Obsah (6)

§ 8§ 76§ 100§ 101§ 113§ 94

2-09-33193 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 15. november 2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-33193 Tsiviil

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 76

lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

1. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt õppeteenustasu. Kohtule esitatud õppeteenuse osutamise lepingu p 8 kohaselt kohustab ekstern tasuma õppeteenustasu vastavalt eksterniks arvamise avalduses märgitud õppeainete, lõputöö ja/või lõpueksami mahule ainepunktides. Lepingust ja avaldusest nähtub, et kostja soovib eksternina läbida õppeained 6 AP ulatuses ning õppeteenustasu 2008/2009 õppeaastal õigusteaduskonnas on 1200 krooni ühe ainepunkti eest, mistõttu moodustub õppeteenustasu 7200 krooni (tl 47). Ärakuulamise istungil selgus, et kostja lepingu sõlmimisel sai paroolid, et siseneda hageja e-kooli õppesüsteemi, mille kaudu sai registreerida õppeainete kursustele. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et ta registreeris avalduses nimetatud õppeainete kursustele kokku 6 AP ulatuses. Kostja istungil kinnitas, et ta ei teavitanud hagejat, et ta ei soovi valitud ainete kursustel osaleda. Kohus eeldab, et e-koolis on võimalus samal viisil muuta või tühistada õppeainete kursustest nagu toimus registreerimine. Juhul kui see ei ole võimalik on alati võimalus sellest teavitada kirja teel kas elektrooniliselt või sideasutuse kaudu. Eeltoodu registreeringu muutmine ja tühistamine eeldab, et õppeainete loengute toimumise aeg ei ole läbi. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hagejal oleks tekkinud nõudeõigus üksnes siis, kui kostja oleks läbinud 2008/2009 sügissemestri õppeained, kuivõrd nimetatud eeldus ei tulene lepingust. Lepingu p 12 järgi võib ekstern lepingu igal ajal üles öelda ja p 14 kohaselt teatatakse lepingu ülesütlemisest teisele poolele kirjalikult. Seega oleks pidanud kostja TÜ kirjalikult teavitama, et soovib lepingu üles öelda. Sellisel juhul ei oleks kostjal olnud õppeteenustasu tasumise kohustust jooksva semestri eest vastavalt lepingu p-le
2. Kuivõrd ekstern ei öelnud lepingut üles, kohustub ta tasuma õppeteenustasu vastavalt eksterniks arvamise avalduses märgitud õppeainete, lõputöö ja/või lõpueksami mahule ainepunktides. Kostja istungil avaldatud seisukoht, et ta oleks teatanud hagejale õppeainetest loobumise kohta pärast arvete saamist, ei ole vastavuses õppeteenuse osutamise lepingus kokkulepitule. Õppeteenuse osutamise lepingu p 10 kohaselt tasub ekstern õppeteenustasu vastavalt TÜ poolt esitatud arvele 14 päeva jooksul arve esitamisest. Kostja väide, et ta ei ole arvet saanud, ei vabasta kostjat tasumisest. Õppeteenustasu suurusest ja kujunemisest oli kostja teadlik juba 26.08.2008, mil kostja sõlmis lepingu ja allkirjastas avalduse. Seega asjaolu, et kostja ei saanud 28.10.2008 arvet (tl 9) kätte, mis oli saadetud aadressile, mis oli märgitud varasemalt kostja poolt täidetud ankeedil (tl 8) ei ole aluseks kostjal omapoolsete kohustuste täitmata jätmiseks. Kostja oleks pidanud hagejat teavitama faktilisest elukohast lepingu sõlmimise ajal. Kohus leiab, et eeltoodu on eelkõige 3 2-09-33193 kostjapoolne hoolsuskohustus. Kostja istungil kinnitas, et veebruaris 2009 sai ta elektroonilisel teel arve kätte, seega oli kostjal võimalus kohustust täita hiljemalt veebruaris
3. Kostja oleks saanud kohustust täita ka pärast Julianus Inkasso poolt võlateatise ja pretensiooni saamist märtsis ja aprillis 2009 (tl 10,11). 14.

§ 100

alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt

§ 101

lg 1 p-le 1 ja 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. On mõistlik eeldada, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral tuleb raha kasutamise eest maksta võlausaldajale tasu ehk viivist.

§ 113

lg l kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustise sissenõutavaks muutumisest kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 94

lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari või
2. juulit, kui seaduses või lepingust ei ole ette nähtud teisiti. Kostja ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud, mistõttu tuleb arvestada viivist järgnevalt: viivisenõue muutus sissenõutavaks alates
3. novembrist
4. Kostjal tuleb tasuda ajavahemiku
5. november 2008 – 06.07.2009 eest viivist summas 1006,56 krooni.
6. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt välja mõista ka viivis alates 07.07.2009 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,06% päevas põhinõudelt. Menetluskulud
7. Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: õigusabikulud summas 3000 krooni ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 750 krooni. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 ja TsMS § 405 lg 1 p-st 3 jätab kohus hageja menetluskulud 100%, sealhulgas riigilõivu, täielikult kostja kanda. Maire Lukk Kohtunik 4