lg 1 kohaselt laieneb seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb kohaldada 01.07.2010. a jõustunud
. Vastavalt
on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (
Tulenevalt
on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja ning ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks (
3 Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist tasutakse kalendrikuu eest ette (
Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla summana (
Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 2010. aastal 4 350 krooni ja 2011 on 278,02 eurot, elatise miinimummäär ühele lapsele on seega 2 175 krooni/139,01 eurot. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et Perekonnaseaduses kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Kohus on seisukohal, et seega ei pea elatise nõudja elatusraha miinimummäära ulatuses lapse vajadusi eraldi tõendama. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on ajavahemikus 01.07.2010 kuni 31.07.2010 last ülal pidanud. Kostja väitel oli poolte vahel kokkulepe, et ta maksab hageja auto kindlustuse. Hageja ei võta õigeks, et poolte vahel oli kokkulepe, et nimetatud makse näol oli tegemist lapse ülalpidamiseks mõeldud elatisega. Kirjalikke tõendeid kindlustusmakse teostamise kohta kostja esitanud ei ole. Üldjuhul toimub lapsele ülalpidamist andmine raha (elatise) perioodilise maksmisega Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil (
lg1).
lg 3 kohaselt vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut.
kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohtuistungil ei leidnud vaieldamatut tõendamist, et kostja oleks alaealist last ajavahemikus 11.07.2010 kuni 31.07.2010 ülal pidanud, samuti, et pooled leppisid kokku, et kostja tasub lapsele elatist hageja auto kindlustusmakse teostamisega. Elatise näol on tegemist rahasummaga, mida lapsega koos elav vanem peab kasutama lapse huvides (lapse ülalpidamiseks) (
Seega on kostjal hageja ees elatise ajavahemikus 11.07.2010 kuni 31.07.2010 osas võlgnevus summas 69,50 eurot (139,01: 2) . Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvestades, et kostja on ajavahemikus 01.08.2010 kuni 31.01.2011 hagejale elatist tasunud, leiab põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise võlgnevuse seisuga 31.01.2011 summas 69,50 eurot ning elatise alaealise lapse D. A.i ülalpidamiseks alates 01.veebruarist 2011 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 09.juulini 2027 igakuine elatusraha 139,01 eurot, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi. Menetluskulud Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt, riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine. 4 Seega elatise hagi menetluselt riigilõivu ei võeta. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Helgi Vinni Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.