Asjaolud ja kohtu seisukoht 26.01.2011 on Tartu Halduskohtule saabunud V.L. kaebus , milles kaebab selle peale, et pidi arsti vastuvõtule saamist ootama 2 nädalat ja 4 päeva ja siis sai alles arsti juures teada, et tal on sügelised. Seejärel võeti tema oma riided ära ja anti vastu paberriided, aga ei antud sokke ega aluspükse. Natukese aja pärast anti selline vangla riietus (vorm), mis alavääristas kaebuse esitajat, sest püksid olid 2 numbrit väiksemad ja särk oli ka väike. Kuna kaebuse esitaja on suitsetaja, pidi ta õue suitsetama minema, kuid väljas oli ilma sokkide ja aluspesuta külm ja see seadis tema tervise ohtu. Kaebusega taotletakse eeltoodud kõigi vangla toimingute eest hüvituseks 500 euro väljamaksmist. 1 Eeltoodust lähtudes tegi kohus asjaolude väljaselgitamiseks vanglale järelepärimise, milles palus teatada, kas kinnipeetav V.L. on vangla poole pöördunud kaebuses kirjeldatud asjaoludega seonduvalt vaidega, varalise ja/või mittevaralise kahju hüvitamise taotlusega. Vastuseks kohtu järelepäringule teatas Tartu Vangla 01.02.2011 elektronkirjaga, et V.L. ei ole kaebuses kirjeldatud asjaoluga seoses vanglale kahjunõuet ega vaiet esitanud.
lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Vangistusseaduse § 11 lg 41 kohaselt vaatab Justiitsministeerium läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid, muid vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid vaatab läbi vangla direktor. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 11 lg 31 p 1 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Tartu Vangla 01.02.2011 vastusest kohtu päringule selgub, et V.L. ei ole esitanud Tartu Vanglale kaebuses kirjeldatud situatsiooniga seoses kahju hüvitamise taotlust. Seega on kaebuse esitajal kahjunõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus (vaidemenetlus). Kohus on seisukohal, et kuna V.L. on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, kuulub antud kaebus tagastamisele. Eeltoodu alusel ja juhindudes
Ühtlasi kohus märgib, et kaebuse esitajal on
lg 7 kohaselt võimalik seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse pärast kohtueelse menetluse läbimist. Mare Priks Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.