tegelikest päevade arvudest kuus ja igakuine intress tuli tasuda koos põhiosa maksega vastavalt p 2.
6. Nii intressi suurus kui laenu osamakse suurus oli fikseeritud maksegraafikus. Kostja ei täitnud oma kohustusi perioodil 16.08.2008-16.12.2008 jättes tasumata 5 järjestikust laenu osamakset, tasumata on seni 45970,91 krooni. Kostja ei täitnud ka intressimakse kohustust perioodil 16.08.2008-12.12.2008 jättes tasumata 3752,01 krooni. Pooled olid lepingus kokku leppinud viivises, mis vastab seaduses sätestatud määrale vastavalt lepingu p 10.
7. Hageja nõuab viivist alates 17.08.2008 kuni 16.12.2008 ja arvates lepingu ülesütlemisest 16.12.2008 on arvestanud viivist laenujäägilt: viivis on kokku 25.08.2009 seisuga 3424,42 krooni. Kuna kostja oli võlas 16.08.2008, 16.09.2008, 16.10.2008 maksmisele kuuluva laenu osaga, siis hoiatas hageja kostjat, teatas lepingu ülesütlemisest kui võlga ära ei tasu ja andis tähtaja 28.11.08 võla tasumiseks, ent kostja seda ei teinud, mistõttu ütles hageja kostjale lepingu üles alates 16.12.
8. Hageja palub välja mõista laenuvõla 45971,91 krooni, intressi 3752,01 krooni ja viivised 3424,42 krooni ning palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palub välja mõista maksekäsu kiirmenetluse tasutud riigilõivu 1379,13 ja hagi esitamisel tasutud lõivu 7500 krooni, täituri tasu 420 krooni ning viivised menetluskuludelt nende tasumisega viivitamise korral

§ 113lg 1 2.

lauses sätestatud määras. Tõendid: laenuleping 08-064721-VL koos maksegraafikuga, lepingu ülesütlemise teade. Kostja vastuväited Kostjad tunnistasid kohtule saadetud avalduses hagi. Tõendeid ei esitanud Kohtu põhjendused TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja tunnistab kohtule esitatud avaldus hagi, rahuldab kohus hagi ning lg 3 alusel siis, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

§ 76

lg 1 alusel tuleb kohustused täita vastavalt lepingule ning

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine ning täitmisega viivitamine.

§ 396

lg 1 alusel kohustub üks pool teisele isikule andma rahasumma või asendatava asja (laen) ja teine isik kohustub selle rahasumma tagasi maksma või tagatama samas koguses sama liiki asja ning § 397 lg 1 kohaselt tuleb tasuda laenult intressi.

§ 401

sätestab, et krediidileping on leping, mille puhul krediidiandja kohustub andma teise isiku käsutusse rahasumma, krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

§ 113

lg 1 alusel on võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti ning lg 2 järgi korraldab paragrahvi lõikes 1 nimetatud intressimäära õigeaegse avaldamise Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. 2 Hagi tunnistamisega on JOK omaks võtnud asjaolu, et 1) tema ja AS Swedbank (endine ärinimi AS Hansapank) sõlmisid 02.05.2008 väikelaenulepingu , mille alusel sai ta hagejalt laenu 50 000 krooni, et 2) laen tuli tagastada lepingu p 2.3 ja p 6.1 järgi osade kaupa iga kuu
3. kuupäeval ning et lõplik laenu tagastamise tähtaeg oli p 2.
4. järgi 16.05.2010, 3) et kostja kohustus lepingu p 7.1, p 2.3 järge hagejale tasuma igakuiselt intressi, mille määr aastas oli 19% aastas, lähtudes 360-päevasest aastast koos põhiosa makse, et 4) kostja jättis perioodil 16.08.2008-16.12.2008 5 järjestikuse laenu osamakse kohustuse täitmata (jättis tasumata), et 5) ta ei täitnud ka intressimakse kohustust perioodil 16.08.2008-12.12.2008 ja et 6) pooled olid vastavalt lepingu p 10.1 määranud kindlaks kohustuse rikkumise korraks viivise suuruses, mis on seaduses sätestatud määr. Samuti on tõendatud hagi tunnistamisega, et 1) hageja võimaldas ja andis tähtaja võla tasumiseks 28.11.08 enne lepingu ülesütlemist, et 2) kostja võlga ära ei tasunud ja 3) et hageja ütles lepingu alates 16.12.2008 kostjale üles. Hagi tunnistamisega on omaksvõetud ka asjaolu, et kostja võlgneb hagejale 1) laenu 45970,91 krooni, 2) intresse 3752,01 krooni ja 3) hagi esitamise ajaks viiviseid seadusjärgses määras kokku 3424,42 krooni. Eeltoodu alusel leiab kohus, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping krediidilepingu tähenduses kooskõlas

§ 368

lg 1, 397 lg 1 ja § 401, kuna laenuks anti raha ning et leping on 16.12.2008 üles öeldud seoses, mis on lubatav

§ 101

lg 1 p 4 (kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja lepingu üles öelda) järgi, kuna kostja rikkus lepingust tulenevat laenu tagastamise ja intressi maksmise kohustust. Seega on pooltevaheline võlasuhe on lõppenud

§ 189

p 6 järgi ja hagejal õigus nõuda

§ 76

lg 1, 101 lg 1 p 1, 6 ja 108 lg 1 ning § 396 lg 1, 397 lg 1 ning § 401 lg 1 alusel kohustuse täitmist, so laenu võlgnetava laenu 45970,91 krooni tagastamist ja võlasuhte lõppemise ajaks sissenõutavaks muutunud intressi 3752,01 krooni ning viivist 3424,42 krooni. Eeltoodu alusel on hageja nõue tõendatud, põhjendatud ja seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 53147,34 krooni. Hageja palus põhivõlalt 45970,91 krooni välja mõista viivise alates hagi esitamisest seaduses sätestatud määras kuni selle tasumiseni. TsMS § 367 võib hageja esitada viivisenõude koos põhinõudega selliselt, et taotleb viivise, mis pole veel hagi esitamise ajaks sissenõutav, väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni selle täitmiseni Hageja palus viivise põhivõlalt alates hagi esitamiste kuni selle täitmiseni välja mõista viivise seaduses sätestatud määras. Eeltoodu alusel on põhjendatud mõista kostjalt välja alates hagi esitamisest 01.10.2009 kookõlas TsMS § 367 ja

§ 113lg 1 alusel viivise päevas põhivõlalt 45970,91 kuni põhinõude täitmiseni Ts

MS § 468 lg 1 p 1 alusel järgi tunnistab kohus õigeksvõtul põhineva otsuse viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel on kuulub otsus viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus, hind TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks teeb kohus otsuse. Hagi kuulus rahuldamisele, seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Hagi tunnistamise korral määrab kohus otsuses kindlaks TsMS § 174.1 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on tasunud lõivu maksekäsu kiirmenetlusel lõivu tasumise kulu ning esitamisel kokku 8879,13 krooni ning täituri tasu 420 krooni, kokku 9299,13 krooni. Hageja palus menetluskulud välja mõista viivise

§ 113lg 1 2. lauses sätestatud määras. Ts

MS § 138 lg 1 ja 2 alusel on menetluskulud kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning kohtukuluks on riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud, millest omakorda on kuluks § 143 p 4 alusel kohtutäituri kulu menetlusdokumendid kättetoimetamiseks. Kuna täitur tegi kostja leidmiseks toimingud, ent samas ei õnnestunud tema vahendusel menetlusdokumenti kostjale kätte toimetada, siis on täituri tasu vastavalt 11.08.2010 määrusele nr 2-09-49681 240 krooni ning ülejäänud 180 krooni on hagejale tagastatud. Seega on põhjendatud kuluks TsMS § 138 lg 1, 2 ja § 143 p 4 alusel 240 krooni, mis tuleb jätta kostja kanda. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks kokku 9119,13 krooni. Kostjalt tuleb TsMS § 177 lg 2 hageja taotluse alusel välja mõista 3 menetluskulude 9119,13 krooni tasumisega viivitamise korral viivis

§ 113lg 1 2. aluses sätestatud määras kuni selle tasumiseni. Tsiviilasja hind on Ts

MS § 133 lg 1, 2 kohaselt põhinõude järgi 45970,91 krooni. Kohtunik 4