Obsah (6)

§ 120§ 96§ 97§ 100§ 101§ 108

1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-40113 Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2011, Jõhvi, kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi A. P.`i seadusliku esi

§ 120lg 1 kohaselt, hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja.

Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. 3 Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl. 5) nähtub, et N. P. on alaealise lapse A. P.`i ema, seega seaduslik esindaja. S. P. on lapse A. P.`i isa. Kohtla-Järve Linnavalitsuse 19.08.2010 tõendi (tl. 2) kohaselt elab laps A. P. koos ema N. P.`ga. Kohtla-Järve Linnakohtu 16.12.1995 kohtuotsusega nr. 2-679/95 on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis lapse ülalpidamiseks summas 19.17 eurot (300 krooni) kuus (tl 4). Alates 01.01.2011.a kehtima hakanud

§ 96

alusel, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt, ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lg 1, lg 2, lg 4 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtuvalt alates 2009. aastast kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. Lähtuvalt alates 2011 aastast kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast 278.02 eurot ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 139.01 eurot. Sellest tulenevalt on hageja esindajal õigus nõuda kostjalt elatist vastavalt seadusele. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest.

§ 108

kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja seaduslik esindaja esitas 18.11.2010 kohtule taotluse, milles palus välja mõista kostjalt elatis alates 24.08.2009, so tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagi on kohtule esitatud 19.08.

1. Kohus, lähtudes lapse reaalsetest vajadustest ja hageja seadusliku esindaja ning kostja materiaalsest olukorrast, leiab, et hageja seadusliku esindaja poolt esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja seadusliku esindaja poolt esitatud nõude ulatuses, so, summas 139.01 eurot (2 175 krooni) kuus, alates
2. augustist 2009 kuni A. P.`i (sünd. xxx) täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 26.12.2010.a. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 442, § 452, § 467, § 468 lg 3, § 632 järgi hagi rahuldatakse. MENETLUSKULUDE JAOTUS Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. 4 Tuginedes TsMS § 174 lg. 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Kõik antud asja menetluses kantud kulutused jätab kohus täielikult kostja kanda. Marge Tamme Kohtunik