Obsah (5)

§ 5§ 230§ 231§ 162§ 174

2-08-91552 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2010 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-9155

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 08.08.2005 sõlmisid pooled laenulepingu nr XXX(tl 11-15) ning, et hageja ei täitnud laenulepingut nõuetekohaselt. Samuti puudub vaidlus, et 14.10.2008 teatas kohtutäitur Arvi P hagejat, et hageja suhtes on algatatud täitemenetlus nr 024/2008/974 (tl 16), milline täitmisteade on hagejale kätte toimetatud 20.10.
2. Poolte vahel on vaidlus, kas hagejal on õiguslik huvi käesoleva hagi esitamiseks ning, kas 30.07.2008 laenulepingu nr XXX ülesütlemine on kehtiv.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi

) § 368 lg 1 p 1 alusel võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. 4 2-08-91552 Hageja märgib, et hageja õiguslik huvi antud asjas on tuvastada, et laenulepingu nr XXXülesütlemine ei kehti ning tuvastada, et kostjal puudus õigus täitmisavalduse esitamiseks, mis tõi kaasa asjaolu, et kohtutäitur nõuab hagejalt kohtutäituri tasu summas 150 000 krooni. Kohus leiab, et hagejal on õiguslik huvi hagi esitamiseks.

1. Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 399 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud ning laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. VÕS § 195 lg 1 alusel lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 196 lg 1 sätestab, et kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Sama § lg 2 järgi kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud juhtudel. VÕS § 116 lg 5 kohaselt käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendava tähtaja andmisel võib kahjustatud lepingupool määrata, et juhul, kui teine lepingupool ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb kahjustatud lepingupool ennast lepingust taganenuks. Kahjustatud lepingupool ei või sel viisil lepingust taganeda, kui kohustus, mida lepingut rikkunud lepingupool täiendava tähtaja jooksul ei täitnud, moodustas tema lepingulistest kohustustest ebaolulise osa. Laenulepingu nr XXXüldtingimuste (edaspidi tingimused) punkti 9.1.2 alusel on pangal õigus leping üles öelda ja nõuda laenusaajalt 2 (kahe) nädala jooksul kogu võlgnevuse tasumist, kui laenusaaja ei ole tasunud täielikult või osaliselt vähemalt kolme üksteisele järgnevat laenu tagasimakset. Kostja edastas 30.07.2008 AS Eesti Post teenust kasutades kostjale tähitud postiga laenulepingu nr XXXülesütlemise avalduse hageja postiaadressile XXX (tl 54-55), millise aadressi teatas hageja kostjale 18.03.2008 internetipanga vahendusel (tl 59) ning seega loeti hageja uueks aadressiks lepingus XXX (tl 60-62). Tähitud kiri väljastati hagejale 01.08.2008 (tl 56) ning kirja on vastu võtnud hageja abikaasa J. Ša 01.08.2008 (tl 57-58). Ülesütlemise avalduses teatas kostja hagejale 08.08.2005 sõlmitud laenulepingust nr XXXtulenevate kohustuste mittenõuetekohasest täitmisest ning andis hagejale täiendava tähtaja 14 päeva kohustuse täitmiseks s.o kuni 13.08.2008 ja samas kirjas teavitas hagejat, et juhul kui hageja hiljemalt 13.08.2008 võlgnevust summas 29 384,52 krooni (sh. tähtajaks tasumata laenu sissenõudmise kulu 1 460 krooni, tähtajaks tasumata laenusumma 6 532,16 krooni, tähtajaks tasumata intressid summas 18 296,70 krooni, tähtajaks tasumata viivised summas 95,66 krooni, trahv kindlustuse puudumise/esitamata jätmise eest summas 3 000 krooni) ei tasu, ütleb kostja hagejaga sõlmitud laenulepingu nr XXXerakorraliselt üles alates 14.08.2008 ning nõuab kogu võlgnetava summa 1 513 561,88 krooni (sh. tähtajaks tasumata laenu sissenõudmise kulu 1 460 krooni, tähtajaks tasumata laenusumma 1 485 698,04 krooni, tähtajaks tasumata intressid summas 22 306,14 krooni, tähtajaks tasumata viivised summas 97,70 krooni, trahv lepingu punktide 2.2 ja 7.9 alusel 4 000 krooni) kohest ja täielikku tasumist. Hageja oma kohustusi ei täitnud ka kostja poolt antud täiendavaks tähtajaks, millega seoses on 08.08.2005 sõlmitud laenuleping nr XXXkostja poolt erakorraliselt üles öeldud 14.08.
2. Samuti esitati lepingu ülesütlemise avaldus hageja abikaasale Julia Ša’le, kui laenu kaastaotlejale. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et kostja edastas 30.07.2008 hageja postiaadressile, millise hageja edastas kostjale internetipanga vahendusel, laenulepingu ülesütlemise avalduse ning avaldus on hageja abikaasale kätte toimetatud 01.08.
3. Seega tuleb lugeda tahteavaldus kättesaaduks hetkest, mil tahteavalduse saajaga sarnane isik tahteavaldusest teada sai. Kohtul puudub alus kahelda, et hageja abikaasa ei edastanud avaldust hagejale ning seega leiab kohus, et avaldus on hagejale kätte toimetatud. Seega on kostja käitumine olnud kooskõlas TsÜS §-ga
4. Kohus ei nõustu kostja seisukohtadega, et nimetatud avaldust tuleb lugeda, kui teadet täiendava tähtaja andmiseks. Kohus leiab, et lepingu ülesütlemise avalduses on üheselt arusaadavalt kirjutatud, et „juhul, kui hageja ei tasu käesolevas teates nimetatud võlgnevust summas 29 384,52 krooni hiljemalt 13.08.2008 kostjale, 5 2-08-91552 ütleb kostja hagejaga sõlmitud lepingu erakorraliselt üles alates 14.08.2008 ning nõuab lepingu alusel kogu võlgnetava summa, so kokku 1 513 561,88 krooni kohest ja täielikku tasumist“. VÕS § 116 lgst 5 järelduvalt võib juba täitmiseks täiendava tähtaja andmise avalduses ette näha, et kohustuse täiendava tähtaja jooksul täitmata jätmise tagajärjeks on lepingu lõpetamine (vt Riigikohtu otsus nr 32-1-5-10 p 11). Seega on kostja andnud hagejale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kaks nädalat, mis on kohtu arvates piisav, kuna hagejat teavitati eelnevalt võlgnevusest ning hageja oli ise teadlik, et ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud, ning, kuna hageja oma kohustust ei täitnud oli kostjal õigus leping erakorraliselt üles öelda alates 14.08.2008, millest kostja teavitas hagejat selgesõnaliselt. Seega leiab kohus, et laenulepingu nr XXXülesütlemine on kehtiv ning kostjal oli õigus pöörduda kogu võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud 25.

§ 162kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kooskõlas

§ 162

lg-ga 1 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Maire Lukk Kohtunik 6