2-10-45929/34

1 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-10-45929 Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2011 Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi V. T. hagi D. K. vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Menetlustoiming Menetluse lõpetamine / Kompromissi kinnitamine Kohtuistungi toimumise aeg 09.märts 2011 Menetlusosalised Hageja: V. T. ( IKxxx, elukoht; xxx) Kostja: D. K. ( IK xxx, elukoht; xxx) Kostja lepinguline esindaja: Aleksei Naumkin e-post: xxx RESOLUTSIOON
2. Lõpetada menetlus V. T. hagis D. K. vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes.
3. Tuvastada, et J. T. (isikukood xxx) põlvneb isast D. K.’st (isikukood xxx).
4. Kinnitada V. T. ja kostja D. K. vaheline kompromiss elatise nõude osas, mille kohaselt: a. Kostja D. K. kohustub tasuma V. T. kasuks elatist alaealise lapse tütre J. T. ülalpidamiseks alates kohtulahendi jõustumisest kuni lapse J. T. täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni s.o 11 aprillini 2018.a. igakuise elatusrahana 64 ( kuuskümmend neli ) eurot.
5. Välja maksta riigituludest Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile (Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034799018, viitenumber 3100081683) ekspertiisitasu 171 ( ükssada seitsekümmend üks) eurot. 2
6. Välja mõista D. K.`lt (isikukood xxx) riigituludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve SEB Pank 10220034796011, või Swedbank 221023778606 viitenumber 3100057484) ekspertiisitasu katteks 171 ( ükssada seitsekümmend üks) eurot. Anda D. K.`le tähtaeg ekspertiisitasu maksmiseks 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks mittemaksmisel lisanduvad ekspertiisitasule kohtutäituri tasu ja täitemenetluse kulud.
7. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
8. Kohtumäärus saata menetlusosalistele teadmiseks.
9. Saata kohtuotsuse ärakiri Kohtute Raamatupidamiskeskusele käesoleva otsuse resolutsiooni punkti 4 osas täitmiseks.
10. Saata kohtuotsuse ärakiri pärast jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale lapse sünniaktis muudatuste tegemiseks.
11. Saata kohtuotsuse ärakiri pärast jõustumist Kohtute Raamatupidamiskeskusele käesoleva otsuse resolutsiooni punkti 5 osas täitmiseks, juhul, kui hageja ei täida seda kohtu määratud ajaks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK Viru Maakohtu menetluses on V. T. hagi D. K. vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust 11.04.2000 sündinud tätar J. T.. Kostja ei väljendanud soovi märkida end lapse isana sünnitunnistusele peale lapse sündi argumenteerides oma soovimatust sellega, et teeb seda peale hagejaga abiellumist. Hageja ja kostja kooselu lõppes 2001 aasta suvel. Käesolevaks ajaks ei ole poolte vahel mingeid kontakte, kostja ei osuta hagejale mingit materiaalset abi. Hageja palus tuvastada lapse J. T. põlvnemine kostjast ja välja mõista kostjalt elatis lapse ülalpidamiseks summas 1500 krooni kuus (95,87 eurot), alates hagi esitamisest. Koos hagiga esitas hageja riigi menetlusabi taotluse, paludes vabastada teda riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Viru Maakohtu 11.10.2010 määrusega rahuldati hageja riigipoolne menetlusabi taotlus ja hagejale anti riigipoolne menetlusabi menetluskulude kandmisel ja vabastati täielikult riigilõivu kandmisest.
12. novembril 2010 esitatud vastuses teatas kostja, et tal on suured kahtlused kas ta on lapse bioloogiline isa ning leiab, et väga ennatlik on elatise nõudest ja suurusest rääkida. 23.11.2010 esitas hageja kohtule taotluse ekspertiisi määramiseks ja taotluse riigipoolse menetlusabi andmiseks ekspertiisikulude kandmisel. 09.12.2010 kohtumäärusega rahuldati V. T. taotlus riigipoolse menetlusabi andmiseks ekspertiisikulude kandmisel ja vabastati täielikult ekspertiisikulude kandmisest. Viru Maakohtu 15.12.2010 määrusega määrati viia läbi molekulaargeneetiline eksperiis. 3 Ekspertiisiaktist nr GE-0012-11/0050 24.01.2011 tulenevalt on D. K. J. T. bioloogiline isa 99, 99997% tõenäosusega. DNA analüüsi tulemuse alusel arvas ekspert, et D. K. isadus J. T. suhtes ei ole välistatud ning D. K. saab väga suure tõenäosusega olla J. T. bioloogiline isa.
13. märts 2011.a kohtuistungil teatas kostja, et tunnistab põlvnemise tuvastamist. Pooled jõudsid kompromissile elatise nõude osas, mille kohaselt kostja D. K. kohustub maksma V. T.le lapse ülalpidamiseks elatist igakuise elatusrahana alaealise lapse J. T. (sündinud xxx.a.) ülalpidamiseks alates antud kohtulahendi jõustumisest summas 64 eurot kuus. Kostja on nõus tasuma ekspertiisikulud. Hageja oli nõus, et kostja tasub elatist tütre ülapidamiseks 64 eurot kuus. Hageja kinnitas et saab kokkulepitud summaga hakkama. Menetlusosalised palusid lühendada edasikaebamise tähtaega 3 päevani. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Põlvnemise tuvastamise nõue Perekonnaseaduse (PkS) § 38 lg 1 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. PkS § 42 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole abielus, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus lapse ema. PkS § 42 lg 2 järgi tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad pidada meest lapse isaks. Seega tulenevad vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused mh lapse põlvnemisest, mis on tuvastatud kohtus. Lapse ema V. T. palus kohtul tuvastada 11.04.2000.a sündinud tütre J. T. põlvnemine D. K.st Ekspertiisiaktist nr GE-0012-11/0050 24.01.2011 tulenevalt on D. K. J. T. bioloogiline isa 99, 99997% tõenäosusega. Kohtuistungil 09.03.2011 D. K. põlvnemise tuvastamise avaldusele vastu ei vaielnud ja tunnistas põlvnemise tuvastamist. Elatise nõue. Kohus, tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab, et poolte taotlus kompromissi sõlmimiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega. Pooltevaheline kompromiss on seadusega kooskõlas, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Elatise nõude osas jõudsid pooled 09.03.2011 kohtuistungil kompromissini. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. 4 Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga võetud kohustust, siis hagejal õigus on pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 4, lg 2, § 430, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465, § 661 kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. MENETLUSKULUDE JAOTUS Vastavalt TsMS § 164 lg 1, kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Evi Kool Kohtunik