lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Hageja on kohtu poolt suuliselt ära kuulatud. Menetluse käigus on pooltele antud tähtaeg avalduste ja dokumentide esitamiseks. Samuti on kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise tähtaeg pooltele hageja ärakuulamise käigus protokollilise määrusega teatavaks tehtud (toim 71 ja lk 139). Järgnevaga analüüsib kohus üldkoosoleku kokkukutsumise võimalikku tühisust. Ühtlasi võtab kohus seisukoha, millises korras on kohtus võimalik korteriühistu organite otsuseid vaidlustada või otsuste tühisust tuvastada. Poolte vahel on ühistu liikmelisusel põhinev õigussuhe, milles õigused ja kohustused on määratletud ühistu põhikirja ja seadusega. Seega lähtub kohus vaidluse lahendamisel eelkõige korteriühistu seadusest. Küsimustes, mida korteriühistu seadus ei reguleeri, rakendab kohus KÜS § 1 lg 2 alusel mittetulundusühingute seaduse sätteid. Tühisuse tuvastamisel tuleb juhinduda MTÜS § 24.1 lg 1 regulatsioonist, sest KÜS-is puudub otsuse tühisust reguleeriv erisäte. KÜS § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole pöörduda kolme kuu jooksul arvates otsuse teadasaamise päevast. Oma sisult vastab mõiste „tühistamine “ MTÜS § 24 lg 1 sätestatud otsuse kehtetuks tunnistamisele. MTÜS § 24.1 lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. MTÜS § 20 lg 1 ja lg 2 järgi kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. Juhatus peab koosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjas ettenähtud juhtudel, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. MTÜS § 20 lg 1 ja lg 2 kui kaitsenormi eesmärk on üldkoosolekute kokkukutsumisel tagada teatud õiguskindlus. Samuti vältida olukordi, kus erinevad isikud või organid kutsuvad kokku üldkoosolekuid ning seeläbi tekib situatsioon, kus erinevate isikute poolt kokkukutsutud üldkoosolekud teevad vastakaid otsuseid. Hageja poolt viidatud protseduurireeglite rikkumine on oluline eelkõige juhul, kui kutsutakse kokku erakorralisi üldkoosolekuid, sest korralise üldkoosoleku kokkukutsumise kohustus tuleneb niigi ühistu põhikirjast (kostja põhikirja p 6.3 toim lk 31). Järelduvalt üldkoosoleku protokollist, mille 3 kokkukutsumise korda hageja vaidlustas, oli üldkoosolek korraline (üldkoosoleku protokoll toim lk 14). Oma olemuselt on kvooruminõude rikkumine otsuse kehtetuse, mitte tühisuse võimalik alus. Oluline on märkida, et
järgi menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui selleks on seaduses sätestatud korras hagi või muu avaldus esitatud.
lg 2 p 1 kohaselt tuleb hagilt tasuda riigilõivu.
Nõude läbivaatamiseks ei piisa, et hageja juhatuse otsuse kehtetusele või tühisusele hagi aluses viitab. Kui hagis soovitakse mitmete otsuste kehtetust või tühisust tuvastada, tuleb iga otsuse osas eraldi nõue esitada ning sellelt vastav riigilõiv tasuda. Asjaolu, et otsuse tühisus mõne eelneva otsuse tühisusest või kehtetusest sõltub, olukorda ei muuda. Eeltoodule on kohus hageja tähelepanu juhtinud (toim lk 139) ning võimaldanud ajaliselt juhatuse otsust seaduses sätestatud korras hageda. Vaatamata eeltoodule ei ole hageja selleks ettenähtud viisil nõuet esitanud ning sellelt ettenähtud riigilõivu tasunud. Seega asub kohus seisukohale, et juhatuse otsuse tühisus, mille hageja tugineb, ei ole selleks ettenähtud korras tuvastatav. Järelikult alus, et 19.06.2008. a toimunud üldkoosoleku otsuse tühisust tuvastada, puudub ning hagi jääb rahuldamata. Ebausaldusväärseid tõendeid menetluses ei esinenud, põhilises osas oli vaidlus õiguslik. Tõendid, mida kohtuotsuses ei mainita, seonduvad hageja nõuetega, mille kohus jättis läbi vaatamata.
Seega antud juhul hageja. Vastavalt
lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik E. Haabsaar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.