) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama § lg 3 järgi kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
lg 3 järgi rahalise kohustuse täitmisel võlgnetava summa kandmisega võlausaldaja kontole loetakse kohustus täidetuks võlausaldaja konto krediteerimisest võlgnetava rahasumma ulatuses.
lg 1 ja 2 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja 1) nõuda kohustuse täitmist; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevad õiguskaitsevahendid.
lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Sama § lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ette nähtud tähtaja möödumisel.
lg 1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivisintressi kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid kauba müügilepingu, mille oluliseks tingimuseks muuhulgas oli ka kauba eest tasumise tähtaeg. Kõik kaubad on kostja kätte saanud, kuid lk 4 ei ole nende eest tasunud. Hageja ei näe ühtegi arvete mittemaksmist vabandatavat põhjust, vastupidi, hageja on kauba eest oma hankijatele ära tasunud, samuti maksnud riigile käibemaksu. Vastavalt
lg 1 võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. See aga tähendab seda, et oma õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Seisuga 20.09.2010.a. on kostja hagejale võlgu kauba eest 208407.20 krooni ja viivist 3427.16 krooni. Hageja soovib asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Lähtudes eeltoodust palub hageja: 1) välja mõista kostjalt, OÜ-lt Saaremaa Kala, registrikood 11000032, hageja, AS-i Pomes Feeds, registrikood 10274827, kasuks põhivõlgnevus 208 407.20 krooni; 2) välja mõista kostjalt, OÜ-lt Saaremaa Kala, registrikood 11000032, hageja, AS-i Pomes Feeds, registrikood 10274827, kasuks viivis 0,02 % päevas 20.09.2010.a. seisuga 3427.16 krooni; 3) välja mõista alates 21.09.2010.a. kostjalt, OÜ-lt Saaremaa Kala, registrikood 11000032, hageja, AS-i Pomes Feeds, registrikood 10274827, kasuks viivis
lg 1 sätestatud ulatuses päevas kuni põhinõude tasumiseni; Kohtule esitatud hagi täienduses on hageja asunud seisukohale, et kuna poolte vahel ei olnud sõnaselgelt kokku lepitud kauba eest tasumise tähtaega (arvetes oli tasumise kuupäev märgitud müüja poolt, millele ostja ei vaielnud), tuleb kohaldada
Kohutuse täitmiseks mõistlikult vajalikuks ajaks oli antud juhul vähemalt hageja nõudekirjas märgitud tähtaeg 30.07.2010.a. Kostja tegi hagejale ettepaneku hakata arveid tasuma alates 2010.a. 31-st nädalast (02.08.08.08.2010) ja lõpetama 38 nädalal (20.09.-26.09.2010), seega luges kostja ise kohustuste täitmise mõistlikuks tähtajaks hiljemalt septembri lõpp 2010.a. Eel-kohtuistungil kinnitas hageja esindaja Meelis Janson, et praktikas kala müüakse sügisel, kuid arvete tasumise kohustus ei ole otseselt müügiprotsessiga seotud. Meelis Janson ei ole öelnud, et kalanduses on tavapärane kauba eest tasumine väga pikkade maksetähtaegade vältel. Kostja ei ole tõendanud, et hageja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Hageja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et lepitusseaduses sätestatud lepitusmenetlus on võimalik vaid poolte vabatahtlikkuse puhul, kuid hageja on eel-kohtuistungil avaldanud oma arvamuse, miks ta ei nõustu kompromissiga, mille tõttu lepitusmenetlusel ei ole üldse mõtet. Kohus ei saa selleks pooli sundida, kui üks pool sellega nõus ei ole. Hagejale sobimatu kompromissiga mittenõustumine ei tähenda vastuolus hea usu põhimõttega käitumist; pealegi, kompromissis lubatud esimene makse 31.01.2011.a. (kui hea tahte väljendamine) mis iganes summas on teostamata, mis näitab kompromissettepaneku sisutust. Lähtudes eeltoodust hageja palub rahuldada hagi täies ulatuses. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja tunnistab kohustust hageja põhinõudega võrdses suuruses, kuid vaidleb vastu nimetatud kohustuse sissenõutavuse osas ja seetõttu leiab, et hageja on esitanud lk 5 hagiavalduse kostja vastu põhjendamatult. Kostja ei soovi esialgu esitada menetlusse täiendavaid tõendeid. Kostja ei soovi esitada hageja suhtes vastuhagi ja ühtlasi leiab, et antud vaidlus on võimalik lahendada kompromissi teel, kuivõrd vaidluse osapooled ei vaidle põhinõude suuruse vaid nõude sissenõutavuse üle. Kostja märgib, et hageja on esitanud hagiavalduse vale kohtualluvuse järgi, kuid ei oma kohtule vastuväiteid hagiavalduse menetlusse võtmise osas. Kostja ei nõua asja menetlemise üle andmist TsMS § 76 lg 1 ja § 79 lg 1 alusel menetlemiseks Harju Maakohtule. Kostja leiab, et hageja eksib hagiavalduses esitatud väitega, et kostja ei ole hageja arvetel toodud maksetähtaegu vaidlustanud. Kostja on oma varasemalt esitatud vastuskirjas ( hagiavalduse lisa nr.4 ) hageja esindajale üksikasjalikult selgitanud pooltevahelise suulise kokkuleppe tagamaid, sh. võimalikke tasumise tähtaegu. Oma 02.08.2010 saadetud vastuses andis kostja hagejale deklaratiivse võlatunnistuse kohustuse summa osas ( 311 038,80 krooni, seisuga 02.08.2010.a. ) ning aru saades hageja soovist saada selgust nõude tasumise võimalike tähtaegade osas esitas hagejale võimaliku tasumise ajavahemiku. Kostja ei võtnud antud kirjaga endale konstitutiivset kohustust tasuda nõue pakutud tähtaegadel, samuti ei sõlminud pooled tasumise osas maksegraafikut. AS Pomes Feeds ja OÜ Saaremaa Kala vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe värske räime tarnimiseks OÜ Saaremaa Kala kalatööstusesse räime rannapüügi hooajal. Vastupidiselt hageja väitele puudus poolte vahel kindel kokkulepe tarnitava kala tasumise tähtaegade osas. Hageja poolt mainitud väidetav tasumistähtaeg on suvisel müügihooaja välisel perioodil kalanduses tavatu. Näiteks on teiste rannakalurite poolt samal perioodil tarnitud värske kala tasumise tähtajad valdavalt käesoleva aasta sügisel. Hageja väide, et kostja on kasutanud hageja kauba eest saadud rahalisi vahendeid muude kohustuste täitmiseks on ainetu, kuivõrd kostja töötleb oma kalatööstuses hooajal rohkem kui 4 000 tonni kalasaadusi, hageja poolt tarnitud kalakogus kostjale moodustas vaid 152,4 tonni. Ekslik on hageja väide, et kostja poolne käitumine on põhjustanud hagejale majanduslikku kahju, kuivõrd hageja on kursis kalanduses tehtavate tehingute tavapärastest tingimustest. Vastupidiselt hagiavalduses väidetule toimus kauba transport kostja transpordivahendite ja kuludega ning kostja on käesolevaks hetkeks hagejale tasunud kauba eest suuremas osas kui kauba maksumuselt tasutud käibemaks.
lg 3 kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.
lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kuivõrd vastupidiselt hagiavalduses väidetule ei olnud poolte vahel fikseeritud kohustuse täitmise tähtaega ei suulises ega kirjaliku vormis, kohalduvad kostja hinnangul antud lk 6 võlasuhtele tavapärases kalanduse majandustegevuse kutsepraktikas väljakujunenud tavad. Haginõudele ei saa kostja hinnangul kohaldada hagiavalduses märgitud
Tuginedes eelpool toodule ja juhindudes
lg 3 ja lg 7 sätestatust palub kostja : 1) 2) Jätta hageja hagiavaldus rahuldamata Mõista hagejalt välja kohtukulud Täiendava seisukohana on kostja selgitanud, et
lg 3 kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.
lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kuivõrd poolte vahel toimunud tehingutes ei fikseeritud kohustuse täitmise tähtaega, kohalduvad kostja hinnangul antud võlasuhtele tavapärases kalanduse majandustegevuse kutsepraktikas väljakujunenud tavad. Haginõudele ei saa kostja hinnangul kohaldada hagiavalduses märgitud
17.01.2011 Kuressaare kohtumajas toimunud kohtuistungil kinnitas hageja esindaja Meelis Janson, et kalanduses on tavapärane kauba eest tasumine väga pikkade maksetähtaegade vältel. TsMS § 231 lg 1 kohaselt ei ole vaja tõendada asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Kuivõrd kalanduses valitsevat tasumispraktikas kinnitas oma suulistes ütlustes ka vastaspoole seaduslik esindaja saab lugeda kostja esitatud väidet põhjendatuks. TsMS § 4 lg 4 järgselt peab kohus kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus võib selleks muu hulgas esitada pooltele kompromissilepingu projekti või kutsuda pooled isiklikult kohtusse, samuti teha neile ettepaneku vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks või lepitaja poole pöördumiseks. Kui kohtu hinnangul on see kohtuasja asjaolusid ning senist menetluskäiku arvestades asja lahendamise huvides vajalik, võib ta kohustada pooli osalema lepitusseaduses sätestatud lepitusmenetluses. Käesolevas menetluses on kostja korduvalt kohtule kinnitanud, et on valmis käesoleva kohtuvaidluse lõpetama kompromissiga. Kostja esitas 16.01.2011 kohtule taotluse lepitusmenetluse algatamiseks koos kompromisslepingu projektiga. Hageja suhtumine kostjasse on kogu menetluse kestel olnud vaenulik ning hageja on tõrjunud kõik kostja kompromiss-ettepanekud, hoolimata asjaolust et kostja on olnud valmis tasuma kogu võlgnevuse põhiosa koos intressidega. Riigikohus on oma lahendis nr. 3-2-1-102-07 sätestanud, et Tsiviilõiguse ühe üldise põhimõtte - hea usu põhimõtte - funktsiooniks on ka lepingust või seadusest tulenevate lk 7 õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda konkreetsel halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat. Kohtu nimetatud õigus tuleneb praegusel juhul
lg 1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivisintressi kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Poolte vahel puudub kokkulepe maksetega viivitamise korral rakendatava viivise määra suhtes, seetõttu saab viivise määr olla seadusejärgne viivise määr , milleks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär(1 %), millele lisandub seitse protsenti aastas, 0,02 % päevas. Sellest tulenevalt leiab kohus, et esitatud viivisenõue summas 3427,16 krooni e. 219,03 € on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. lk 9 Alates hagi esitamisest mõistab kohus kostjalt viivise välja protsendina põhinõudest (208 407,20 krooni 13319,65 €). TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.