TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2448 Otsuse kuupäev 23.02.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi I.L. kaebus Viru Vangla 01.03.2010 käskkirja nr. 6.

§ 67p. 1 ja Viru Vangla kodukord p.

8.1.1 nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine viieks ööpäevaks. Rikkumine on seisnenud selles, et 22.01.2010 kella 11.55 ajal Viru Vangla

1. eluhoone
2. sektsioonis ei allunud kinnipeetav I.L. vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele minna oma kambrisse nr.
3. 08.03.2010 on kinnipeetav I. L. esitanud vaide, milles taotleb 01.03.2010 distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja uut läbivaatamist. Viru Vangla on tõlgendanud vaiet selliselt, et vaide esitaja on soovinud Viru Vangla 01.03.2010 käskkirja nr. 6.-3/386-D kehtetuks tunnistamist. Viru Vangla on vaideotsusega 31.08.2010 nr. 6-12/163-1 jätnud vaide rahuldamata. Kaebaja on pöördunud kohtu poole 21.09.2010 ning nõudnud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja 01.03.2010 nr. 6.-3/386-D tühistamist ning samas on I. L. oma kaebuses nõudnud ka 5 ööpäeva kartsas viibimise eest kompensatsiooni – moraalse kahju hüvitamist summas 30004000.- krooni ja palunud menetluskulud jätta vangla kanda. Kohtumäärusega 01.10.2010 on kohus tagastanud I.L. kaebuse kahju nõude osas HKMS § 11 lg 31 p. 1 alusel, kuna kahju nõude osas ei olnud kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, haldusakti tühistamise nõudes esitatud kaebuse on kohus menetlusse võtnud. Kaebuse esitaja on seisukohal, et ta pole rikkunud talle käskkirjaga süüks pandud vangistussätteid. Kaebaja märgib, et tuli 22.01.2010 koolist, kui valvur hakkas kambrite uksi sulgema ning valvur andis talle loa ära käia veel enne uste sulgemist teises kambris , et võtta sealt talle kuuluv ese. Kui kaebaja tagasi tuli, oli valvur juba kambriuksed sulgenud. Kaebaja on palunud ukse avada, kuid valvur on käskinud kirjutada kaebajal seletuskirja. Kaebaja on soovinud, et vangla oleks üle vaadanud asja kohta videosalvestuse, mida vanglaametnikud ei teinud. Kaebaja taotleb distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamist. Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Viru Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati kaebajat distsiplinaarkorras VangS § 67 p. 1 ja Viru Vangla kodukord p. 8.1.1 nõuete rikkumise tõttu. Kaebaja ei allunud vanglaametniku korraldusele minna oma kambrisse nr. 9212, vanglaametnik on andnud kaks korda osakonna sulgemisel kaebajale seadusliku korralduse minna oma kambrisse, kuid kaebaja ei allunud korraldusele, vaid läks mööda osakonda kõndima. Distsiplinaarmenetluse on läbi viinud inspektor kontaktisik, kes teavitas kaebajat ka menetluse alustamisest ning andis võimaluse kaebajale omapoolseks selgituseks. Kaebajale tutvustati distsiplinaarmenetluse protokolli 25.02.2010, karistuse määramisel on arvestatud teo rikkumise astet, kaebaja varasemat käitumist ja karistuse määramisel on eesmärk mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Vastustaja on märkinud, et Viru Vangla kodukord p. 6.10 alusel toimub S9 hoones lõuna ajal kambrite sulgemine kell 11.50-12.
4. Kaebaja viibib S9 osakonnas alates 15.12.2009, mistõttu on ta teadlik millal kambriuksed suletakse. Samuti teab kaebaja, et peab viibima kambri uste sulgemise ajal oma kambris. Vastustaja ei pea usutavaks, et valvur andis kaebajale veel loa kambrite sulgemise ajal osakonnas liikuda. Vastustaja on märkinud, et kaebaja vaid oli öelnud vanglaametnikule, et läheb veel korraks isiklikke asju ajama, kuid luba selleks ei saanud. Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. Asja materjalide kohaselt on Viru Vangla käskkirjaga 01.03.2010 nr. 6.-3/386-D „Kinnipeetav I.L. distsiplinaarkaristuse määramine“ karistatud kinnipeetav I.L.´

§ 67p. 1 ja Viru Vangla kodukord p.

8.1.1 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks ning seatud teatud piirangud kartseris karistuse kandmise ajal. Kaebaja vaidlustab distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja , kuna leiab, et ei ole eeltoodud sätete rikkumisi toime pannud.

§ 67

p. 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukord p. 8.1.1 kohaselt on kinnipeetav isik kohustatud täitma

, Vangla sisekorraeeskirja ja vangla kodukord sätteid ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja –teenistujate seaduslikele korraldustele. Asja materjalide kohaselt on kaebaja tutvunud 03.04.2009 vangistust reguleerivate õigusaktidega, mistõttu on kaebaja teadlik , et pidi alluma vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele. Kaebaja suhtes koostatud distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on I. L. 22.01.2010 kella 11.55 ajal Viru Vanglas

1. eluhoone
2. sektsioonis mitte allunud vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele minna oma kambrisse nr.
3. Vanemvalvur Aivo Tammiste ettekandest nr. 282 nähtuvalt on 22.01.2010 kella 11.55 paiku S15 sektori sulgemisel andnud vanemvalvur kaebajale seadusliku korralduse minna oma kambrisse nr. 9212, kuhu ta oli paigutatud, kuid kaebaja , selle asemel et minna kambrisse, on teatanud vanemvalvurile , et ta natuke ootaks ja läks sektoris kõndima. Kui vanemvalvur oli juba pooled sektoris olevatest kambriustest sulgenud, oli I.L. oma kambri ukse juures ning soovis kambrisse minna. Ettekandes on märgitud, et kambriuste sulgemisel andis vanemvalvur kaks korda seaduslikku korraldust kinnipeetav I.L., et tuleb minna oma kambrisse nr. 9212 kuhu ta oli paigutatud. Samas on märgitud, et ka varasemalt on I.L. enne sektoris kambriuste sulgemist jalutanud sektoris ringi. Vastustaja on märkinud, et Viru Vangla kodukord p. 6.10 kohaselt toimub S9 hoones lõunaks kambriuste sulgemine kell 11.50-12.00, sellest tulenes vanglaametnikul anda seaduslik korraldus kinnipeetavatele nimetatud sektoris asuda oma kambritesse, et kambriuksed lukustada. Kaebaja pidi olema teadlik, et kambriuksed suletakse ning kambriuste sulgemise ajaks tuleb viibida oma kambris. Kohus nõustub vangla seisukohaga, et ebausutav on kaebaja väide, et vanglaametnik andis loa kaebajal veel enne uste sulgemist sektsioonis ringijalutamiseks, kuna selline luba oleks vastuolus vangla töökorraldusega. Kohus peab usaldusväärseks vanglaametniku ettekannet toimunu kohta, millest juhindudes on alustatud distsiplinaarmenetlus. Kaebaja on märkinud, et toimunu kohta on videosalvestused jätnud vangla kontrollimata. Kohus nõustub ka selles osas vangla seisukohtadega, et antud distsipliinirikkumise puhul ei oleks salvestused olnud tõendusmaterjalideks, kuna kaamerad ei salvesta heli, millega võinuks tõendada kuidas vanglaametnik kaebajale korraldusi on jaganud. Tõendatud on see, et kaebaja ei läinud oma kambrisse kambrite sulgemise ajaks, vaid läks oma kambri ukse juurde siis kui kamber oli suletud. Ka kaebaja ise on märkinud, et oli enne kambri ukse sulgemist läinud sektoris ringi liikuma ning jõudis kambri ukse juurde tagasi kui see oli juba suletud ja lukus. Seega kuna kaebaja ei allunud vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele minna koheselt oma kambrisse, et see lukustada, on kaebaja rikkunud süüliselt

§ 67p. 1 ja Viru Vangla kodukord p.

8.1.1. nõudeid ning

§ 63

lg 1 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata sama seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest , milleks üheks karistuse liigiks on paigutamine kartserisse. Kohus asub seisukohale, et kaevatav distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on õiguspärane, käskkiri on kaalutletud, arvestatud on teo rikkumise astet ja kaebaja varasema karistatusega, arvestatud on asjaoluga, et tegemist on raske rikkumisega, kuna kinnipeetav ei allunud vanglateenistuse ametniku korduvatele korraldustele. Oma korraldustele mitteallumisega näitab kinnipeetav oma lugupidamatust ja negatiivset suhtumist vanglateenistuse ametnikesse ning vangla kodukorda. Kaalutletud on ka asjaolu, et I. L. suhtes oleks noomitus olnud kerge karistusliik distsiplinaarkaristusena, kuna see ei avaldaks soovitud mõju. Kinnipeetavale on varasemalt määratud distsiplinaarkaristusena noomitust kahel korral, kuid see ei ole suunanud kaebajat õiguskuulekale käitumisele. Kaebaja ei ole viidanud distsiplinaarmenetluse läbiviimise normide rikkumisele, mistõttu kohus ka sellele õiguslikku hinnangut ei anna. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamise nõudes rahuldamata lähtuvalt HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6. Kohtunik Mare Priks