alusel taotleb hageja kostjalt kokku 2992,53 krooni (sealhulgas põhinõude jääksumma 1791,40 krooni) ja tulevikus lisanduva viivise -0,15% päevas kuni põhinõude täitmiseni, väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega 23.07.xx.a. kätte toimetatud (tl 29), kuid ta ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt xx päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest vastanud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 1-2). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik hageja taotluse alusel vastavalt
lg 1 tagaseljaotsusega rahuldada, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ning
lg 5 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, ei esine.
lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte 2
lg 2 võib taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses.
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha
§-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.
lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Käesolevas asjas on hageja esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses (tl.4). Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhinõude osas õiguslikult põhjendatud. Vastavalt VÕS § 164 lg 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Osundatud paragrahvi lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Tulenevalt VÕS §-st xx lg 1 kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl 7-23) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale tasumata mobiilside teenuse ja mobiiltelefoni eest 1791,40 krooni ja kuni 12.maini xx arvestatud viivisena 1xx,13 krooni. Lisaks võlale on põhjendatud
alusel ka viivise väljamõistmine alates 13.maist xx VÕS § 113 lg 1 3.lauses sätestatud määras. P. P. on olnud viivituses järelmaksuga müügilepingust tuleneva põhinõude –1791,40 krooni tagastamisega ajavahemikul 13.05.xx kuni kohtuotsuse tegemiseni 28.02.xx.a. 291 päeva. Seega tuleks temalt hageja kasuks välja mõista lepingujärgse viivisena kohustuste täitmisega viivitamise eest lisaks hageja poolt kuni hagi esitamiseni arvestatud viivistele veel 782,79 krooni (1791,40 x 0,15% x 291 =782,79).Kuna aga viivised kokku (1xx,13+782,79=1983,92 krooni) ületavad põhinõude, leiab kohus, et lisanduva viivise väljamõistmine põhivõlast suuremas ulatuses on vastuolus VÕS § 6 lõikes 1 sätestatud hea usu põhimõttega. VÕS § 6 lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kohus mõistab viivised välja summas 1790,40 krooni 3
lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud kohtule koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja (tl.6), seetõttu on võimalik käesolevas tagaseljaotsuses määrata kindlaks ka P. P. hüvitatavad J. I. menetluskulud. Menetluskuludena taotleb hageja riigilõivu 1000 krooni (maksekorraldus tl.26) ja esindaja õigusabitasu, 1500 krooni (J. I. 12.05.xx.a. arve tl.9) väljamõistmist. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud
lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja - käesolevas asjas O. J. . Vabariigi Valitsuse 04.09.xx.a. määrusega nr 137 on kinnitatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 10 000 krooni puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 5000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind tulenevalt
§-st 133 lg 1 on 1791,40 krooni. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Kokku tuleb kostjalt hageja menetluskulude katteks välja mõista seega 2500 krooni (1000 +1500).
lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirjas.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.